Sirvi Kuupäev , alustades "2022-11-02" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Finding novel factors affecting the mutation frequency: a case study of tRNA modification enzymes TruA and RluA
(2022-11-02) Tagel, Mari; Kivisaar, Maia, juhendaja; Ilves, Heili, juhendaja; Remme, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakterid suudavad elada kõikjal, kuid karmide ja muutlike keskkonnatingimustega kohanemiseks on aga vaja geneetilist varieeruvust. Bakterites on selle põhiliseks allikaks mutatsioonid. Evolutsiooni mõistmiseks on vaja selgitada molekulaarseid mehhanisme, mis mõjutavad mutatsioonide tekkesagedust. Käesolevas töös kirjeldasin ja analüüsisin uut testsüsteemi, mis võimaldab tuvastada mutatsioonisagedust mõjutavaid faktoreid bakteriperekonnas Pseudomonas. Kirjeldatud testsüsteemi abil õnnestus mullabakteris Pseudomonas putida tuvastada nii varem kirjeldatud kui ka uusi mutatsioonisagedust mõjutavaid geene. Üllatavaim leid oli tRNA modifikatsiooniensüümide TruA ja RluA mõju mutatsioonisagedusele. tRNAd on väikesed molekulid, mis valgusünteesil kannavad valkude ehituskive ribosoomi. Selleks, et paremini oma funktsiooni täita, on paljud nukleotiidid tRNAdes modifitseeritud. Modifikatsioonidel võib olla palju ülesandeid, näiteks aitavad modifikatsioonid tRNAdel saavutada õiget struktuuri või suurendavad translatsiooni täpsust. TruA ja RluA modifitseerivad U nukleotiidi pseudouridiiniks, tehes seda erineval poolel tRNA antikoodonist. Näitasime, et TruA ja RluA tehtud modifikatsioonide puudumisel suureneb P. putidas mutatsioonisagedus. Mõistmaks paremini nende ensüümide olulisust, analüüsisime translatsiooni täpsust, stressi taluvust, proteoomi ja üldist elulemust P. putida TruA ja RluA defektsetes tüvedes. Lisaks sellele selgitasime võrdlevalt TruA ja RluA rolle ka Pseudomonas aeruginosa ja Escherichia coli rakkudes. Saadud tulemustest on näha, kuidas konserveerunud funktsiooniga valgud võivad põhjustada erinevates bakterites erinevaid fenotüüpe. Samuti ilmestab käesolev töö, kuivõrd mitmekesised ja ootamatud tegurid võivad mõjutada DNAs mutatsioonide teket.
Design principles of synthetic molecular receptors for anion-selective electrodes
(2022-11-02) Rüütel, Alo; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ioonide määramiseks kasutatavaid portatiivseid sensorsüsteeme on laiatarbeliselt kättesaadavad vaid üksikud, näiteks Na+/K+ elektroodid, pH meetrid ja NO3- elektroodid. Anioonselektiivseid elektroodid on vajalikud meditsiinis, toiduainetööstuses, põllumajanduses. Nendes valdkondades on üheks huvipakkuvaks aineklassiks karboksüülhapete anioonid ehk karboksülaadid, mille selektiivseks määramiseks toimub arendustegevus elektrokeemiliste sensorite valmistamises. Selle uurimissuuna üheks strateegiaks on molekulaarretseptorite kasutamine ioonselektiivsetes elektroodides. Taoliste retseptorite arendamisega tegeleb just supramolekulaarkeemia ning ajapikku on loodud palju erinevaid retseptormolekulide valimeid. Kahjuks ei jõua sellised ained arendustegevuses kaugemale aineomaduste määramisest. Tulemusliku lõpuni arendatakse sensorsüsteemide prototüüpe üksikutel juhtudel. Käesoleva dissertatsiooni eesmärgiks on nimetatud kahe uurimisvaldkonna ühendamine ja uute anioonselektiivsete elektroodide arendamisel tekkivate väljakutsete uurimine. Sellega kaasnevad mitmed fundamentaalteaduslikud probleemid, mille lahendamiseks uuritakse töös mõjutegureid nagu seondumisvõime, lipofiilsus, kahefaasilised seondumiskeskkonnad jt.