Sirvi Kuupäev , alustades "2023-04" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 16 16
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Internet voting for open government: what, why, and how to introduce it in local communities(EDDA-ECAS, 2023-04) Khutkyy, Dmytro; Lironi, ElisaA number of local communities in Europe have introduced elements of transparency, participation, and accountability in their municipalities. Still, given the abundance of available data and civic engagement forms, there is always a potential for further development. This is especially promising with the help of the open government framework that encourages the introduction of innovative and digital technologies. One notable tool is internet voting (i-voting) since it is able to empower people with a more direct and influential voice in local policy making. Thereby, this paper suggests some concepts and models of open government and i-voting, provides several examples, outlines preconditions, discusses risks, and offers recommendations for introducing i-voting and enhancing open government. This brief is designed as a source of ideas for advancing open government and i-voting in local communities.listelement.badge.dso-type Kirje , Internet voting for open government: what, why, and how to introduce it in the European Union(EDDA-ECAS, 2023-04) Khutkyy, Dmytro; Lironi, ElisaIn recent decades, the European Union (EU) has introduced multiple elements of transparency, participation, and accountability in its decision-making processes. Yet, these can always be enhanced by applying the open government approach that puts a special emphasis on innovative and digital technologies. One of such technologies is internet voting (i-voting), which can empower people with more direct participation in policy making. This paper refers to the concepts and models of open government and i-voting, provides examples, outlines preconditions, discusses risks, and offers recommendations for introducing i-voting. It is intended as an inspirational paper for advancing open government and i-voting at the EU level.listelement.badge.dso-type Kirje , Internet voting for open government: what, why, and how to introduce it in European countries(EDDA-ECAS, 2023-04) Khutkyy, Dmytro; Lironi, ElisaMany countries on the European continent have already established solid national procedures ensuring transparency, participation, and accountability. However, these can be further strengthened by applying the open government approach with a special emphasis on innovative and digital technologies. Amongst these processes, internet voting (i-voting) stands out as being capable of empowering people with more feasible direct participation in policy making. This paper refers to the concepts and models of open government and i-voting, provides examples, outlines preconditions, discusses risks, and offers recommendations for introducing i-voting, especially at the national level. It is intended as an inspirational paper for advancing open government and i-voting.listelement.badge.dso-type Kirje , Effects of inflammation and diet on the metabolic profile and selected genetic parameters of Bl6 and 129Sv mouse lines(2023-04-03) Piirsalu, Maria; Vasar, Eero, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondHiirte geneetiline ülesehitus ühtib suuresti inimesega ning seetõttu on nad asendamatud mudelorganismid nii ravimitööstuses kui ka meditsiinilistes alusteadustes. Hiiri kasutatakse laialdaselt inimeste haiguste modelleerimiseks, et mõista haiguste algpõhjusi ja olemust. Kuid ka ravimite väljatöötamisel nende efektiivsuse ja ohutuse hindamisel. Teaduslaborites kasutatavates hiireliinides on alleelid reeglina homosügootses olekus. Selline geneetiline homogeensus vähendab tulemuste varieeruvust ja hõlbustab uuringute läbiviimist. Samas põhjustab see ka igale hiireliinile unikaalse fenotüübi tekke, mis mõjutab katsetulemusi. Eksperimentide planeerimisel on oluline valida katse eesmärkide jaoks sobilik hiireliin ning sellest lähtuvalt on oluline põhjalikult kaardistada hiireliinide funktsionaalseid erinevusi. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli võrrelda kahte hiireliini, Bl6 ja 129Sv, pöörates erilist tähelepanu põletikule ja metaboolse sündroomi tekkele. Meie tulemused näitavad, et Bl6 hiired tulevad paremini toime nii põletiku kui kõrge rasvasisaldusega dieedi põhjustatud negatiivsete mõjudega. Seevastu 129Sv hiired on tundlikumad immuunaktivatsioonile ning suurema vastuvõtlikkusega metaboolse sündroomi tekkele, mis on mõlemad psühhiaatriliste häirete olulised tunnused. Kokkuvõttes võib väita, et Bl6 hiired sobivad paremini agressiivsuse ja sõltuvuskäitumise uurimiseks, seevastu 129Sv hiired sobivad paremini raskemate psühhiaatriliste häiretega seotud endofenotüüpide modelleerimiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , Pro-forms in spoken courland Livonian(2023-04-06) Tomingas, Marili; Klumpp, Gerson, juhendaja; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöös keskendutakse neljale Kuramaa liivi keeles sagedasti kasutatud asesõnade rühmale, milleks on isikulised asesõnad (nt minā, ma ‘mina, ma’), näitavad asesõnad (nt se ‘see’ ja tūo ‘too’), näitavad aseomadussõnad (nt seļļi ‘selline’) ja asemäärsõnad, mida saab omakorda jagada kohamäärsõnadeks (nt täsā, täs ‘siin’), viisimäärsõnadeks (nt ne’i ‘nii’) ja ajamäärsõnadeks (nt si’z ‘siis’). Kuramaa liivi keele provormid on nii morfoloogia kui ka kasutuse poolest mitmekesised: isikuliste asesõnade ja kohamäärsõnade hulgast leiab kas tüve või käänelõpu poolest pikki kui ka lühikesi vorme ning kohamäärsõnade puhul võib ühele tähendusele vastata ka mitu eritüvelist vormi, näiteks tähendusele ‘siin’ võivad Kuramaa liivi keeles vasteks olla nii vormid täsā, täs kui ka sī’ḑš, sī’ḑ, sīn. Provormide täpsema kasutuse uurimiseks on töös koostatud kaks korpust kuue emakeelse kõneleja spontaanse keele salvestistest Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis. Salvestised on tehtud aastatel 1986–2012. Doktoritöös keskenduti kuuele uurimisküsimusele provormide morfoloogilise mitmekesisuse, pikkade ja lühikeste vormide ilmnemise ja nende kasutuserinevuste kohta; uuriti, kas ja kuidas erineb tänapäevane provormide kasutus varasemates allikates kirjeldatust; kas grammatikate põhjal kadumas olev asesõna tūo esineb suulises keeles veel iseseisvas kasutuses ning milliseid erinevaid semantilis-pragmaatilisi kasutusfunktsioone provormidel on. Ilmnes, et suulise keele materjalis leidus ka seni kirjeldamata vorme, enim just isikuliste ja näitavate asesõnade nimetavas käändes, samuti on nominatiivis enamik pikki vorme sagedamini rõhutatud ning neid kasutatakse kontrastiivses, individuaalsust rõhutavas või narratiivses kontekstis. Kaugemat viidet märkiv asesõna tūo esines andmestikus ka iseseisvas kasutuses, kuigi sellest leidus materjalis siiski vaid üksikuid näiteid. Lisaks sõnaraamatutes kirjeldatud põhitähendustele oli provormidel materjalis mitmeid erinevaid semantilis-pragmaatilisi funktsioone, märkides muuhulgas näiteks äratuntavust või olles kasutusel ka partiklitena.listelement.badge.dso-type Kirje , Dark diversity dynamics linked to global change: taxonomic and functional perspective(2023-04-11) Pires Ferraz Trindade, Diego; Pärtel, Meelis, juhendaja; Carmona, Carlos Pérez, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTume elurikkus – elupaigast puuduvad, kuid sinna sobivad liigid – on oluline mõistmaks, kuidas piirkonna elustik kujuneb. Tume elurikkus on vaadeldud elurikkuse vastaspool, mõlemad koos moodustavad elupaiga liigifondi ehk kõikide sobivate liikide nimekirja. Kuigi on teada, et globaalmuutused mõjutavad eluskooslusi nii ruumis kui ajas, ei ole varem otseselt käsitletud, kuidas tumeda elurikkuse kontseptsioon aitab uurida bioloogilise mitmekesisuse muutuseid antropotseenis ning tõhustada looduskaitset. Oma doktoritöös arendasin teoreetilist raamistikku, kuidas liikide saabumine ja kadumine võib toimuda nii ühe liigifondi piires kui ka nende vahel. Uurides tumeda elurikkuse muutusi tuhandete aastate jooksul sai edukalt eristada taimetaksoneid, mille levila laieneb viivitusega: liigid suudaks muutunud tingimustes elada, kuid on veel pikka aega puudu. Liikide tunnuste analüüs näitas, et holotseeni ajal tumedasse elurikkusesse kuulunud ja seega ka levimisviivitusega taksonid olid omavahel suhteliselt sarnase ehituse ja elukäiguga. Tumeda elurikkuse taksoneid iseloomustas kiire elustrateegia (madal levimissvõime ja stressitaluvus). Lisaks leidsin, et tumedat elurikkust ja liikide omadusi saab kasutada keskkonnatundlike organismide (nt samblike) looduskaitse tõhustamisel, selgitades, millised liigid ja tunnused on väljasuremisohus ja milliseid saaks kasutada taastamises. Kokkuvõtteks, tume elurikkus on rakendatav erinevate taksonoomiliste rühmade, ajaperioodide ja globaalmuutuste tegurite korral, näitamaks, kui palju, kui kiiresti ja mis suunas muutuvad vaadeldud elurikkus ja liigifond. Tumeda elurikkuse kontseptsioon on seega paljutõotav lähenemine bioloogilise mitmekesisuse uurimiseks muutuvas maailmas.listelement.badge.dso-type Kirje , Peptide-based drug carriers and preclinical nanomedicine applications for endometriosis treatment(2023-04-13) Kiisholts, Kristina; Langel, Ülo, juhendaja; Kurrikoff, Kaido, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Teesalu, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEndometrioos on sage günekoloogiline haigus, mis esineb kuni 10% viljakas eas naistest. Haigust iseloomustavad väljaspool emakat kasvavad endomeetriumi ehk emaka sisemise limaskesta kolded, mis tekitavad patsientidel kroonilist kõhuvalu ja sageli ka viljatust. Kasutusel olevad endometrioosi ravi- ja diagnostikavõimalused on piiratud. Tihti ei oma farmakoloogiline ravi pikaajalist efekti ning süsteemse manustamise tõttu põhjustab see kõrvaltoimeid. Seetõttu on vajalik uute endometrioosi ravistrateegiate väljatöötamine. Paljud potentsiaalsed ravi-sihtmärgid asuvad aga tegelikkuses haiguskoldes rakkude sees. Seetõttu on mitmete haiguste puhul suurimaks väljakutseks see, et ravimid peavad kohale jõudma oma rakusiseste sihtmärk-molekulideni. Sellest tulenevalt oli antud töö eesmärgiks välja töötada või uuskasutada peptiididel põhinevaid ravimkandjaid nanomeditsiini rakenduste jaoks, keskendudes põhiliselt endometrioosile. Alustuseks kasutati geeniekspressiooni reguleerivate lühikeste interfereeruvate RNAde (siRNA) transpordiks rakku sisenevaid peptiide ehk süstikpeptiide. Esmalt disainiti seeria uusi peptiide, mis reageerivad keskkonna füüsilistele parameetritele ja suudavad efektiivselt siRNAd rakkudesse sisse viia nii in vitro kui ka in vivo tingimustes. Teiseks testiti süstikpeptiid/siRNA nanopartiklite ravimpotentsiaali vähi ja endometrioosi eelkliinilistes rakukultuuri mudelites. Olenemata süstikpeptiidide kõrgest rakku sisenemise efektiivsusest ei oma nad koespetsiifilisust ja see võib süsteemse in vivo manustamise korral viia ravimite ebaspetsiifilise tervetesse kudedesse akumuleerumiseni. Seega uuriti viimase töö sammuna sihtmärk-kude spetsiifiliselt äratundvate peptiidide ehk kullerpeptiidide kasutusvõimalusi. Kõige edukamaks peptiidiks endometrioosi puhul osutus PL1 kullerpeptiid, millega kaetud hõbe-nanopartiklid näitasid spetsiifilist kuhjumist 2D ja 3D rakukultuurides ja seondumist kliinilistele endometrioosi koeproovidele. Kokkuvõtvalt näitasid antud doktoritöö tulemused süstikpeptiid/siRNA nanopartiklite abil kahe haiguskudede kasvu ja progresseerumist mõjutava geeni mahasurumise sobivust endometrioosi raviks. Kombineerides nanopartikleid hormonaalse ravimiga, suurenes raviefekt veelgi. Lisaks eelnevale näitasid PL1-kaetud nanopartiklid suurt potentsiaali endometrioosi koespetsiifiliste ravimite ja diagnostikameetodite väljatöötamiseks. Kõike arvesse võttes pakuvad käesoleva doktoritöö tulemused välja mitu siirdemeditsiinilise väärtusega peptiididel põhinevat nanomeditsiini rakendust endometrioosi raviks.listelement.badge.dso-type Kirje , Reading time: experiencing story time in postmodernist fiction(2023-04-13) Soosaar, Susanna; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöö fookuses on lugemisprotsess ja lugeja loominguline panus teose aja tõlgendamisel. Lähenen lugemisprotsessile kui kihilisele kogemusele, milles loetavat kogetakse nii füüsilise teksti kujul kui ka kujuteldavate sündmuste ja tegelaste kaudu. Kuna füüsilisel kujul on loo sisu tekstina kirjas, võib öelda, et teose sündmused on nii ruumiliselt kui ka füüsiliselt kohal juba enne lugemisprotsessi algust. Sündmused püsivad paigal, kuni lugeja teose avab ning loob staatilisest tekstist dünaamilise ja elava loomaailma. Teose ajalist struktuuri saab mõista teksti- ja looaja kaudu. Looaeg viitab sündmuste jadale loomaailma sees, ajale, mida kogevad teose tegelased. Tekst kui füüsiline objekt aga looaega ei esita. Tekst esitab fikseeritud narratiivi, kus sündmuste ajaline jada püsib muutumatuna. Samas looaeg, mille järgi kujuteldavas maailmas sündmused kulgevad, on palju paindlikum kategooria. Looaeg kulgeb dünaamiliselt, kujunedes lugeja ja teksti koosmõjul ning lähtudes kujunemisprotsessis lugeja tekstitõlgendusest. Doktoritöö teoreetiline raamistik põhineb fenomenoloogial, retseptsiooniteooriatel, ajafilosoofial ja narratiiviuuringutel. Erinevate lähenemisviiside kombineerimisel moodustub analüütiline tööriist, mis võimaldab uurida teose looaega, lähtudes lugeja tekstiaja tõlgendusest. Arutlemaks individuaalsete lugejate loodud looaja vormide üle, uurin tekstielemente, millel on looaja kujunemisele kõige suurem mõju. Olen analüüsiks valinud postmodernistlikud romaanid, mille tekstiajad on mõneti mitmetähenduslikud. Lähilugemise kaudu uurin valitud romaanide ajalisust ning seda, kuidas tekstid mõjutavad lugejaid lineaarse looaja loomisel, millised tekstielemendid soodustavad ning millised segavad ja takistavad looaja kujunemise protsessi. Doktoritöö põhieesmärk on mõista, kuidas lugeja ja teksti vahelise kommunikatsiooni kaudu moodustub loomaailm – tegelaste ja sündmuste tervikpilt, mille paneb kokku lugeja lugemisprotsessi vältel.listelement.badge.dso-type Kirje , Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680(2023-04-17) Tammisto, Ilmar; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondIgaühel, kes on õppinud Eesti ajalugu, on vähemalt mingisugune ettekujutus nii baltisaksa aadlist kui ka ajast, mil tänapäevase Eesti territoorium kuulus Rootsi riigi koosseisu. Väljend „vana hea Rootsi aeg“ on enamikele tuttav, isegi kui ei olda päris kindlad, et milles siis ikkagi see Rootsi aja headus seisnes. Samamoodi kangastub hõlpsasti kujutelm julmast ja ahnest mõisnikust, kes üksnes enda kitsaste erahuvide eest seisis. Seadsin enda doktoritöös eesmärgiks pakkuda täiendavaid tõlgendusi Rootsi riigivõimu ja baltisaksa aadli püüdlustele ja hoiakutele. Keskendusin Rootsi riigi koosseisu kuulunud Liivimaale (tänapäevase Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel asunud haldusüksus) aastatel 1634—1680. Kõnealusel ajavahemikul kasvas Liivimaal märgatavalt kohaliku aadli mõjuvõim ning kujunes välja aadli hallatud institutsioonide võrgustik, mis moodustas mitmes mõttes paralleelse haldusstruktuuri riikliku oma kõrval. Soovisin töös muu hulgas teada saada, miks lasi Rootsi riigivõim sellisel olukorral tekkida ning mida üritasid Liivimaa aadlikud tugevnenud positsiooni abil saavutada. Jõudsin järeldusele, et kirjeldatud arenguid tõukas suuresti tagant vastastikuse kasu ootus. Rootsi riigivõim lootis Liivimaa aadlile järeleandmisi tehes hankida neilt vastutasuks täiendavaid ressursse ning kindlustada kohaliku aadli lojaalsus Rootsi riigi ees. Töös ilmnes, et peale maksude kogumise ja Liivimaa kaitsmise jagus riigivõimul vähe võimekust muude teemadega tegelemiseks. Olgugi et probleeme oli maal lokkava vägivalla, teede seisukorra, kohtute efektiivsuse ja palju muuga, näitasid riigivõimu esindajad üles vähest initsiatiivi nendega tegelemiseks. Siin astus mängu kohalik aadel, kes soovis vastutasuks ressursside loovutamise eest riigivõimu luba maad vaevanud probleeme lahendada. Selleks tehti riigivõimule ettepanekuid kõikvõimalike korralduste väljaandmiseks ning uute institutsioonide asutamiseks, kusjuures loodud ametikohad olid enamasti tasustamata. Kokkuvõtteks võib öelda, et kirjeldatud vastastikuse kasu ootus suuresti realiseerus – aadel üldjuhul nõustus riigivõimu nõudmistega ning sai vastutasuks kujundada kohalikku haldust neile sobivas suunas.listelement.badge.dso-type Kirje , Deification of kings in Ancient Mesopotamia (from III to II millennium BC)(2023-04-18) Kadochnikov, Iakov; Annus, Amar, juhendaja; Emelianov, Vladimir V., juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondSee väitekiri kirjeldab Mesopotaamia kuningate jumalikustamist nende eluajal ja selle nähtuse ajaloolist arengut. Uurimus analüüsib ametlikke narratiive, mis pandi kirja kuninglikesse raidkirjadesse ja poeetilistesse tekstidesse (nn. “kuninglikud hümnid”) nende valitsejate endi eluajal ja esitasid neid kuningaid jumalike olenditena otsesel viisil. Termin “otsene jumalikustamine” viitab teatavate jumalikustamise markerite kasutamisele (nt determinatiivid kuningate nimede ees, tiitlid, epiteedid) ja ka kaudsetele markeritele, mis vihjavad kuninga pühaduse staatusele (peamiselt epiteedid). Käesolev dissertatsioon keskendub u 500-aastasele perioodile (2250–1750 e.m.a.) kui selliseid markereid leidub rohkesti säilinud allikates. Kogutud andmete analüüsiks kasutatakse kahte üksteist täiendavat lähenemist. Esimene lähenemine on kvalitatiivne, mis detailselt analüüsib valitud allikaid (peamiselt luuleteoseid ja kuninglike raidkirjade olulisemaid osi), pöörates tähelepanu tekstide struktuurile, jumalikkuse markerite kasutusele ja nende viidete kontekstidele. Teine lähenemine on kvantitatiivne, mis kasutab jumalikkuse markerite statistilist analüüsi lähtudes tekstide temaatilisest varieeruvusest. Kõik järeldused on tehtud nende kahe lähenemise tulemusi kokku võttes. Allikate temaatilist variatsiooni ja jumalikkuse markerite kasutust analüüsides pakub väitekiri asjaolude rekonstruktsiooni, mis viis kuningate otsese jumalikustamisele muistses Mesopotaamias, samuti arutleb see kuidas jumalikustatud valitseja kuvand arenes uuritava perioodi vältel ja võimalike põhjuste üle, miks kuningad hakkasid vältima enesele otsese jumalikkuse omistamist alates 18. sajandist e.m.a. oma kuninglikes kirjutistes.listelement.badge.dso-type Kirje , Suspended particles dynamics and characteristics in optically complex waterbodies(2023-04-18) Uusõue, Mirjam; Ligi, Martin, juhendaja; Kutser, Tiit, juhendaja; Bourrin, François, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPuhas vesi on eluks vajalik kõikidele elusolenditele, kuid inimtegevuse ja kliimamuutuste mõjul on paljudes piirkondades veekvaliteet halvenenud. Veekogude seisundi hindamiseks ja vajalike meetmete kasutusele võtmiseks, on tarvis neid seirata. Aastakümneid on tehtud kontaktmõõtmisi, kuid need on ajakulukad ja kallid ning nendega on keeruline jälgida kiireid muutusi suurtel aladel. Viimastel aastakümnetel on kasutusele võetud kaugseire meetodid, mis võimaldavad neid puudujääke täita. Selleks, et mõista mida kaugseire instrument mõõdab on vaja teada parameetreid, mis kaugseire signaali ja selle interpreteerimist mõjutavad. Üheks selliseks aineks on heljum. Heljum koosneb veemassis hõljuvatest mineraalsetest (setted) ja orgaanilistest osakestest ja see jõuab veemassi looduslike protsesside (lainetus, erosioon, jõgede transport) ja inimtegevuse (traalimine, süvendamine, ehitamine) tagajärjel. Kõrge heljumi sisaldus veemassis muudab vee häguseks, mõjutades valguse jõudmist sügavamatesse veekihtidesse, mis omakorda halvendab vee, kui elukeskkonna seisundit. Heljum võib sisaldada kahjulikke aineid, nagu orgaanilised saasteained ja raskemetallid. Seetõttu uurisime Portmani lahes (Vahemere üks reostatumaid alasid), Lõuna-Hispaanias põhjasetteid, milles on kõrge raskemetallide sisaldus, ning kuidas need setted jõuavad veesambasse traalimise mõjul. Suured osakesed settisid kiiresti. Väikesed osakesed, millega liitusid raskemetallid, jäid veemassi pikemaks ajaks. Seetõttu raskemetallide sisaldus vees tõusis. Eesti rannikualadel uuriti heljumi optilisi omadusi (valguse neeldumist, hajumist, tagasihajumise/hajumise suhet). Leiti, et tagasihajumise/hajumise suhe, mida kasutatakse bio-optilistes kaugseire algoritmides konstandina on tegelikult väga muutlik ning sõltub hetke tingimustest (vetikaõitseng, torm). Sellist varieeruvust täheldati ka muude optiliste omadustega seoses. Leiti, et väga väikese soolsuse ja vähese orgaanika sisaldusega Pärnu lahes agregeerisid väikesed tormi mõjul veemassi keerutatud osakesed suuremateks osakesteks (> 30 μm) mõjutades vee optilisi omadusi ning seega ka kaugseire signaali.listelement.badge.dso-type Kirje , Ground-penetrating radar in Estonia: from fieldwork to open data reuse(2023-04-18) Sibul, Ivo; Plado, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondGeoradar on geofüüsikaline seade, mis võimaldab uurida pinnast kaudselt. Maapinda suunatud ja erinevatelt pindadelt tagasipeegeldunud signaalidest koostab radar pidevad läbilõiked (pildid). Koos paljanditest ja puursüdamikest saadud otseste vaatlusandmetega aitavad radaripildid täiendada meie ettekujutust maapõuest. Doktoritöö selgitab georadari potentsiaali erinevates settekeskkondades ning teeb ettepanekuid seadme laialdasemaks kasutamiseks. Autori kogemustele ja kirjandusallikatele tuginedes on soovitatav georadarit tarvitada geoloogilisel kaardistamisel ja maavarauuringutel. Seade aitab piiritleda turba, liiva, kruusa, moreeni ja lubjakivi levikut ning kirjeldada mitmesuguseid rikkestruktuure. Samuti on võimalik täpsustada maavarade levikut, mahtu ja kvaliteeti. Keerulisema maapõueehituse korral saab georadariga optimeerida puurimiskulusid ning suurendada kaevandamistulusid. Doktoritöö annab ülevaate Eesti radariuuringutest. Töö aluseks oleva nelja uuringu andmed on avalikustatud Maa-ameti geoportaalis. Lähiaastatel plaanib Maa-amet võtta kasutusele riikliku kaardistusplatvormi Geo3D, mille maapõuemudelisse on oodatud kõikide radariuuringute info. Suurema ühtlustatud andmekogumiga saaks arendada masinõpet, mis aitaks säästa radaripiltide tõlgendamisele kuluvat aega. Piltidel tuvastatud objektid koos muude Geo3D avaandmetega on väärtuslikuks sisendiks järgnevatele pinnaseuuringutele.listelement.badge.dso-type Kirje , Modelling the quantitative nature of neuropsychiatric disorders in animal models: metabolic, behavioural, and genetic profiles(2023-04-27) Vanaveski, Taavi; Lindholm, Dan, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondVaimuhaigused on oma olemuselt heterogeensed häired, mille esinemine sõltub geneetilisest ja keskkonnast tingitud soodumusest. Vaimuhaiguste järkjärgulist avaldumist varjutab tihti loomulik areng, kaasneb ennustamatu kulg, teadmata ravi kõrvaltoimed ning inimese olemust määratleva kõrgema ajutalitluse ja tundeelu märkimisväärne häirumine. Vaimuhaiguste polügeneetilise olemuse tõttu on neid keeruline omavahel eristada, diagnoosida ja õigeaegselt ravida. Vaimuhaiguse varajane avastamine ja asjakohane ravi võimaldab haiguse süvenemist ning sellega kaasuvaid kulusid ennetada. Selleks on vaja leida ja õppida ära kasutama haiguse kulgu kajastavaid bioloogilisi markereid. Neid markereid tuleb otsida nii molekulaarsel, sünapsite, raku, koe, närvivõrkude ja kõrgematel närvisüsteemi tasanditel. Selle hoomamatu ülesande teevad võimalikuks erinevad lihtsustatud mudelid, sealhulgas geneetiliselt muundatud või farmakoloogiliselt manipuleeritud hiiremudelid. Käesolev väitekiri uurib kolme erinevat tahku mudelit: PPARGC1α vahendatud mitokondriaalse energiametabolismi rolli inhibitoorses neurotransmissioonis, metaboolset eelsoodumust psühhoosilaadses seisundis ja neuraalse adhesioonimolekuliperekonna IgLON puudulikust. Nende eri tahku mudelite mõistmine viib meid lähemale vaimuhaiguste paremale mudeldamisele ja võimalike raviteede avastamisele. Töös uuritud kolme mudeli leiud saab kokku võtta järgnevalt. PPARGC1α (PGC1α) üleekspressioonimutant võimaldab meeleoluhäirete mudeldamist. 129Sv hiireliini geneetiline taust lihtsustab psühhoosi mudeldamisel eelsoodumusega populatsioonis. IgLONite avaldumise muster viitab nende potentsiaalile peegeldada ebakorrapärasusi aju arengus ja töös.listelement.badge.dso-type Kirje , The impact of climate change on fine root trait responses of deciduous and coniferous trees(2023-04-27) Rezapour, Azadeh; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKliima, sademete, õhuniiskuse ja lämmastiku muutus mõjutab metsaökosüsteeme, eriti probleemsed on metsad turbamullal. Puude peenjuured jagatakse imi- ja transpordijuurteks, nende kõrge eripind ja -pikkus aitavad puul paremini ressursse omandada. Töö eesmärk oli analüüsida leht- ja okaspuude peenjuure kohanemist kliima- ja mullaoludega. Selleks hinnati hübriidhaava, hõbekase ja männi juurte süsinikuvooge, juurte ehituste muutlikkust mulla niiskuse ja lämmastiku suurenedes. Kuivendatud metsades uuriti imijuurte ehituse muutumist sõltuvalt kaugusega kraavist, et teha kindlaks kase ja kuuse peenjuurte plastilisemad tunnused. Avaldatud uuringute põhjal analüüsiti ka puude juurte reageerimist mulla soojenemisele. Uuringus ilmnesid mulla süsinikutasakaalu mõjutavad muutused. Kliimakambris vähenes kõrgenenud õhuniiskuse juures transpiratsioon. Männi fotosüntees kiirenes kõrgema õhuniiskuse juures. Maa-all vähendas kõrgem õhuniiskus oluliselt süsiniku vooge, suurenes juure eripind kasel, vähenes männil. Kuivendatud turbametsades kohanesid imijuured mulla seisundiga kasel ja kuusel sarnaselt, kaugusega kraavist suurenes keskmine juure eripind, koe tihedus vähenes. Mulla soojenemine suurendas peenjuurte produktsiooni liigiti erinevalt, vähenes soojendav mõju massile. Mullatemperatuuri tõus suurendab juurte kasvukiirust. Soojemates oludes kasvatavad puud rohkem peenjuurte massi, morfoloogilist plastilisust mõjutatakse vähem. Otstarbekas oleks analüüsida peenjuurte tunnuseid koos mulla mikrobioomidega, eriti juurtega seotud ektomükoriisa seentega ja multifaktoriaalsetes keskkonnatingimustes.listelement.badge.dso-type Kirje , Perspectives from the academic writing community on the impact of Generative AI: a discussion(Tartu Ülikool, 2023-04-28) Leijen, Djuddah A.J.; Hint, Helen; Lemendik, Helenalistelement.badge.dso-type Kirje , The association of risky traffic behaviour with personality factors, lifestyle and biological predisposition, and a driving school intervention aimed at impulsivity awareness(2023-04-28) Tokko, Tõnis; Harro, Jaanus, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondAutojuhtide riskeeriv käitumine liikluses on aktuaalne rahvatervishoiu probleem, mis on mõjutatud paljude tegurite poolt nagu isiksus, elustiil ja bioloogiline eelsoodumus. Lisaks seostele viha, agressiivsuse ja impulsiivsusega olid enese raporteeritud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomid autojuhi liikluskäitumise puhul oluliseks riskiteguriks, mis viitab alaläviste psühhiaatriliste sümptomite olulisusele liiklusohtude teemal. Mitmed elustiili aspektid seostusid riskeeriva käitumise ja otseselt ka liiklusrikkumistega ning erinevusemarkerid serotonergilises süsteemis ilmnesid neid seoseid mõjutavate tegurina. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis oli umbes kolmandiku joobes tabatud autojuhtide jaoks korduv rikkumine ja korduvrikkujad panid toime ka rohkem teisi liiklusrikkumisi. Neuropeptiid S retseptor geeni (NPSR1) riskialleel suurendas riski korduvalt alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimiseks ning dopamiini transporteri geeni (DAT1) polümorfismi riskialleeli kandmine seostus sagedasema joobes juhtimisega, liiklusõnnetuste ja muude liiklusrikkumistega. Need tulemused toetavad dopamiinergilise süsteemi olulist rolli impulsside kontrollimisel ja riskeeriva käitumise puhul. Sekkumine autokoolides, mille läbiviijateks olid autokoolide õpetajad, omas sarnaselt eelnevale psühholoogide poolt läbiviidud samasugusele sekkumisele liiklusohutust suurendavat mõju ja mõju oli nähtav ka ATH sümptomitega uuritavatel. Bioloogilised markerid seostusid sekkumise efektiivsusega naissoost uuritavate puhul. Kokkuvõttes võib öelda, et impulsiivsuse/agressiivsusega seostatud bioloogilised markerid seonduvad usaldusväärselt igapäevase liikluskäitumisega ning aitavad meil mõista vajadust personaliseeritud sekkumiste järele. Oleks kasulik lisada autojuhtide õppesse arutelu liikluskäitumist mõjutada võivate vaimsete häirete üle. Tulevased uuringud peaksid uurima veebipõhiste sekkumiste efektiivsust, kuna järjest enam õppetegevusi toimub veebi teel.