Sirvi Kuupäev , alustades "2023-07-17" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Characterization of the maternal reproductive tract and spermatozoa communication during periconception period via extracellular vesicles
(2023-07-17) Reshi, Qurat Ul Ain; Fazeli, Alireza, juhendaja; Jaakma, Ülle, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Naiste viljatus võib olla tingitud mitmetest teguritest, mida laialdaselt jagatakse eostamiseelseteks ja -järgseteks probleemideks. Munajuha mängib võtmerolli eostamiseelse keskkonna loomisel, millel on osa sugurakkude edukal transpordil, meessugurakkude küpsemisel, viljastumisel ja varajases embrüoarengus. Olgugi, et mitmed olulised sündmused edukaks raseduseks leiavad aset munajuhas, on teave munajuha eostamiseelsest miljööst puudulik. Hoolimata, et tehtud on märkimisväärseid edusamme kunstliku viljastamise tehnoloogias (ART) alates sellest, kui teostati esimene edukas rasedus in vitro viljastamisega (IVF) 1978 aastal, ei ole ART-i abil rasestumine alati garanteeritud ja paljud paarid peavad lapse saamiseks läbima mitu kuntsliku viljastamise ravikuuri. Lisaks ligikaudu 30% paaridest, kellel on diagnoositud viljatus. Mitmed uuringud on kirjeldanud spermatosoidide mõjust munajuha genoomse ja proteoomilsele profiilile. Nende muutuste tekkimiseks on vaja sobilikku täpset rakkudevahelist suhtlust, mille üheks viisiks on rakkudel kasutada sõnumitoojatena ekstratsellulaarseid ehk rakkudevahelisi vesiikuleid (EV). Munajuha epiteelrakkude EV-d mängivad olulist rolli spermatosoidide liikuvuse, elujõulisuse ja transpordi toetamisel. Omakorda munajuha transkriptoomi mõjutavad follikulaarse vedeliku (FF) EV-d, mis satuvad munajuhasse munaraku vabanemisel folliikulist. Sellest järeldub, et eksisteerib kahepoolne dialoog spermatosoidide ja munajuha ning EV-de vahel, mis võib mängida olulist rolli rakkudevahelises suhtluses. Selles projektis uuriti spermatosoidide ja munajuha epiteelrakkude võimet suhelda ja muuta munajuha geeniekspressiooni ilma otsekontaktita. Edasi uuriti milliseid munajuha EV-de sisu muutusi põhjustasid spermatosoidid. Lisaks analüüsiti FF EV-de erinevate kontsentratsioonide mõju spermatosoidide elutähtsatele funktsioonidele nagu elujõulisus, kapatsitatsiooni ja akrosomaalne reaktsioon. Kõrvalekalded normaalsest spermatosoidide, munajuha ja FF ning nende EV-de suhtluses võib olla üks viljatuse põhjus. Sellise suhtluse edasised uuringud on vajalikud, pakkudes potentsiaalselt võimalust leida aspekte tõstmaks ART-põhist viljatusravi tõhusust, eriti tuvastamata põhjusega viljatuse korral.
Optical centers and quantum entangled states of Nd3+ ions in doped fluoride crystals
(2023-07-17) Vinogradova, Elena; Orlovskiy, Yury, juhendaja; Peet, Viktor, juhendaja; Sildos, Ilmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Haruldaste muldmetallide ioonidega (HMI) aktiveeritud fluoriidkristallid ja nende nanoosakesed pakuvad suurt huvi nii fundamentaal- kui ka rakendusteaduse jaoks. Viimaste kümnenditega on esile kerkinud mitmeid uusi optika, lasertehnoloogia ja fotoonika rakendusi. Uudne ja paljulubav valdkond nende materjalide jaoks on ülikiirete optiliste kvantarvutite arendamine, kus HMI baasil optilised tsentrid toimivad kvantbittidena. Selles kontekstis pakub suurt huvi erinevat tüüpi HMI optiliste tsentrite tekkimise ja omaduste uurimine. Käesoleva väitekirja raames uuriti Nd3+ ioonidega dopeeritud erinevat tüüpi fluoriidkristalle vedela heeliumi temperatuuridel, kasutades aeglahutusega kohtselektiivset laserspektroskoopiat. Fluoriit-struktuuriga kristallides, kus Nd3+ lisandioonide lähedal paiknevad laengut kompenseerivad F− ioonid, tekivad väga erinevad, unikaalsete omadustega optilised tsentrid. Uuriti detailselt mitmesuguste optiliste tsentrite spektraalseid ja kineetilisi omadusi. Identifitseeriti ja kirjeldati mitu uut, eelnevalt tundmatut optilist tsentrit. Kahevärvuselist laserergastusskeemi kasutades kahe lähestikku paikneva HMI vastasmõju. Näidati, et sellist laadi ioonpaarist koosnev optiline tsenter on võimalik viia nn kooperatiivsesse kvantpõimitud seisundisse ja seeläbi kasutada ehituskivina tuleviku kvantarvutites. Seega väitekirja tulemused annavad väärtusliku panuse sellesse aktuaalsesse ja kiiresti arenevasse moodsa teaduse ja tehnoloogia valdkonda.
Derivatization reagents used in negative mode electrospray LC-MS
(2023-07-17) Zapata Flores, Ernesto De Jesus; Herodes, Koit, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aminohapete jahtimine! Kas olete kunagi mõelnud, et aminohapped ei esine mitte ainult valkude koostises? Oma uurimistöös otsin vabu aminohappeid, mida võib leida erinevatest jookidest, nagu tomatimahl, arbuusimahl ja kali. Võite küsida, miks me peame teadma vabade aminohapete kohta? Aga sellepärast, et need võivad mõjutada meie toidu maitset, anda tõendeid toiduaine geograafilise päritolu kohta või isegi olla tõendiks teatud toodete autentsuse kohta. Aminohapped on väga erilised molekulid, kuna need sisaldavad samas molekulis nii aluselist aminorühma kui ka happelist karboksüülrühma. Seetõttu on neid üsna keeruline analüüsida, ja need tuleb neid muundada, või nagu me ütleme, need tuleb "derivatiseerida". Selle transformatsiooni tulemusena saadakse aminohapete derivaadid. Neid uusi molekule on erinevate tehnikatega lihtsam tuvastada. Oma uurimistöös kasutan peamiselt vedelikkromatograafiat massispektromeetrilise detekteerimisega negatiivse ionisatsiooni režiimis. Vedelikkromatograafia aitab eraldada aminohapete derivaate prooviks oleva joogi teistest komponentidest, massispektromeetria aga ioniseerib derivaadid negatiivses režiimis. See tähendab, et tuvastatakse negatiivselt laetud ioone, mis tagab, et analüüsin tegelikult aminohapete derivaate ja mitte mingeid muid ühendeid! Võrreldes positiivse ionisatsiooni režiimiga mõjutavad proovide endi põhjustatud maatriksiefektid negatiivse ionisatsiooni režiimis saadud tulemusi vähem. Kokkuvõttes võimaldab minu töö saada aminohapete analüüsil usaldusväärsemaid tulemusi kui on seni võimalik olnud.
Obtaining platinum-free oxygen reduction catalysts through biomass valorization: a case study of peat
(2023-07-17) Teppor, Patrick; Jäger, Rutha, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Energiakriis - turvas ahju? Eestil on plaan ehitada tulevaste energiakriiside ennetamiseks ligi 10 GW võimsusega tuuleparke. See rahuldab riigi 1.6 GW energianõudluse tipu, kuid ülejäävat energiat on vaja salvestada. Näiteks saab energia ülejäägist valmistada tuleviku kütuseks tituleeritud vesinikku. Vesinikust uuesti elektri tootmiseks on vaja elektrokeemilisi seadmeid, mida nimetatakse kütuseelementideks. Kaasaegsed kütuseelemendid vajavad efektiivseks töötamiseks hinnalisi ja haruldasi plaatinakatalüsaatoreid, kuid katalüsaatoreid saab valmistada ka oluliselt jätkusuutlikumatest lähteainetest nagu näiteks eestimaisest turbast. Tartu ülikooli keemia instituudi füüsikalise keemia õppetooli doktorant Patrick Teppor keskendub oma doktoritöös eestimaise turba väärindamisele. Turba põletamise asemel ahjus kuumtöödeldakse seda hapnikuvabas keskkonnas koos erinevate lähteainetega ja saadakse söega sarnane aktiivne katalüsaatori pulber, mida saab rakendada kütusseelemendis. Teadustöö tulemusena valmistati madala väärtusega turbast uudne käsnalaadse struktuuriga katalüsaator, mille üliväikesed nanopoorid on ligikaudu tuhat korda väiksemad kui inimeste juuksekarvad. Põhjalikust analüüsist selgus, et just taolised nanopoorid on katalüsaatoris võtmetähtsusega ja töö raames töötati välja meetod tulevikumaterjali valmistamiseks.
Electrochemical reduction of oxygen on silver-based catalysts
(2023-07-17) Linge, Jonas Mart; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Erikson, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vesinikkütuseelemendi tehnoloogia toetab üleilmset roheenergia nõudlust ja võimaldab asendada sõidukite sisepõlemismootorid. Vesinikautode peamiseks puuduseks on nende kõrge hind, mis osaliselt tuleneb vajadusest kasutada kütuseelemendi katoodil toimuva hapniku redutseerumisreaktsiooni kiirendamiseks kalleid plaatinapõhiseid katalüsaatormaterjale. Selle probleemi lahendus võiks olla hõbedat sisaldavate katalüsaatorite kasutamine, mis aluselises keskkonnas on hapniku redutseerumisel aktiivsuselt lähedased plaatinakatalüsaatoritele. Hõbe on tunduvalt odavam kui plaatina ning seda leidub maakoores palju rohkem, kuid hõbedapõhised katalüsaatorid vajavad kõrgema elektrokatalüütilise aktiivsuse ja stabiilsuse saavutamiseks veel optimeerimist. Doktoritöös sünteesiti erinevatel meetoditel hõbedapõhised katalüsaatorid, sadestades Ag nanoosakesi mitmetele süsinikmaterjalidele ning varieerides Ag osakeste suurust ja kogust. Valmistatud materjalide elektrokatalüütilist aktiivsust hapniku redutseerumisel ja stabiilsust uuriti elektrokeemiliste meetoditega. Saadud tulemused näitavad, et hõbedapõhised katalüsaatorid võiksid sobida kasutamiseks anioonivahetusmembraaniga kütuseelemendi katoodil ning seega muuta kütuseelemendid tarbijatele taskukohasemaks.
Integrating image analysis and quantitative modeling for a holistic view of GPCR ligand binding dynamics
(2023-07-17) Laasfeld, Tõnis; Rinken, Ago, juhendaja; Parts, Leopold, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Oletatavasti on tulnud kõnekäänd “mõru pilli alla neelama” ravimite kõige tuntumast kõrvaltoimest, mõrust maitsest. Paljudel ravimitel on aga tõsisemad kõrvaltoimed ning tervele hulgale haigustele polegi ravi. Erinevad teadusharud panustavad ravimite väljatöötamisse ja olemasolevate edasiarendamisse. Ravimi ülesanne on muuta retseptorkontrollitud protsesse organismis, et tekiks raviv või sümptomeid leevendav efekt. Üks olulisemaid ravimite märklaudu on G-valk seotud retseptorid. Inimeses on ligi 800 erinevat G-valk seotud retseptorit, mis reguleerivad erinevaid funktsioone nagu nägemine ja südame toimimine. Senini ei ole suudetud retseptorsüsteemide kõiki eripärasid lahti muukida. Doktoritöös arendati välja spektroskoopial ja mikroskoopial põhinevad katsesüsteemid, et jälgida ravimimolekulide retseptoritele seostumist nii lipiidsetes nanoosakestes kui ka elusates rakkudes. Näiteks õnnestus täieliku sisepeegeldusmikroskoobiga jälgida üksikute fluorestseeruvate ravimimolekulide seostumist retseptorile nanoosakeste pinnal. Kuna meetodid toodavad sadade gigabaitide kaupa andmeid, loodi Tarkvara Aparecium, mis koos sügavõppemudelitega suudab sellest andmehulgast olulise info välja sõeluda. Katsesüsteemide abil loodi kineetilised mudeleid, mis suudavad dünaamiliselt kirjeldada ja ennustada ravimainete retseptorile seostumist. Näiteks leiti, et muskariinsed M2 atsetüülkoliini retseptorid paiknevad membraanides enamasti paarikaupa ning pärast ravimimolekuli kinnitumisel ühele retseptorile lukustab teine ravimimolekul esimese kinni. Selle teadmise abil saaks disainida pikema toimeajaga või hoopis uute omadustega ravimeid. Edaspidi võiks mudeleid ja meetodeid kasutades läbi sõeluda suure hulga molekule ja leida need, millel on need huvitavad omadused olemas.
Mycoplasma genitalium and other sexually transmitted infections causing urethritis – their prevalence, impact on male fertility parameters and prostate health
(2023-07-17) Tjagur, Stanislav; Punab, Margus, juhendaja; Mändar, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Ureetra ehk kusetoru ülesandeks on osaleda seemnevedeliku ja uriini transpordis, samas võib ta muutuda sissepääsuks uretriiti tekitavate seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) tekitajate jaoks. Uretriidi tagajärjel võib kahjustuda reproduktiivfunktsioon, kuid tõenduspõhine info selle kohta on ebaühtlane. Valideerimata on uus uretriidi diagnostikameetod, uriini voolutsütomeetria. Ka puudus Eestis seni selge ülevaade meeste uretriidi etioloogia kohta. Uurimistöö eesmärgiks oli hinnata uretriidi esinemissagedust erinevates populatsioonides Eestis ja selle mõju meeste urogenitaalsüsteemile, selgitada erinevate tekitajate (Neisseria gonorrhoeae, Chlamydia trachomatis, Mycoplasma genitalium, Trichomonas vaginalis) seost kaebuste, sümptomite ja põletikunäitajatega, ning hinnata uriini voolutsütomeetria rakendatavust uretriidiga patsientidel. Uurimistöösse kaasati 3571 Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku patsienti. Klamüüdia oli kõrgeima esinemissagedusega patogeen seksuaalse riskikäitumisega Eesti meeste seas (14.8%), kuid M. genitalium oli olulisel teisel kohal (4.2%). Nendele järgnesid N. gonorrhoeae (2.5%) ja T. vaginalis (0.7%). Kombineeritud STLI esinemissagedus oli madal (1.5%). STLI tekitajate esinemissagedus rasedate naiste meeste (C. trachomatis 1.6%) ja viljatute paaride meeste seas (C. trachomatis 1.2%, M. genitalium 1.1%) oli madal. Ükski uretriidi makroskoopiline tunnus ei olnud patognoomiline ühegi konkreetse tekitaja suhtes, seetõttu on nii patsientide seksuaalkäitumise kui ka sümptomite hindamine olulised STLI testimise otsuse langetamisel. Esmasjoauriini voolutsütomeetriline analüüs osutus kiireks ja objektiivseks meetodiks meeste uretriidi skriinimisel. N. gonorrhoeae põhjustas uriinis tugevaima põletikreaktsiooni, C. trachomatis’e ja M. genitalium’i puhul oli põletik mõõdukas ja T. vaginalis’e korral nõrk. M. genitalium kutsus esile põletikreaktsiooni ka seemnevedelikus, mis oli enamasti madalam WHO poolt pakutud lävendist. See lävend vajab langetamist, et leida üles rohkem patsiente, kes vajavad ravi. M. genitalium ja C. trachomatis avaldasid negatiivset mõju seemnevedeliku parameetritele, sh spermatosoidide üldarvule ja liikuvate spermatosoidide arvule. Seega on nende patogeenide potentsiaalset mõju meeste viljakusele vaja edaspidi täiendavalt uurida.
Methanol oxidation on platinum-rare-earth metal oxide activated catalysts
(2023-07-17) Valk, Peeter; Nerut, Jaak, juhendaja; Lust, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kütuseelemendid on seadmed rohelise energia tootmiseks. Roheline vesinik on juba üpris levinud. Rohelist metanooli toodetakse kinnipüütud CO2-st taastuvenergia abil. Vesinik-kütuseelementides tekib jäägina vesi. Metanooli puhul lisaks ka CO2 - tegu on sama CO2-ga, millest toodeti roheline metanool. See on kui null-summa mäng. Mis kasu on null-summa mängust? Sest nulliring on vaid CO2 puhul. Kasu tekib üleliigse taastuvenergia salvestamisest metanoolina, mida saab kasutada rohelise energia tootmiseks, kui energiat on puudu. Kütuseelemendid ei tekita ohtlikke nanoosakesi ega ühendeid, mis põhjustavad sudu ja happevihmu. Metanool-kütuseelemendi väljundist saab CO2 taassiduda. Kütuseelemendis on vaja Pt katalüsaatori nanoosakesi, mis kiirendavad reaktsioone. Mida väiksem on osake, seda suurem on pind reaktsioonide toimumiseks. Töö üks eesmärke oli Pt nanokatalüsaatorite süntees. On erinevaid mooduseid, kuidas neid valmistada: näiteks etüleenglükooli ning mikrolaineahju abil saab sadestada sobivaid Pt nanoosakesi, samuti plaatina ühendite kuumutamisel vesinikus. Nanoosakesed sadestati süsinikkandjale, mis juhib elektrit ja võimaldab reagentide liikumist kütuseelemendis. Tartu Ülikoolis valmistatud süsinikmaterjalidel on hea elektrijuhtivus, stabiilsus ning suur eripind. Pt on hea katalüsaator metanooli oksüdeerimiseks, kuid Pt hoiab mõnd vaheühendit oma pinnal liiga tugevasti kinni. Need ühendid tuleb pinnalt puhastada. Üks kallis variant selleks on ruteeniumi kasutamine. Selles töös uuriti odavamate haruldaste muldmetallide oksiidide kasutusvõimalusi. Tseeriumi või praseodüümi oksiidide sadestamiseks süsinikule koos Pt nanoosakestega uuriti erinevaid meetodeid. Parimad tulemused saavutati kuumutades praseodüümhüdroksiidi inertgaasis 1100 kraadini. Pt sadestati vesinikuga redutseerides madalamal temperatuuril. Katalüsaator koosnes väikestest hästi jaotunud Pt nanoosakestest ning eri vormides olevatest praseodüümoksiidi nanovarrastest. Need katalüsaatorid kiirendavad efektiivselt metanooli oksüdeerimist, kuna on tagatud Pt pinna puhastumine. Haruldase muldmetalli oksiidi pinnale adsorbeeruvad hapnikku sisaldavad ühendid, mis difundeeruvad Pt pinnale ja puhastavad selle. Tekib CO2, mis lahkub pinnalt, ning roheline tsükkel jätkub.