Sirvi Kuupäev , alustades "2023-11-23" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Kogemuslood ja koosloome: sissevaateid jutustamispraktikasse sotsiaalmeedias ja selle uurimise metodoloogiasse
(2023-11-23) Pilt, Maili; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Kõiva, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja keskmes on kaks omavahel seotud teemat. Esiteks keskendub väitekiri jutustamispraktikale eriilmelistes sotsiaalmeedia keskkondades, mis võimaldavad naistel jagada oma kogemuslugusid emaks saamisest ja olemisest ja selle teekonnaga seotud raskustest (nt lood raseduse katkemisest, kehavälise viljastamise ravi läbimisest, elust puudega lapsega jm). Vaatluse all on küsimused, millist rolli mängib sedalaadi kogemuslugude jagamine teemakohaste veebikogukondade moodustumisel ning toimimisel ning mil viisil mõjutavad veebikogukond ja selle suhtlusruumi iseärasused seda, mida ning kuidas naised oma lugudes jagavad. Ühtlasi ilmnevad laiemad sotsiaalkultuurilised põhjused, miks jagatakse tundliku sisuga isiklikke lugusid sotsiaalmeedias. Teiseks keskendub väitekiri eelkirjeldatud ainesele ning uurimisküsimustele sobivale uurimismetodoloogiale. Vaatluse all on sotsiaalmeedia loomulike jutustamissituatsioonide ja delikaatse sisuga kogemuslugude folkloristlikule uurimisele sobilikud välitöö- ning analüüsimeetodid ning uurimisvälja piiritlemist, uurimismaterjali salvestamisviise ning uurijaeetikat puudutavad küsimused.
Effects of GLP-1 receptor agonists on pituitary and adrenal hormones
(2023-11-23) Heinla, Keiu; Volke, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Glükagooni-sarnane peptiid 1 (GLP-1) on inkretiinhormoon, mille sekretsiooni kõige olulisemaks stimuleerijaks on toitainete, eriti süsivesikute, seedeprotsess. GLP-1 stimuleerib insuliini vabanemist glükoosist sõltuval viisil, mistõttu on sellel oluline roll söögijärgse insuliini vabanemise puhul. GLP-1 retseptori agonistid on võrdlemisi uus 2. tüüpi diabeedi ravimite rühm, millel on lisaks vere glükoosisisalduse kontrollimisele märkimisväärne hulk teisi organsüsteeme mõjutavaid toimeid. Viimastel aastatel on eriti palju kajastust saanud GLP-1 retseptori agonistide kaalu langetav toime, mis on viinud suure nõudluseni ravimi järele ja tarneraskusteni. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kas GLP-1 retseptori agonistide akuutne või ja krooniline manustamine mõjutab inimesel erinevate hüpofüüsi ja neerupealiste hormoonide (reniin, aldosteroon, kasvuhormoon) sisaldust veres. Doktoritöö raames viidi läbi kaks kliinilist uuringut tervetel vabatahtlikel. Tegemist oli avatud ilma platseebogrupita pilootuuringutega, milles kõigile osalejatele manustati uuringuravimit. Uuritavatele manustati nahaalusi 21 päeva vältel liraglutiidi (1. uuring) või ühekordne annus eksenatiidi (2. uuring). Tulemuste põhjal saab järeldada, et GLP-1 retseptori agonisti manustamine viis tervetel täiskasvanutel reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) supressioonini. Antud leiud võivad aidata selgitada GLP-1 retseptori agonistide reno- ja kardioprotektiivseid toimeid. Lisaks tõi GLP-1 retseptori agonisti ühekordne annus kaasa hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (HPA) telje mõõduka tsentraalse stimulatsiooni, mistõttu võib GLP-1 retseptori manustamine olla kliiniliselt kasutatav hüpofüüsi puudulikkuse testimiseks. Veel ilmnes, et GLP-1 retseptori agonisti ühekordne annus kutsus esile kasvuhormooni sisalduse järsu tõusu.
Stress-associated immune mechanisms of schizophrenia: the importance of region-specific microglia-neurovascular interaction
(2023-11-23) Yan, Ling; Tian, Li, juhendaja; Song, Cai, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Psühhiaatrilised häired on tööealise elanikkonna hulgas üks peamiseid puude ja surma põhjuseid, suurendades ülemaailmselt märkimisväärset majanduslikku ja tervishoiukoormust. Psühhiaatrilisi häireid võivad esile kutsuda mitmesugused organismi sisemised ja välised tegurid, mis koostoimides mõjutavad aju talitlust ja selle kaudu käitumist. Psühhosotsiaalne stress on laialt tunnustatud skisofreenia tekke ja arengu riskitegur. Teiste bioloogiliste mehhanismide hulgas häirib krooniline stress aju vereringet ja süvendab neuropõletikku. Veresoontega seotud mikrogliia ja monotsüütidest pärinevad makrofaagid on neuropõletiku kõige olulisemateks regulaatoriteks. Selleks, et paremini mõista mikrogliia ja monotsüütide funktsiooni kroonilisest stressist lähtudes, viisime läbi terve rea kliinilisi ja prekliinilisi uuringuid skisofreenia esmasepisoodi (FES) patsientide rühmas, samuti hiirtel, kellel oli rakendatud kroonilist ettearvamatut stressi ja haistesibula purustamisest (OBX) tingitud stressi. Kliiniliste uuringute käigus leidsime, et FES patsientidel, kellel esines kõrgenenud tajutud stressi tase, neil avaldus ajukoore mahu vähenemine otsmikusagaras. Samuti oli neil patsientidel veres vähenenud mitteklassikaliste monotsüütide arv ning mikro-gliia retseptori CSF1R tase. Loommudelites leidsime, et CSF1R-i inhibiitor põhjustas ärevust ja häiris mikrogliia/makrofaagide vaskulaarset seostumist. Peale selle leidsime, et haistesibulas oli rohkesti veresoontega seotud mikrogliiat/ makrofaage ning antud piirkond oli rikastatud rasvhapete metabolismi ja angio¬geneesi geenidega. Lisaks ilmnes, et endogeenseid n-3 PUFA-sid tootvatel fat-1 hiirtel ei avaldu OBX-indutseeritud stressireaktsioonid. Need leiud viitavad sellele, et mikrogliia modulaatorid võivad tänu ajuveresoonkonna efektiivsemale reguleerimisele aidata skisofreenia haigetel stressiga paremini toime tulla. Meie uuringud annavad uudseid teadmisi mikrogliia/monotsüütiliste alampopulatsioonide ja nende kandidaatmolekulide kohta, mis võivad olla kasulikud, et paremini mõista skisofreenia kujunemise ja haigustunnuste püsimise patofüsioloogilisi mehhanisme ja seeläbi töötada välja uusi ravivõimalusi.
Affective-imaginative modelling in semiotic context: a Vichian perspective
(2023-11-23) Pern, Tuuli; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb Itaalia 18. sajandi tähelepanuväärse filosoofi Giambattista Vico tööd tänapäeva semiootika valguses. Vico oli üks esimesi mõtlejaid, kes kirjeldas protsesse, mida me praegu tunneme kehastunud meele ideena: ta rõhutas, et inimese mõtlemine ei ole ainult ratsionaalne, vaid selles osalevad ka meeleline taju, inimlikud kired ja kujutlusvõime, mis kõik on olemuselt kehalised. Lisaks Vico tööde seosele semiootikaga näidatakse tema suhteid praegusaegse kultuuripsühholoogiaga. Üheks oluliseks mõisteks, mida Vico kasutas, on inimesele omane kujutlusvõime, mis on aluseks maailma mõtestamisel. Semiootikas saab inimese mõtestamisvõimet mitmete teiste mõistete kõrval kirjeldada läbi kahe olulise mõiste: modelleerimine ehk mudelite loomine ja omailm ehk organismi subjektiivne maailm. Minu doktoritöö kasutabki just neid Tartu semiootika jaoks olulisi mõisteid, et näidata, mil moel kujutlusvõime, nii nagu Vico seda mõistab, võimaldab inimestele paindlikkust ja uute tähenduste omistamist oma kogemustele. Kujutlusvõime abil loodud mudelid on motiveeritud subjektiivsest kehalisest kogemusest ja afektiivsetest reaktsioonidest. Minu doktoritöö toob sisse afektiiv-kujutlusliku modellerimise mõiste, kirjeldamaks seda laadi mudelite loomist. Doktoritöö panuseks on ühtlasi Vico kujutlusvõime mõiste toomine üldisemasse semiootika konteksti, Tartu traditsiooni arvestades.