Sirvi Kuupäev , alustades "2024-02-16" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Postoperative antibacterial therapy in complicated appendicitis and appendectomy in pregnancy
(2024-02-16) Lipping, Edgar; Talving, Peep, juhendaja; Lepner, Urmas, juhendaja; Saar, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Enamikel juhtudel on pimesoolepõletik tüsistumata ja operatsioonijärgselt ei vaja patsiendid antibiootikume. Kolmandikul juhtudest on apenditsiit komplitseeritud ehk pimesoole seina terviklikkus on kadunud ning põletik on pimesoolest levinud edasi kõhuõõnde. Sellisel juhul vajavad patsiendid operatsioonijärgselt antibiootikume, et vältida tüsistuste tekkimist. Samas puudub üksmeel operatsioonijärgse antibakteriaalse ravi kestvuse osas. Lisaks eelnevale on erimeelsusi ka pimesoole ohutu eemaldamise osas rasedatel. Käesoleva uurimistöö käigus viidi läbi juhuslikustatud kontrolluuring, millise käigus komplitseeritud apenditsiidiga patsiendid juhuvaliti saama tavapärast pikka või lühikest (24 tundi) operatsioonijärgset antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et lühikest antibakteriaalset ravi saanud patsiendid viibisid haiglas lühemat aega ning neil ei esinenud rohkem tüsistusi võrreldes tavapärast ravi saanud uuritavatega. Lisaks vaatles käesolev uurimistöö lühikest suukaudset ja veenisisest antibakteriaalset ravi. Juhuslikustatud kontrolluuringu käigus juhuvaliti komplitseeritud apenditsiidiga patsiendid saama 24-tunni pikkust suukaudset või 24-tunni pikkust veenisisest antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et suukaudset ravi saanud uuritavatel ei esinenud rohkem tüsistusi kui veenisisest ravi saanud uuritavatel. Lisaks, kasutades kõikide Eestis 2010-2020 rasedatel tehtud pimesoole operatsioonide andmeid, võrreldi avatud ja laparoskoopilise apendektoomia ravitulemusi. Uuringu tulemustest selgus, et laparoskoopiline apendektoomia oli seotud lühema operatsiooniaja ja lühema haiglas viibimisega. Raseduse katkemise või enneaegse sünnituse osas puudus avatud ja laparoskoopilise apendektoomia vahel erinevus. Seega lõhkenud pimesoolega piisab vaid paarist tabletist operatsioonijärgselt ja rasedaid võib laparoskoopiliselt opereerida!
Video game design and development bachelor’s curriculum for Estonia
(2024-02-16) Tunnel, Raimond-Hendrik; Norbisrath, Ulrich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöö: Mida tuleb õppida, et videomänge teha? Kui Arno hommikul auditooriumisse jõudis, oli loeng juba alanud. Arno oli eelmisel õhtul kaua üleval, sest ehitas koos sõpradega videomängu. Videomängude loomine paelub Arnot väga. Kuigi tal on suur mure, kas ta sellel alal ka tööle kõlbab. Tartu Ülikoolis koostatud doktoritöö uuris, mis oskusi ja teadmisi peaks Arnol olema, et ta head karjääri teha saaks. Uuritud Eesti meelelahutustehnoloogia ettevõtetest enamik ütlesid, et mängudisainerina peaks Arnol olema mitmekülgne taust. Ta peaks oskama juhtida projekti ning suutma erialaselt suhelda nii mängukunstnike kui -programmeerijatega. Ühes ettevõttes näiteks nimetati mängudisaineri ametikoht hiljuti ümber projektijuhiks. Isegi kui Arno tahab tegeleda ainult programmeerimisega, on tal ka vaja mõista mängudisaini laiemalt. Ühe ettevõtte esindaja ütles: “Programmeerija, kes ei mõista kasutajakogemust, on halb programmeerija.” Samuti peaks Arno oskama kasutada mängumootoreid. Need on tööriistad, millega tänapäeval videomänge luuakse. Uuringu tulemusi võrreldi 10 aastat tagasi tehtud sarnase uuringuga. Tollel ajal mängumootorid nii levinud ei olnud. Vähemasti mitte tänapäevased Eesti ettevõtetes nõutud Unity ja Unreal Engine mängumootorid. Arnol oleks tark õppida mõlemat, et töövalik oleks laiem ja ta ei jääks ühe tehnoloogia taha kinni – kes teab, mis mootoreid ja tehnoloogiad järgmise 10 aasta pärast kasutatakse. Eriti oluline on Arnol tööle saamiseks luua mänge. Ettevõtted tõid välja, et otsitakse hea tööeetikaga vastutustundlikke töötajaid. Kui Arno peaks mängudisaineri või -arendaja tööle kandideerima, tahetakse näha ja mängida tema varasemaid mänge. Tal on vaja portfooliot. Uuriti veel, millised meelelahutustehnoloogia tööstusele ja Arnole sobivad bakalaureuseõppekavad on juba olemas teistes Euroopa riikides. Leitu põhjal loodi Eestisse sobiv bakalaureuseõppekava plaan ja õppekava disainimise põhimõtted. Niiviisi saavad nii Arno kui kõrgkoolid teada, mida tuleks õppida ja õpetada, et Arno oleks oma unistuste tööl pädev.