Sirvi Kuupäev , alustades "2024-07-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Микроистория сообщества формалистов: Кабинет современной литературы при ГИИИ (1927–1930)
(2024-07-09) Отяковский, Валерий; Лейбов, Роман, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö on pühendatud ühele lokaalsele teemale formalismi ajaloost, nimelt Riikliku Kunstide Ajaloo Instituudi Kaasaegse Kirjanduse Kabineti tegevusele. See asutati 1927. aastal, kui formalistide institutsionaalsed võimalused olid haripunktis, ja eksisteeris kuni Instituudi lüüasaamiseni 1930. aastal. Kabineti ilmumist seostatakse Juri Tõnjanovi ja Boriss Eihenbaumi katsega korraldada Leningradis aktuaalse proosa ja luule uurimise keskus – Kaasaegse Kirjanduse Komitee. Komitee tegevuse raames toimusid kohtumised kirjanikega, arutati uudisteoseid ja töötati välja teoreetilisi paradigmasid, mis võiksid seda materjali ajaloolisest ja kirjanduslikust vaatenurgast lahti mõtestada. Järk-järgult moodustus aktuaalse kirjanduse arhiiv, mis kasvas kiiresti ja kujunes iseseisvaks institutsiooniks, Kaasaegse Kirjanduse Kabinetiks. Kabinett saavutas kiiresti iseseisvuse ning selle töötajad, filoloog Konstantin Šimkevitš ja kriitik, instituudi üliõpilane Juri Pertsovitš, alustasid aktiivset kogumis- ja uurimistegevust, mille eesmärk oli moodustada materjalide korpus vene modernismi ajaloost, alates sümbolist Dmitri Merežkovskist ja lõpetades avangardist Aleksandr Vvedenskiga. Selle institutsiooni tööd vaadeldakse korraga mitmel tasandil – läbi institutsionaalse optika, stalinismi sotsiaalse ajaloo kontekstis ja läbi teooria ajaloo prisma, mis võimaldab tuvastada asutuse positsiooni 1920. aastate teaduses, hariduses ja kirjanduses.
Impact of environmental conditions and soil microbiome on greenhouse gas fluxes from soil and tree stems in hemiboreal drained peatland forest
(2024-07-09) Ranniku, Reti; Soosaar, Kaido, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud doktoritöös uuriti mulla ja puutüvede kasvuhoonegaaside (KHG) voogude aastaaegadevahelist dünaamikat hemiboreaalses kõdusoometsas, keskendudes lähemalt varasemalt väheuuritud talveperioodile ja kevadistele külmumis-sulamistsüklitele. Uuritud kõdusoometsa mulla aastakeskmine bilanss näitas CH₄ sidumist ning N₂O ja CO₂ lendumist. Talvisel perioodil, kui veetase oli kõrgem, jäid mulla CH₄ vood nullilähedaseks, suvel toimus mullas CH₄ sidumine. Sesoonsed mõõtmised näitasid, et mulla hüdroloogia mõjutab CH₄ dünaamikat pikaajaliselt, samas kui temperatuur mängib lühiajalist rolli. Mulla N₂O vooge mõjutasid kiired muutused mulla hüdroloogias, eriti külmumis-sulamissündmuste ajal. Mulla pinnasekihi sulatamine suurendas N₂O heitkoguseid, peamiselt läbi mittetäieliku denitrifikatsiooni anaeroobsetes tingimustes. Puutüved olid kõikide mõõdetud gaaside allikad ning kase tüved olid olulisemad KHG allikad kui kuuse tüved. CH₄ ja N₂O tüvevoogude ajalist dünaamikat iseloomustasid lühiajalised emissioonide piigid, mida põhjustasid CH₄ puhul pikemad kõrge veetasemega perioodid ja N₂O puhul kiired muutused mulla hüdroloogias. Nii mulla kui puutüvede sesoonsed CO₂ vood sõltusid kasvuperioodist, järgides temperatuurimuutusi. Tüvedest eralduvad KHG vood pärinevad peamiselt mullast. Puutüvedest eralduv CH₄ võib aastas tühistada ligi kolmandiku mulla CH₄ sidumise efektist. Märjemal perioodil võib see osakaal tõusta 50%-ni, tõstes esile mulla hüdroloogiliste tingimuste tugevat mõju CH₄ bilansile. Tüve N₂O vood reageerisid rohkem lühiajalistele veetaseme muutustele ja nende panus N₂O koguheitesse jäi madalaks. Tüvevood mängisid olulist rolli temperatuuri muutustega seotud CO₂ koguemissioonis. Käesoleva doktoritöö tulemused näitavad, et tüvevoogude väljajätmine metsa KHG-de bilansist võib põhjustada metsa koguheidete üle- või alahindamist.
Intraspecific trait diversity in plants: characterizing effects of trait variation on community assembly and ecosystem functioning
(2024-07-09) Rodríguez Alarcón, Slendy Julieth; Carmona, Carlos Pérez, juhendaja; Tamme, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutuste tagajärjel intensiivistuvad kogu maailmas põuaperioodid. Muutunud keskkonnatingimused on ohuks nii ökosüsteemide toimimisele kui ka taimede elurikkusele, muutes koosluste liigilist koosseisu ja tunnuste väärtusi. Seetõttu on oluline uurida taimede funktsionaalseid tunnuseid, mis määravad üksikisendite edukuse ja mõjutavad seeläbi ka ökosüsteemide toimimist. Kuigi traditsiooniline ökoloogia on keskendunud tunnuste erinevustele liikide vahel, siis olulist rolli taimeliikide ökoloogiliste strateegiate kujunemisel, üksikisendi edukusel, koosluste moodustumisel ja ökosüsteemide toimimisel mängib ka tunnuste liigisisene varieeruvus. See doktoritöö annabki uusi teadmisi taimede maapealsete ja -aluste tunnuste liigisisesest varieeruvusest põuatingimustes. Kasvuhoonekatses rohttaimedega selgus, et taimetunnuste liigisisene varieeruvus on maa all suurem kui maa peal. Tõenäoliselt erinevad sama liigi üksikisendite juured üksteisest ebaühtlaste mullatingimuste tõttu. Kuigi põuaperiood ei mõjutanud liigisisest tunnuste varieeruvust, põhjustas see mitmete tunnuste väärtuste muutusi ning taimeliigid muutusid üksteisega sarnasemaks, omades siiski erinevaid strateegiaid põua talumiseks. Uurides tunnuste liigisisest varieeruvust Colombia troopilistes kuivades metsades, ei leidnud me tugevat ennustuslikku seost puittaimede tunnuste ja kasvu vahel, kuna nii üksikisendi tunnuseid kui ka kasvu mõjutab lisaks veel keskkonna varieerumine uurimisalal. Nendes metsades on liikidel kindlad tunnused, et hakkama saada sademete hooajalisuse ja kõrgete temperatuuridega ning uuringutes on oluline arvestada tunnuste vastastikmõjusid, seda eriti heitlehiste puude puhul. Kokkuvõttes parandavad doktoritöö tulemused meie arusaama taimede maapealsete ja -aluste osade keerukatest strateegiatest vee kättesaamisel põuatingimustes. Doktoritöös saadud tulemused on vajalikud arendamaks sobivaid looduskaitsemeetmeid ning ennustamaks kliimamuutuste mõju ökosüsteemide toimimisele.
Metastable TiO2-II in atomic layer deposited thin and ultrathin films: stabilization, properties and impact on film growth
(2024-07-09) Möls, Kristel; Aarik, Jaan, juhendaja; Mändar, Hugo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Doktoritöös uuriti õhukeste titaandioksiidi (TiO₂) kilede struktuuri ja faasikoostist, et teha kindlaks metastabiilset TiO₂-II faasi sisaldavate kilede valmistamise võimalused ja omadused. Oma eriliste omaduste tõttu on TiO₂-l palju olulisi rakendusi. TiO₂ kasutatakse värvi-, paberi-, ravimi- ja kosmeetikatööstuses, aga see pakub suurt huvi ka mikro- ja nanoelektroonika tööstusele tänu oma suurele dielektrilisele konstandile ja optikatööstusele tänu suurele murdumisnäitajale ja läbipaistvusele nähtavas spektripiirkonnas. TiO₂ on samuti leidnud rakendust isepuhastuvates ja antibakteriaalsetes pinnakatetes, katalüsaatorites, gaasisensorites ja korrosioonivastastes katetes. Üks vähemuuritud aga tähelepanuväärsemaid TiO₂ modifikatsioone on TiO₂-II. See faas on oma unikaalsete omaduste tõttu äratanud viimasel ajal suurt huvi erinevates tehnoloogiaharudes. Näiteks on teoreetiliste uuringute tulemusena leitud, et selle faasi fotokatalüütilised ja mehhaanilised omadused ületavad tunduvalt TiO₂ enimtuntud faaside, anataasi ja rutiili, vastavaid omadusi. Kuna aga TiO₂-II saamine enamuse tavapäraste materjalisünteesi meetoditega on vähetõenäoline, siis pole seni piisavalt andmeid selle faasi mitmete omaduste (näit murdumisnäitaja, keelutsooni laiuse ja kõvaduse) kohta, ega selle faasi moodustumise kohta tahkisekiledes. Seetõttu on doktoritöö peamiseks panuseks TiO₂-II faasi edukas stabiliseerimine sellisel kujul, mis võimaldas määrata TiO₂-II optilisi ja mehaanilisi omadusi. Selleks uuriti võimalusi TiO₂-II aatomkihtsadestamiseks, selgitati välja tehnoloogiliste protsesside parameetrid, mis soodustavad TiO₂-II teket ning õpiti tundma nende parameetrite mõju saadud kilede omadustele. Tulemusena saadi ülevaade TiO₂-II sisalduse mõjust seda faasi sisaldavate kilede optilistele ja mehhaanilistele omadustele. Saadud tulemused on hea lähtepunkt edasisteks uuringuteks ja TiO₂-II võimalikeks rakendusteks, näiteks fotokatalüüsis ja suure kõvadusega funktsionaalsetes pinnakatetes.
Resistive switching in memristor structures with multilayer dielectrics
(2024-07-09) Merisalu, Joonas; Aarik, Jaan, juhendaja; Kukli, Kaupo, juhendaja; Tamm, Aile, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäevane elektroonika, arvutid ja arvutisüsteemid on läbi teinud meeletu arengu. Toasuurusest arvutist on saanud käekella asendav nutiseade. Kõige suurema panuse kõnealusesse progressi on andnud teadusuuringute tulemuste kiire rakendamine. Näiteks operatiivmälu, mida kasutavad arvutiseadmed protsesside kiireks täitmiseks kui ka FLASH mälu andmekandjates põhineb elektrilaengu säilitamisel. Need tehnoloogiad ise pärinevad sisuliselt eelmise sajandi kuuekümnendatest ja seitsmekümnendatest aastatest, kuid meeletult suure mälumahu kättesaadavuse on taganud nende seadmete füüsiliste mõõtmete vähendamine, mis on põhinenud materjaliteaduse alasel teadus- ja arendustööl. Paraku näitavad viimased teadusuuringud, et infosalvestusseadmete mälumahu edasine suurendamine muutub üha keerukamaks, aeganõudvamaks ja kulukamaks. Selles valguses on teadlased üha enam pööranud tähelepanu uute mälutehnoloogiate arendamisele. Takistusmälu, mälutakisti ehk memristor on üks nendest potentsiaalsetest uudsetest mälutehnoloogiatest, mis ei põhine enam elektrilaengu säilitamisel, vaid materjali takistuse muutmisel. Erilist tähelepanu väärib asjaolu, et see nähtus leiab aset nanomaailmas, võimaldades luua veelgi väiksemate mõõtmete ja suurema mahuga elektroonilisi mälusid. Kuna memristorides toimuvad takistuslülitused leiavad aset väikesemõõtmelistes keskkondades, on nende täielik mõistmine, kontrollimine ning uurimine seni veel äärmiselt keerukas. Hoolimata sellest, et pooljuhtide tööstus on juba alustanud takistuslülitusel põhinevate mäluseadiste tootmist, vajab selle tehnoloogia suuremahuline rakendamine ja tootmine veel täiendavat teadusmahukat uurimist. Käesoleva töö raames valmistati ja uuriti tänapäeva arvutikiipides kasutatavatest materjalidest valmistatud memristorstruktuure ja nende sobivust kasutamiseks uue põlvkonna mäluseadistes. Töö tulemusena näidati, kuidas hoolikas materjalide kombineerimine võimaldab varieerida ja optimeerida memristorite erinevaid omadusi.
Optimizing cell-penetrating peptide-based nanoparticles for delivery of nucleic acid therapeutics
(2024-07-09) Maloverjan, Maria; Pooga, Margus, juhendaja; Rebane, Ana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Geenide avaldumise mõjutamine, manustades erinerva toimemehhanismiga nukleiinhappelisi (NH) ravimeid, on leidnud üha enam rakendust meditsiinis nii kaasasündinud kui omandatud haiguste raviks. Paraku ei ole sellised terapeutilised molekulid organismis piisavalt stabiilsed ning suure molekulmassi ja negatiivse laengu tõttu ei suuda need efektiivselt läbida bioloogilisi barjääre. NH efektiivseks toimetamiseks märklaudrakkudesse on tänapäeval välja töötatud mitmeid kandursüsteeme. Üheks tõhusaks kandursüsteemiks on rakkudesse penetreeruvad peptiidid (RPP). Need on kuni 30 aminohappe pikkused peptiidid, mis on võimelised läbima rakumembraane ja koos endaga transportima rakkudesse lastmolekule. RPP-d on valdavalt positiivselt laetud ning seostudes negatiivselt laetud NH-ga moodustavad nad elektrostaatiliste ja hüdrofoobsete interaktsioonide tulemusena nanoosakesi. Käesolevas töös uurisime tegureid, mis pärsivad RPP/NH komplekside tõhusust märklaudgeenide mõjutamisel, ning viise, kuidas vastavat efektiivsust suurendada. Mudelpeptiidina kasutasime peptiidi PepFect14 (PF14), mille laeng on +5 ning mis on modifitseeritud stearüülhappega. Doktoriprojekti esimeses etapis analüüsisime valgukrooni teket PF14/NH osakeste pinnale. Valgukroon on valkude kiht, mis moodustub verre või muudesse biovedelikesse sattuvate osakeste pinnale ning võib põhjustada osakeste agregatsiooni, suurendada toksilisust ja suunata organismist eemaldamisele. Näitasime, et osakestele moodustuva valgukrooni koostis sõltub kasutatud seerumist ning valgukroon mõjutab oluliselt osakeste transfektsiooni ja efektiivsust kultuuris kasvatatavates rakkudes. Seejärel uurisime kas ja kuidas mõjutab Ca²⁺ ja Mg²⁺ ioonide lisamine RPP/NH osakeste omadusi ja efektiivsust. Näitasime, et mõlemad ioonid, eriti Ca²⁺, suurendavad RPP/NH osakeste efektiivsust rakukultuuris mitmekordselt, tõenäoliselt hõlbustades NH vabanemist endosoomidest. Järgnevalt rakendasime PF14 ka mRNA transfekteerimiseks rakkudesse. Selleks moodustasime mRNA-st ja PF14-st nanoosakesed ja varieerisime abiainete lisamisega nende koostist eesmärgiga suurendada osakeste efektiivsust. Näitasime, et PF14 transpordib mRNA efektiivset püsiliinide rakkudesse, aga mõnevõrra vähem tõhusalt inimese primaarsetesse rakkudesse koekultuuris ja kõrvakoesse hiires.
Photocatalytic materials for water treatment and antimicrobial applications
(2024-07-09) Danilian, Dmytro; Kisand, Vambola, juhendaja; Pärna, Rainer, juhendaja; Ivask, Angela, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kasvav rahvastikutihedus on põhjustanud nii saasteainete kui võimalike patogeensete bakterite kogunemise keskkonda. Ühe lahendusena on soovimatute saasteainete ja patogeensete bakterite lagundamiseks pakutud välja fotokatalüüs – protsess, mille käigus keemilised reaktsioonid aktiveeritakse fotokatalüsaatori pinnal valguse toimel. Reaktsioonide käigus fotokatalüsaator ise ei lagune ning reeglina on fotokatalüsaator ka inertne ja kahjutu keemiline ühend. Käesolevas doktoritöös keskenduti titaandioksiidil (TiO₂) ja tsinkoksiidil (ZnO) põhinevate fotokatalüütiliste materjalide väljatöötamisele vee puhastamiseks ja antimikroobsete katete valmistamiseks. Töö esimeses osa keskenduti vee puhastamiseks kasutatavatele fotokatalüütilistele osakestele. Selleks sünteesiti magnetiliselt fotokatalüsaatorid, kombineerides TiO₂-P25 magnetise vaskferriidiga. Fotokatalüsaator lagundas herbitsiidi 2,4-D ning fotokatalüsaatorit oli võimalik veest kinni püüda ning taaskasutada. Lisaks uuriti akrüülmaatriksis olevaid ZnO ja ZnO/Ag nano- või mikrosuuruses osakestel põhinevaid fotokatalüütilisi antimikroobseid pinnakatteid vineeril ja roostevabal terasel. Seesugused pinnakatted näitasid laboritingimustes paljutõotavat fotokatalüütilist ja mikroobide vastast aktiivsust. Lisaks säilitasid pinnakatted oma efektiivsuse pärast simuleeritud kulumist. Viimasena uuriti kaubanduslikke TiO₂-põhiseid fotokatalüütilisi aknaklaase BIOCLEAN® ja SaniTise™. Nendest viimasel on väidete järgi nii fotokatalüütiline kui antibakteriaalne aktiivsus. Uuringus leiti, et SaniTise™ pind oli fotokatalüütilisem ja antibakteriaalsem kui BIOCLEAN® oma. Käesolev doktoritöö rakendab mitmekülgset lähenemist fotokatalüütiliste materjalide väljatöötamiseks ja nende komplekseks iseloomustamiseks suurendades arusaamist materjali koostisest ja võimalikust kasutamisest. Jätkuvad uuringud selles valdkonnas võivad sillutada teed keskkonnasõbralikele fotokatalüütilistele süsteemidele väljatöötamiseks vee puhastamiseks ja antimikroobsetele kateteks.