Sirvi Kuupäev , alustades "2024-07-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Derivatization-targeted LC-MS analysis of compounds containing amino group
(2024-07-15) Silva Maciel, Larissa; Herodes, Koit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aminoühendid, eriti aminohapped, omavad suurt bioloogilist tähtsust, nagu ka nende tuvastamine kliinilises diagnostikas ning näiteks taimede metaboolsete radade ja biomarkerite uurimisel. Nendes valdkondades kasutatakse sageli kõrglahutusega massispektromeetriat (HRMS). Keerulise koostisega proovides tuvastatakse aga liiga palju ühendeid. Selles töös võetakse kasutusele derivatiseerimisele suunatud analüüsi lähenemisviis, mis ühendab derivatiseerimise ja ühiste fragmentide massispektromeetrilise tuvastamise derivatiseeritud analüütides. Nii on võimalik piirata detekteeritavate ühendite hulka konkreetse funktsionaalrühma alusel. See lähenemine kasutab MS detekteerimiseks eellasioonide skaneerimise (PIS) režiimi, kui fragmenteerumisel tekib ühine laetud fragment, ja neutraali kao (NLS) režiimi, kui tekib ühine neutraalne fragment. Meetod optimeeriti aminoühendite tuvastamiseks, kasutades derivatiseerimist dietüületoksümetüleenmalonaadiga (DEEMM) ja NLS-režiimi kolmekordse kvadrupooliga (QqQ) instrumendis, pakkudes kõrget selektiivsust aminoühendite suhtes madalatel kontsentratsioonidel . Meetodit rakendati Vahemere piirkonnast pärit 5 taimeliigi 42 proovi puhul, mis näitas, et aminoühendite sisalduse alusel on võimalik eristada taimeperekondi. Meetodit kasutati ka vabade aminoühendite sisalduse määramiseks põllumajanduslike kõrvalsaaduste kui võimalike söödalisandite analüüsimiseks.Meetodi abil tuvastati taimeekstraktides edukalt 50 aminoühendit ning enamik neist ka kvantifitseeriti.
Template-assisted mechanosynthesis (TAMS) for the production of bifunctional transition metal-based catalysts
(2024-07-15) Kosimov, Akmal; Kongi, Nadezda, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös uuriti bifunktsionaalsete siirdemetallipõhiste katalüsaatorite väljatöötamist, kasutades uudset malli abiga mehhanokeemilist sünteesimeetodit (TAMS). Doktoritöö eesmärk oli optimeerida katalüsaatormaterjale tsink-õhk akude jaoks, millel on kõrge energiatihedus, kuid on madal võimsustihedus ja piiratud stabiilsus, mis on tingitud aeglasest hapniku redutseerumisest ja eraldumise reaktsioonidest (ORR/OER). Uurimistöö keskendub koobalti-, raua- ja niklipõhiste katalüsaatorite sünteesimisele ja iseloomustamisele. Kiire pürolüüsiga täiustatud TAMS tasakaalustab ORR-aktiivseid üheaatomi/lämmastiku tsentreid ja OER-aktiivseid nanoosakesi, suurendades oluliselt katalüsaatori jõudlust. Täiustatud TAMS-protokoll annab suurema poorsuse ja parema elektrokeemilise aktiivsusega katalüsaatorid. TAMS-ist saadud katalüsaatorid näitasid paremat bifunktsionaalset ORR/OER aktiivsust ja suuremat eripinda, parandades aktiivsete tsentrite juurdepääsetavust ja katalüütilist efektiivsust. Materjalid edestasid kaubanduslikke plaatinarühma metallkatalüsaatoreid oma võimsustiheduse ja tsink-õhk akude pikaajalise stabiilsuse poolest. Väljatöötatud TAMS-i metoodika on säästlikum ja kulutõhusam, nõudes vähem energiat ja aega ilma mürgiseid jäätmeid tekitamata. See doktoritöö edendab elektrokeemilise energia salvestamise valdkonda, pakkudes meetodit suure jõudlusega ja jätkusuutlike katalüsaatorite tootmiseks metall-õhk akude jaoks.
The effect of anthropogenic disturbance on soil fungal communities
(2024-07-15) Liu, Siqiao; Koorem, Kadri, juhendaja; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib, kuidas inimtekkelised häiringud nagu näiteks võõrtaimede lisandumine looduslikesse kooslustesse, põllumajanduses kasutatavad mürkained ning künd mõjutavad mullaseente kooslusi. Kuna mullaseened mõjutavad otseselt taimede kasvu ning osalevad toitaineteringes, siis on neil võtmeroll ökosüsteemi funktsioonide säilitamisel ning on ülioluline hinnata, kuidas mullaseente kooslused inimmõju tagajärjel muutuvad. Antud doktoritöö tulemused näitavad, et võõrtaimede lisandumine looduslikesse koolsustesse ei toonud kaasa olulist muutust mullaseente liigirikkuses ning mitmekesisuses. Samas võimaldas võõrtaimede ning kohalike taimede tunnuste erinevust arvestav mõõdik tuvastada mullaseente koosluse koosseisus toimunud muutusi, mis võivad aja jooksul suureneda. Keemiliste häiringute mõju sõltub väga tugevalt häiringust, nii näiteks mineraalne väetis ning pestitsiidide kasutamine on mullaseentele pärssiva, samas kui orgaanilise väetise kasutamine hoopis soodustava mõjuga. Mitme keemilise häiringu samaaegsel esinemisel on neil suurem negatiivne mõju samas kui mehhaanilise häiringu esinemine võib keemilise häiringu, näiteks pestitsiidi, negatiivset mõju hoopis leevendada. Need tulemused viitavad sellele, et mitme samaaegse häiringu mõju on raskesti ennustatav ning vajab veel uurimist. Samas näitasid antud doktoritöö tulemused, et mullaseente, täpsemalt taimedega vastastikku kasulikus kooselus elevate krohmseente olemasolu soodustab taimkatte taastumist pärast väikeseskaalalist häiringut. Seega on krohmseentel oluline roll liigirikka ning produktiivse taimkatte säilitamisel. Parem teadmine sellest, kuidas inimtegevus mullaseente kooslusi mõjutab on oluline selleks, et üha suureneva inimmõju juures ökosüsteeme paremini säilitada ning taastada.
The molecular and cellular mechanisms of brain plasticity impairing factors
(2024-07-15) Somelar-Duracz, Kelli; Jaako, Külli, juhendaja; Kalda, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Aju on plastiline ehk võimeline kohanema ja muutma oma struktuuri ning funktsioone arengu käigus, õppimisel, mälu tekkel ning paranemisel pärast kahjustust. Täiskasvanuea neurogenees hipokampuses on unikaalne aju plastilisuse vorm, mis panustab mälu funktsioonidesse ja meeleolu regulatsiooni ning mille häirumist seostatakse mäluhäirete ja depressiooniga. Häired aju plastilisuses toimuvad ka sõltuvuse korral dopamiini signaaliedastusega seotud aju piirkondades. Varasemad loomuuringud on viidanud, et sõltuvuskäitumisele aluseks olevaid geeniekspressiooni muutusi ajus võivad vahendada epigeneetilised DNA modifitseerijad, DNA metüültransferaasid ja demetülaasid (DNMT ja TET perekonna ensüümid). Käesoleva doktoritöö eesmärk oli selgitada aju plastilisust kahjustavate tegurite, nagu krooniline neuropaatiline valu, D-vitamiini defitsiit (DVD), krooniline stress ja psühhostimulandid, rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme. Meie tulemused hiire loommudelis näitasid, et krooniline neuropaatiline valu põhjustas ärevust ja depressioonilaadset käitumist ning mäluhäireid, millega kaasnesid neurogeneesi pärssumine ning mikrogliia reaktiivsuse suurenemine. Pikaajaline DVD põhjustas hiirtel häireid lühi- ja pikaajalises mälus, ümberõppimise võimes ja enesehoolitsuskäitumises ning hipokampuses täheldasime neurogeneesi langust ja neuropõletiku ilminguid. DVD poolt põhjustatud käitumuslikud ja aju plastilisuse muutused ei võimendunud kroonilise stressi toimel. Katsetes, millega hindasime kuidas mõjutavad psühhostimulandid DNMT ja TET ensüüme inimese vere rakkude mudelis, leidsime, et korduvad töötlused psühhostimulantidega vähendasid TET ensüümide aktiivsust ja põhjustasid muutusi põletikutsütokiinide profiilis. Samaaegsed inkubatsioonid kokaiini ja DNMT inhibiitoriga inhibeerisid kokaiini toimet TET ensüümide aktiivsusele, kuid DNMT inhibeerimise ravipotentsiaal vajab täiendavaid uuringuid. Kokkuvõtvalt aitavad käesoleva töö tulemused mõista, kuidas mõjutavad erinevad patoloogiad ja keskkonnategurid täiskasvanuea neurogeneesi ja gliiarakkude reaktiivsust ning epigeneetilisi DNA modifitseerijaid, ning selgitada, kuidas tuvastatud mehhanismid võivad panustada kaasuvate käitumuslike muutuse tekkesse. Saadud teadmised aju plastilisuse alusmehhanismidest võivad tulevikus aidata kaasa ennetus- ja ravistrateegiate väljatöötamisele.
The phonetic variation of plosives in Estonian
(2024-07-15) Ermus, Liis; Teras, Pire, juhendaja; Mihkla, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kui me räägime, muutuvad häälikud ebamäärasemaks ja üksteisele sarnasemaks võrreldes sellega millised nad on eraldi hääldades. Selline sarnasemaks muutumine – koartikulatsioon ehk kaasahääldus – esineb kõigis maailma keeltes, igaühes pisut isemoodi, olenevalt sellest, millised häälikud keeles on. Oma doktoritöös tegelesin sulghäälikute koartikulatsiooni akustilise uurimisega. Sulghäälikud erinevad teistest häälikutest selle poolest, et kui teiste häälikute hääldamisel toimub kõnetraktis pidev õhuvool, siis sulghäälikute hääldamisel on eristatavad faasid: õhuvool katkestatakse, tekib sulg, heli kaob ja seejärel vallandub sulg väikse pahvatusega. Koartikulatsiooni tõttu võib nende faaside hääldus nõrgeneda ja vallandumisfaas võib ka kaduda. Väitekirjas uurisin, kuidas käituvad seotud kõnes eesti keele sulghäälikud /k p t/. Töös uurisin seotud kõne korpuste põhjal sulghäälikute hääldusvariantide ehk allofoonide esinemist ja seda mõjutavaid tegureid nagu häälduskoht ja välde. Leidsin et eesti keele lühikesed sulghäälikud häälduvad seotud kõnes isoleeritud hääldusega võrreldes palju nõrgemalt. See on tingitud ilmselt lühikestest kestustest, mille jooksul ei jõua kõneleja kõiki hääldusliigutusi täielikult teha või teeb mitu tükki korraga. Nõrgenemine esines nii spontaanses kui loetud kõneregistris. Pikki sulghäälikuid hääldati pisut tugevamalt ja nende vallandumised ära ei kadunud, kuid päris helitud allofoonid olid vähemuses nii lühikeste kui pikkade häälikute puhul. Eri välteid eristas peamiselt hääliku kestus. Vallandumisfaasi kestus, mis mõnedes teistes keeltes eri väldetes erineb, oli eesti keeles kõigis pikkuskategooriates sama kestusega. Erinevused väldete vahel ilmnesid vallandumisfaasi spektris. Teises ja kolmandas vältes olevate sulghäälikute vallandumise spektris oli viiteid nende pisut tugevamale hääldusele. Samas vallandumise intensiivsus oli absoluutskaalal kõrgem hoopis lühikestes häälikutes. Töö tulemused kinnitasid universaalsete tendentside kehtimist eesti keeles, kuid lisaks andsid uut infot näiteks varem peaaegu uurimata vallandumisfaasi akustika kohta ja andsid ideid edasisteks uurimusteks.
Rearing density effects on a commercially important insect species
(2024-07-15) Opare, Leonard Owuraku; Esperk, Toomas, juhendaja; Holm, Sille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Putukate kasutamine toidu ja söödana on viimasel ajal pälvinud järjest rohkem tähelepanu kui jätkusuutlik alternatiiv traditsioonilisele loomakasvatusele. Kuna putukate töönduslik tootmine on alles kujunemisjärgus, vajab kasvatusmetoodikate optimeerimine rohkeid lisauuringuid. Elukäiguteooria aitab mõista organismide keerukaid elutsükleid ja elukäiguomaduste evolutsiooni muutuvas keskkonnas. Piiratud ressursside tõttu on elukäiguomadused, sageli omavahel lõivsuhetes. Sellistel suhetel on määrav mõju organismide kasvule, paljunemisele ja elumusele erinevates keskkondades. Liigikaaslaste asustustihedusel kasvukeskkonnas on suur mõju putukate elukäigu kujundamisel. Kõrge vastsete asustustihedus viib reeglina väiksemate kehamõõtmete, kõrgema suremuse ja kas lühema või pikema vastseperioodini. Doktoritöös läbiviidud katsete tulemused näitavad, et optimaalsed tingimusedogakärblase Hermetia illucens (BSF) vastsetele on madal asustustihedus ja temperatuur umbes 27 °C. Nendes tingimustes kasvavad ogakärblased suuremaks, arenevad kiiremini ja nende keha on kõrgema rasvasisaldusega. Kõrge asustustihedus küll tugevdab immuunvastust, kuid viib ka kehamõõtmete vähenemise ja arenguaja pikenemiseni. Vastsetiheduse mõju BSF elukäigule sõltus temperatuurist, seenpatogeenist ja substraadi tüübist. Doktoritöö tulemused näitavad, et BSF-i puhul võib fermentatsioon lisaks otsestele positiivsetele mõjudele toidu omastamisel aidata ka leevendada kõrge vastsetiheduse negatiivseid mõjusid. Teisalt sõltub fermentatsiooni tõhusus substraadi tüübist ja teistest keskkonnatingimustest. Doktoritöö toob esile vajaduse pidada silmas ja hallata putukate kasvatamisel mitmeid keskkonnategureid samaaegselt. Nende interaktsioonide mõistmine võimaldab tootjatel optimeerida keskkonnatingimusi putukavastsete masskasvatamiseks. See omakorda loob eeldused söögiks ja söödaks kasvatatavate putukate toodangu suurendamiseks ning tootmise tõhustamiseks.
Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants
(2024-07-15) Tomson-Johanson, Katrin; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Impulsiivsus, mis on mitmete psüühikahäirete, näiteks sõltuvuste ja suitsiidsuse peamine tunnusjoon, tuleneb sageli halvasti läbimõeldud otsustest, mis viivad ebasoodsate tulemusteni. Samas võib impulsiivsust liigitada funktsionaalseks - kiire otsustamine, mis võib olla teatud tingimustel kasulik -, ja düsfunktsionaalseks impulsiivsuseks, mida iseloomustab läbimõeldud otsuste tegemise puudumine siis, kui see on vajalik. Kõrget impulsiivsuse taset on seostatud nii madala serotonergilise aktiivsuse kui ka madala kolesteroolitasemega. Meie uuring, mis hõlmas Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu esinduslikku sünnikohorti, uuris kolesterooli, geneetiliste markerite ja impulsiivsuse keerulisi vastastikmõjusid lapsepõlvest kuni täiskasvanueani. Leidsime seoseid 5-HTTLPR-polümorfismi riskigenotüübi ja väiksema LDL- ja üldkolesteroolitaseme vahel. Madal kolesteroolitase lapsepõlves ennustas kõrget maladaptiivset impulsiivsust täiskasvanud meestel, rõhutades kolesterooli rolli impulsiivsuse kujunemisel. Samuti leidsime, et täiskasvanutel on -1438A/G HTR2A polümorfismi A/A genotüübi korrelatsioon maladaptiivse impulsiivsusega mõjutatud kolesterooli tasemest. Kõrge kolesteroolitase muudab A/A genotüübiga mehed vähem impulsiivseks, kuid sama genotüübiga naised muudab kõrge kolesterool rohkem impulsiivseks. Riskikäitumise ja impulsiivsuse seos oleneb vanusest ja soost, kusjuures riskialtitel meestel on kõrgem adaptiivne impulsiivsus ja naistel pigem kõrgem maladaptiivne impulsiivsus. Kolesteroolitase ei mõjuta impulsiivsust, riskikäitumist või enesetapumõtteid sugupooltel ja vanustes üheti. Täiskasvanutel leidsime seose kõrge kolesterooli tasemega ainult meestel, kus see oli seotud kõrge suitsiidsuse riskiga, kuid samas vähenenud mõtlematusega. Antud töö rõhutab, kui oluline on impulsiivsuse uurimisel arvestada mitmete koostoimivate teguritega. Kasutades mitmekesist ja representatiivset valimit, annab käesolev uuring laiema ja täpsema ülevaate sellest, kuidas geneetilised, keskkonna- ja füsioloogilised tegurid koos toimivad mõjutamaks impulsiivsust ja sellega seotud psühhiaatrilisi haigusi. See terviklik lähenemisviis pakub väärtuslikku teavet impulsiivsuse keerulise olemuse ja selle mõju kohta vaimsele tervisele.
Moderniseerumine rahvaliku kirjalikkuse peeglis: 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujad arhiivi ja avalikkuse äärealal
(2024-07-15) Kikas, Katre; Järv, Risto, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja hõlmatud kaheksa artiklit ning neid täiendav sissejuhatus käsitlevad rahvaluule suurkogumist 19. sajandi lõpukümnendi Eestis. Väitekirjas vaadeldakse Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni kogumiskampaaniate käigus loodud kirjalikke allikaid (nii käsikirjalisi arhiivitekste kui ka avaldatud meediatekste) osana tolleaegsest kirjakultuurist ning rahvaluule kogujaid kui osalisi tolleaegse avaliku kirjaruumi loomises ja käigushoidmises. Väitekirja keskmes on nn rahvalike kirjutajate võimalused määratleda rahvaluulekogumise kaudu endid kui kirjutajaid, katsetada erinevate (nii avalike kui privaatsete) kirjutaja positsioonidega ning osaleda ühiskonna moderniseerumises. Väitekirja peamisteks allikateks on Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni rahvaluule kogud – vaatluse alla tulevad mitte üksnes rahvaluule kirjapanekud, vaid selle keskmes on käsikirjakogude žanriline mitmekesisus – üleskirjutused, kirjad, märkused, elulood jne. Väitekirja lähteküsimuseks on olnud huvi selle vastu, mis motiveeris vähemharitud inimesi kogumistööga ühinema, ning sageli pikaks ajaks seotuks jääma. Leian, et just motiividele keskendumine võimaldab esile tuua rahvaluulekogumise seosed üldise kultuurikontekstiga – see ei olnud eraldiseisev (teaduslik) projekt, vaid miski, mille kaudu loodeti saavutada edenemist hoopis teistes valdkondades – või üldisemalt: mille kaudu loodeti moderniseerumist enda kasuks tööle panna. Just sellisest vaatepunktist võime näha silda 19. sajandi rahvaluulekogujate ning hoopis hilisemates ajastutes tegutsevate kirjutajate vahel – suur osa neist inimestest, kes tol ajal leidsid väljundi rahvaluulekogumises, leiavad hilisematel aegadel väljundi näiteks ajalehtede kirjasaatjate, blogijate, internetikommentaatorite, harrastus luuletajate või fännikirjanduse loojatena.