Sirvi Kuupäev , alustades "2024-09-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

The gut microbiome at the interface of human health and disease
(2024-09-09) Krigul, Kertu Liis; Org, Elin, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kiiresti kasvav teaduslike ja populaarteaduslike artiklite, kliiniliste uuringute ja turul müüdavate mikrobioomi toodete hulk vihjab, et huvi meie kehas esinevate mikroobide vastu on suurenenud nii teadlaskonnas kui ka ühiskonnas laiemalt. Siiski on valdkond peamiselt veel vaatlusuuringute keskne, üritades kirjeldada üldiseid muutusi ja mustreid. Ühelt poolt üritame aru saada, kuidas erinevad keskkonnafaktorid ja elustiilivalikud mõjutavad meie mikrobioomi. Teisalt soovime aga mõista, kuidas mikrobioom mõjutab meie keha toimimist. Samuti uurivad mikrobioomi valdkonna teadlased võimalusi ja kaardistavad takistusi, kuidas mikrobioomi kasutada haiguste diagnoosimiseks ja ennetuseks. Käesolev doktoritöö nendest küsimustest lähtuski. Esiteks leidsime, et peitvere testi proovid, mida kasutatakse Eestis jämesoolevähi sõeluuringutes, on sobilikud ka mikrobioomi uuringuteks. See võib tulevikus lihtsustada populatsioonipõhist proovide kogumist ning viia läbi mikrobioomitestidega täiendatud sõeluuringuid. Teiseks näitasime, et biopangal põhinevad mikrobioomi kohordid, nagu doktoritöös esitletud Eestlaste Mikrobioomi Projekt Eesti geenivaramus, on väärtuslikud uute mikrobioomi mõjutavate tunnuste avastamiseks. Näiteks leidsime, et korduv antibiootikumide ja antidepressantide kasutamine viimase 10-aasta jooksul on oluliselt seotud muutustega mikrobioomis, isegi kui viimasel ajal pole ravimit tarvitatud. Kasutades inimene-hiir mikrobioota ülekannet näitasime, et inimeste korduv antibiootikumide kasutamine viib soolestiku limaskesta toimimise häirumiseni hiirtes, isegi kui doonorid polnud poole aasta jooksul antibiootikume tarbinud. Kuigi mikrobioomiga on veel palju avastamist ja valdkond vajab standardiseerimist, on selles doktoritöös esitatud teadustööd juba selgeks märgiks, et mikrobioomi uurimine on kasulik ka inimtervise mõistmisel. Aina enam saame aru, et paljud ravimid lisaks antibiootikumidele mõjutavad pikaaegselt meie mikrobioomi kooslust ja seeläbi tervist. Käesoleva doktoritöö tulemused koos teiste avaldatud teadustöödega annavad ravimite määramisel alust printsiibile “nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik”, kuna pikaaegsed mõjud vajavad veel uurimist.
Groundwater and surface water interactions in peatlands: hydrogeological insights from Estonian mires
(2024-09-09) Paat, Raul; Jõeleht, Argo, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sood on tähtsad ökosüsteemid meie maastikes. Nad on olulised elukohad taime- ja loomaliikidele ning ühtlasi ka suured pinnase süsinikuhoidlad ja maastike veerežiimi reguleerijad. Nende pindala on nii maailmas, kui ka Eestis, eelneva sajandi jooksul palju vähenenud, ennekõike kuivenduse mõjude tõttu. Põllumajanduslikud-, metsanduslikud- ja turbakaevandamise kuivendusmõjud on hästi teada ning uuritud. Vähem on teada sellest, kuidas mõjutab turba all olevate põhjaveekihtide kuivendamine veetasemeid soodes nende peal. Käesolev doktoritöö loob selgust turba-aluste veekihtide kuivendamise mõjudest Selisoo näitel, mis asub Kirde-Eestis, vahetult töötava põlevkivi allmaakaevanduse kõrval. Veetasemete seire kaudu kinnitatakse, et põlevkivi kaevandamisest tingitud veetasemete alanmine põhjaveekihtides mõjutab ka raba veerežiimi, eriti just äärealadel, kus turbalasund on õhukesem. Sellest tulenevalt uuritakse põhjalikumalt turba füüsikalisi omadusi ja veejuhtivusi ka teistes Kirde-Eesti soodes. Nähtavate seoste põhjal pakutakse välja kaks statistilist mudelit, millega ennustada veejuhtivust teiste mõõdetavate turba omaduste kaudu. Lisaks pakutakse doktoritöös välja meetod, millega uurida turba vertikaalset veejuhtivust. Käsitletud metoodikat pole varasemalt turba puhul kasutatud, kuid esitletud tulemused näitavad, et välja pakutud võtetega on võimalik turba vertikaalset veejuhtivust hinnata. Doktoritöös saadud andmed ja välja pakutud meetod ning mudelid on olulised, saamaks laialdasemat ning detailsemat ülevaadet piirkonna soode hüdroloogiast. Kõik see on vajalik koostamaks täpsemaid hüdroloogilisi- ja hüdrogeoloogilisi mudeleid, et hinnata turba-aluste veekihtide kuivendamise mõjusid soodele.
Rethinking intralingual translation and exploring its interface with censorship, manipulation, and controversy
(2024-09-09) Moreno Tovar, Manuel; Doorslaer, Luc van, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tõlkimine ei pea tingimata hõlmama kahte keelt (keeltevaheline tõlge), see võib toimuda ka ühe keele sees (keelesisene tõlge). Doktoritöö keskendub keelesisesele tõlkimisele, arvestades asjaolu, et otsus, mida loetakse „keeleks“, on paljuski sotsiaalpoliitiline. Tõlketeaduses on püütud laiendada meie arusaamist tõlkimisest ning mõned teadlased on määratlenud erinevaid keelesisese tõlke liike. Tüpoloogiaid uuendatakse pidevalt ja need muutuvad üha keerulisemaks, mis tõstatab küsimuse, kas need saavad olla täielikult kirjeldavad. Oluline küsimus puudutab ka keelesisese tõlke ideoloogilist olemust: millise manipulatsiooniga on tegemist, kui lähteteksti lühendatakse või ’pakendatakse ümber’ teise sihtrühma jaoks? Siinkohal näib, et keelesisene tõlge on juba iseenesest vastuoluline: kas on vaja teha Briti romaanist Ameerika versioon? Kas klassikalist kirjandust peaks tõlkima tänapäevasesse või lihtsasse keelde? Doktoritöös mõtestatakse keelesisene tõlge ümber, kirjeldades seda kui häguste piiridega mõistet. See tähendab, et keelesisese tõlke liigid ja nende loomist mõjutavad tegurid kattuvad sageli. Lisaks uurib see töö vastuoluliste tegurite analüüsi kaudu tsensuuri ja ideoloogilise manipuleerimise rolli keelesiseses tõlkimises. Kuigi käsitlen mitmeid keelesisese tõlke vorme, on minu peamine uurimisobjekt spetsiaalselt keeleõppijatele kirjutatud raamatud. Minu analüüsid, mis hõlmavad tekste ja neid ümbritsevaid elemente, võimaldavad mul kirjeldada neid raamatuid kui kompleksseid teoseid, mis mõnikord eiravad tsensuuriga seotud ootusi. Kuigi vastuolulised aspektid (näiteks seoses soo või seksuaalsusega) kipuvad olema manipuleeritud, ei ole manipulatsioonide taga peituvad motiivid sugugi üheselt selged.