Sirvi Kuupäev , alustades "2024-09-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Wolves as signs of McDonaldization in Northern Manitoba
(2024-09-12) Creighton, Andrew Mark; Mäekivi, Nelly, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud doktoritöös uurin huntide kasutamist turismimajanduse esindamisel ja brändimisel Thompsoni linnas, mis on väike omavalitsusüksus Kanada Manitoba provintsi põhjapiirkonnas. Töös tuginen zoosemiootilisele ja sotsioloogilisele teooriale, et uurida, kuidas hunte meedias esindatakse ja võrreldakse seda nende tegeliku agentsuse ja kehaehitusega ning kuidas selliseid kujutisi kasutatakse majandusarengu edendamiseks ja toetamiseks. Keskendun eriti sellele, kuidas inimeste, huntide ja teiste loomade vaheliste suhetega seotud tundeid ja emotsioone kasutatakse selleks, et kogukondlikkuse tunnet suunata tarbekaupadele, teenustele ja institutsioonidele. Sellist võtet kasutatakse selleks, et kaupu, teenuseid ja institutsioone brändida või “lummata”, nagu George Ritzer seda protsessi nimetab. Uurin seda nähtust esmalt teoreetilise raamistiku loomise kaudu, mis arvestab seda brändimist ja arengut, samuti kogukonna emotsioone ja loomade kogemusi. Seejärel kasutan loodud teooriat 50 teemakohase ajaleheartikli analüüsimiseks ja uurimise suunamiseks. Leian, et emotsioone huntide suhtes ja suhteid nende loomadega püüti kasutada turismimajanduse arendamise brändimiseks, kuid see on osutunud keeruliseks kohalike teadmiste tõttu huntidest ja huntide sobimatuse tõttu turismimajandusse.
Systems-level characterisation and improvement of Clostridium autoethanogenum metabolism
(2024-09-12) Ingelman, Henri; Valgepea, Kaspar, juhendaja; De Lima, Lorena Azevedo, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Atsetogeensete bakterite uurimine on pälvinud kasvavat tähelepanu nende võime tõttu muundada kasvuhoonegaase väärtuslikeks produktideks läbi gaasfermentatsiooni. Tehnoloogial võib olla oluline roll kliimamuutuste ja jäätmekäitluse probleemide leevendamisel kuid globaalsel rakendusel seisavad ees väljakutsed. Esiteks on arusaam atsetogeenide metabolismist piiratud ning genotüüp-fenotüüp suhted on lõpuni mõistmata. Lisaks on geneetiline inseneerimine võrreldes mudelorganismidega algusjärgus, mida raskendab fakt, et enamike geenide funktsioonid on teadmata või ebaselged. Doktoritöö keskendus nende väljakutsete lahendamisele, ühendades gaasfermentatsiooni süsteemibioloogia, adaptiivse laboratoorse evolutsiooni (ALE) ja geneetilise inseneerimisega. Eesmärk oli uurida kasvuerikiirusest sõltuvat metabolismi ning kasutada ALE-i et, omandada täiustatud omadustega C. autoethanogenum tüvesid. Lisaks oli eesmärgiks parendada genotüüp-fenotüüp seoste mõistmist. Töö sisaldab kvantitatiivseid andmeid kasvuerikiiruse mõjust atsetogeenide metabolismile ja gaasfermentatsiooni protsessile. Antud tulemused näitavad, et C. autoethanogenumi kiirendatud kasv suurendab tööstuslikult oluliste ühendite tootlikkust ning edendavad arusaamist atsetogeenide transkriptsioonilisest regulatsioonist. Lisaks järeldab doktoritöö, et ALE-i abil on võimalik saada tüvesid, mis omavad oluliselt parenenud kasvuerikiirust, suudavad kasvada minimaalsöötmel ning näitavad head võimekust autotroofsetes läbivoolukultuurides. Muuhulgas uuriti ALE jooksul tekkinud kolme mutatsiooni mõju, konstrueerides kolm metsiktüvel põhinevat tüve ja iseloomustati neid pudeli- ning läbivoolukultuurides. Tulemused näitavad, et ALE-st tuletatud geneetiline inseneerimine saab anda oluliselt parendatud omadustega C. autoethanogenum tüved. Lisaks tuvastati konvergentse evolutsiooni olemasolu ning mitmeid uusi geneetilise inseneerimise sihtmärke, et luua parendatud omadustega rakuvabrikuid.
The forms of memory: biosemiotic modelling of alloanimal episodic semiosis
(2024-09-12) Miyamoto Gómez, Oscar Salvador; Kull, Kalevi, juhendaja; Maran, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kus sa olid ja mida tegid kolm päikeseloojangut tagasi? Millal sa viimati toidupoes käisid ja milliseid asju sa sealt ostsid? Millal ja kus sa viimati oma parima sõbraga kohtusid? Millal ja kus sa kõige tõenäolisemalt kõike ülalnimetatut uuesti teed? Kui suudad neile küsimustele vastata ilma kõrvalise abita, võib öelda, et sul on episoodiline mälu. See omapärane pikaajaline neurokognitiivne süsteem tugineb sinu võimele teadlikult uuesti läbi elada varasemaid isiklikke kogemusi ja ette näha võimalikke tulevikustsenaariume. Episoodiline mälu esineb ka loomadel, näiteks varestel, harakatel, tuvidel, rottidel, hiirtel, gorilladel, šimpansidel, orangutanidel, koertel, elevantidel, delfiinidel, kaheksajalgadel ja paljudel teistel. Käesolev doktoritöö selgitab, kuidas need loomaliigid, sarnaselt inimestele, on võimelised vastama mis-kus-millal küsimustele neile omasel viisil. Selle uurimistöö peamine järeldus on, et loomade episoodiline mälu sõltub tähendusloome protsessist, mida ma nimetan "episoodiliseks semioosiks". Läbi tõlgenduse ühendab see protsess vaimsed kujundid ja aegruumilised stsenaariumid. Teisisõnu, loomade episoodiline mälu annab tunnistust mälu struktuurist, mälu sisust ja mälu paindlikkusest. Termini episoodiline mälu võttis kasutusele episoodilise mälu teooria isaks peetud Kanada-Eesti eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving (1927–2023). Tulvingu ja tema kolleegide teedrajav töö selgitab, miks on olemas kaks erinevat pikaajalise mälusüsteemi vormi. Esimene neist on semantiline mälu, mis vastutab faktilise ja kontseptuaalse teabe talletamise eest. Teine on episoodiline mälu, mis vastutab elatud kogemuste ja nende aegruumilise konteksti mäletamise või rekonstrueerimise eest. Näiteks on sinu sünnikuupäeva ja -koha teadmine võimalik tänu semantilisele mälule, isegi kui sinu episoodilisel mälul puudub sellest autobiograafilisest sündmusest subjektiivne mälestus. Tänu oma episoodilisele mälule on sul omakorda võimalik eredalt meenutada esimest korda, kui sa keskkoolis uue sõbraga kohtusid, isegi kui sinu semantiline mälu selle sündmuse täpset kuupäeva ja kohta ei tea. Episoodilise mäluga loomadel on ka semantiline mälu. Kuigi loomade semantiline teadmine ei väljendu verbaalselt, saab seda väljendada läbi käitumise. Doktoritöö selgitas ka episoodilise mälu vastastikust sõltuvust semantilisest mälust ja teistest loomariigis esinevatest mäluvormidest. Doktoritöö uuris episoodilist mälu biosemiootilisest vaatenurgast, selgitades, kuidas episoodilise mäluga loomad tajuvad ja muudavad oma ökosüsteemi tähendusrikkaks maailmaks. Kasutades etoloogilisi tõendeid, koostasin ma nende meeltest, harjumustest ja tegevustest biosemiootilised "kaardid" või "mudelid". Nende mudelite eesmärk oli vastata neljale põhiküsimusele. (1) Kas väljaspool inimese episoodilist mälu on episoodilisi nähtusi? (2) Milline seos on semioosi ja elatud kogemuste vahel loomade episoodilises mälus? (3) Kas biosemiootilist fenomenoloogiat tuleks praktiseerida puhta teooriana või on see rakendatav ka loomade episoodilise mälu eksperimentaalsete uuringute puhul? (4) Kuidas saab biosemiootika aidata kaasa fenomenoloogia mõistmisele loomade episoodilises mälus? Dissertatsiooni järeldused võib jagada neljaks ideeks. (1) Episoodilise mälu olemust ei saa kindlaks teha uurides ainult inimesi, eriti kui arvestada episoodilise mälu mitmeliigilist konteksti (2) Loomade episoodilise mälu kõige olulisem omadus ei ole see, et tal "puudub" midagi inimlikku (nt keel), vaid asjaolu, et loomade episoodilise mälu kaudu on võimalik inimese episoodilise mälu tõelise semiootilise olemuse mõistmine ja võrdlemine. Inimese episoodiline mälu ei ole ei astmelt ega olemuselt "kõrgem". (3) Inimese episoodilise mälu areng on ainulaadne, nagu on seda ka loomade episoodilise mälu liigispetsiifilised omadused. See tähendab, et need erinevad teineteisest ainult mõne aspekti või võimekuse poolest. (4) Inimese episoodilise mälu ja loomade episoodilise mälu ontoloogilist eristamist ei tohiks taandada millekski "vaimseks" (nt mentaalne ajarännak). Episoodilise mälu "tõelist olemust" ei mõisteta mitte siis, kui me looma sellest "välja ajame" või "eemaldame" (nt instinktid), vaid siis, kui tunneme ära inimeste loomupärase loomalikkuse. Just sel viisil saame minna kaugemale inimeste episoodilise mälu psühholoogilistest ja looma episoodilise mälu käitumuslikest selgitustest. Biosemiootiline arusaam episoodilisest mälust on loomaühiskondade antropogeensete mõjude keskel ülioluline. Kultuurilised harjumused, jagatud teadmised ja arbitraarsed koodid on omadused, mis sõltuvad keerukatest mäluvormidest, mis ei ole geneetiliselt päritud, vaid elu jooksul õpitud. Sellest tulenevalt on biosemiootika kohustus näha loomi mitte kui ellu jäävaid organisme, vaid mõistusega olendeid, kes omavad elusid.