Sirvi Kuupäev , alustades "2024-10-03" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Evolution, species delimitation and diversity in myxomycetes: Arcyria and allied genera
(2024-10-03) Yatsiuk, Iryna; Kõljalg, Urmas, juhendaja; Dmytro, Leontyev, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Limakud mängivad ökosüsteemides olulist rolli, kuid jäävad sageli märkamatuks. Nad pole ei taimed, loomad ega seened, vaid ainulaadsed organismid keerulise elutsükliga. Limakud alustavad oma elu amööbidena mullas, kõdupuidus ja metsavarises, kus nad toituvad bakteritest ja muudest mikroorganismidest ning on ise väikeste loomade toiduks. Seejärel koonduvad amööbid nähtavateks limasteks struktuurideks – plasmoodiumideks, ja muunduvad lõpuks eoseid kandvateks viljakehadeks. Selle töö eesmärk on täita lüngad nende evolutsiooni ja elurikkuse mõistmisel ning liikide piiritlemisel, keskendudes peamiselt sugukonnale Arcyriaceae. Kasutades nii morfoloogilisi kui multigeen-fülogeneetilist analüüsi, uuriti 33 Arcyria liike kogu maailmast. Kinnitati, et Arcyria on polüfüleetiline, koosnedes kahest eraldi klaadist. Enamik tunnuseid, mida Arcyriaceae taksonite piiritlemiseks kasutati, esines homoplaasiat või sünplesiomorfismi. Siiski, eoste värvus oli rohkem kooskõlas fülogeneesiga ja aitas piiritleda perekondi ja sugukondi. Selle tulemusena täiendati sugukonda Arcyriaceae, loodi uus sugukond Hemitrichiaceae, kirjeldati uus perekond Spiromyxa ja taaselustati perekond Heterotrichia. Enamik uuritud liike osutus liigikompleksideks, para- või polüfüleetilisteks üksusteks. Uurisime ka DNA triipkoodi kasutamist liikide piiritlemiseks. Üldiselt võimaldas triipkood eristada morfoloogiliste tunnuste põhjal kirjeldatud liike (DNA järjestuste liigisisesed erinevused olid väiksemad kui erinevate liikide vahel). Siiski oli erandeid, nagu krüptilised liigid, mis näevad välja sarnased, kuid on geneetiliselt erinevad, ja liigid, mis näevad välja erinevad, kuid millel on sarnane DNA. Isegi perekonna tasandil ei olnud ühtset sarnasuse läviväärtust, mis täiuslikult eraldaks järjestused liikideks. Selle doktoritöö teine osa võtab kokku meie jõupingutused limakute elurikkuse esmaste andmete kogumisel ja avaldamisel, järgides FAIR (leitav, ligipääsetav, koostalitlusvõimeline, korduvkasutatav) põhimõtteid.
Comprehending decision-making in academic library leadership: a situational analysis
(2024-10-03) Lembinen, Liisi; Jaakson, Krista, juhendaja; Reino, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö „Otsustamise mõistmine akadeemiliste raamatukogude juhtimises: situatsioonianalüüs” edendab raamatukogunduse ja juhtimise valdkondadesse, lisades raamatukogude juhtide otsustamise uuringutesse situatsioonilise aspekti ning pakkudes sügavamat arusaama sellest, kuidas kontekst mõjutab juhtimisotsuseid. Uurimus käsitleb akadeemiliste raamatukogude juhtide otsustamist kolmes konkreetses situatsioonis: strateegiline pikaajaline otsustamine, innovatsiooniga seotud otsustamine ja kriisiolukordades otsustamine. Uurimus analüüsib varem käsitlemata Euroopa akadeemiliste raamatukogude tippjuhtide valimit ja annab põhjaliku ülevaate nende otsustuspraktikatest, täites lünga kirjanduses, kus Euroopa kontekst on alaesindatud. Varasemad uuringud on käsitlenud akadeemiliste raamatukogude otsustamise konkreetseid aspekte, kuid pole arvestanud situatsioonist tulenevaid tegureid terviklikult. Käesolev kvalitatiivset metoodikat kasutav uurimus täidab selle lünga, analüüsides, kuidas direktorid teevad erinevates olukordades otsuseid, ja tuvastades mustreid ning kohanemisstrateegiaid. Uuringu peamised leiud näitavad, et akadeemiliste raamatukogude direktorid kohandavad oma otsustamist sõltuvalt olukorrast: direktorid on strateegilistes olukordades konsulteerivad, innovatsiooni ajal koostööaltid ja kriisi ajal autoritaarsuse poole kalduvad. Käesolev uurimus kinnitab akadeemiliste raamatukogude keerukat iseloomu ja vajadust juhtimisstiilide järele, mis on kohandatud konkreetsele olukorrale. Selle uuringu tulemused lükkasid ümber teatud eeldused ja rõhutasid akadeemiliste raamatukogude direktorite otsuste tegemise paindlikkust. Euroopa akadeemiliste raamatukogude direktorid ei järgi rangelt ühte otsustamisstiili, vaid on kohanemisvõimelised ja muudavad oma lähenemisviisi vastavalt olukorrale.
Plant mycorrhizal type and status in the global flora
(2024-10-03) Meng, Yiming; Bueno González, Carlos Guillermo, juhendaja; Davison, John Alexander, juhendaja; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud doktoritöö eesmärk on paremini mõista taimede kooselulisi suhteid mükoriisaseentega. Enamus maailma taimeliike kasvavad kasulikus kooselus mullas elavate seentega, mis asustavad taimede juuri ja moodustavad mükoriisat (juur-seen kooselusid). Taimerühmadel on mükoriisaseentega funktsionaalselt erinevad suhted, mida saab jagada mükoriisatüüpideks: ektomükoriisa (paljudel puudel, sh koos söödavate seentega), arbuskulaarne mükoriisa (enamusel rohttaimedel, sh toidutaimed), orhidoidne mükoriisa (käpalistel). Lisaks, mükoriisne kooselu võib esineda taimeliigil alati, mõnikord või mitte kunagi, mille järgi saab eristada taimede mükoriisset staatust. Mükoriisne kooselu on taimede kasvuks ja ökosüsteemide toimimiseks paratamatult vajalik, ometi on alla 5% maailma taimeliikidest teada mükoriisatüüp ja mükoriisne staatus. Doktoritöös leidsin, et üle maailma selgitab taimede mükoriisatüübi väljendumist peamiselt taime evolutsiooniline ajalugu ja mükoriisset staatust praegused keskkonnatingimused. Lõuna-Ameerika Andides leidsin, et taimede mükoriisatüübi ja mükoriisse staatuse jaotus kõrgusgradiendil erines põhjapoolkeral täheldatud mustritest, mis võib peegeldada piirkondade erinevaid ökoloogilisi tingimusi. Globaalselt leidsin, et varem uurimata taimeliikide mükoriisatüübi ja mükoriisse staatuse ennustamist parandab ennustusmudelites teave taimede evolutsioonilise ajaloo, kasvukeskkonna ja taimetunnuste kohta. Seente vaatenurgast lähtudes selgus, et alati mükoriisat moodustavad taimeliigid olid seenpartnerite osas vähem valivad kui need, mis mõnikord moodustavad mükoriisat. Järelikult on sellistel taimedel suurem võime seenpartnereid valida. Olemasolevaid andmeid kombineerides näitasin ka, et seenekoosluste elurikkus erineb taimekooslustes, mis erinevad mükoriisselt staatuselt. Kokkuvõtteks, taimede evolutsiooniline ajalugu ja ökoloogilised omadused aitavad ennustada ja tõlgendada mükoriisset kooselu ja see on ökosüsteemide majandamise ja kaitse aluseks.