Sirvi Kuupäev , alustades "2025-04-17" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , The risk society’s stabilisation failure? an analysis of NATO and the international security assistance force in Afghanistan(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-17) McNamara, Eoin Micheál; Berg, Eiki, juhendaja; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKäesolevas doktoritöös käsitletakse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) stabiliseerimise ebaõnnestumist Afganistanis Afganistani stabiliseerimine oli ülemaailmse terrorismivastase sõja keskmes, mille käigus NATO rakendas märkimisväärseid tsiviil- ja sõjalisi ressursse, toetamaks ülesehitustöid nõrkades riikides ja ennetamaks globaalseid riske. Külma sõja järgses unipolaarsuses jäi Lääne sekkumisele ja stabiliseerimisele suunatud strateegia suuresti vaidlustamata. Vaatamata materiaalsetele ja struktuurilistele eelistele jäid paljud NATO eesmärgid Afganistanis lõpuks saavutamata. Kuid materiaalsetele ja struktuurilistele eelistele vaatamata jäid paljud NATO eesmärgid Afganistanis lõpuks saavutamata. Sellest tuleneb ka käesoleva doktoritöö uurimisprobleem, mis keskendub riskiühiskonna kontseptsiooni seletusvõimele julgeoleku-uuringutes. Riskiteoreetikud väidavad, et hilismodernsus on oluliselt muutnud lääneriikide ja lääne organisatsioonide strateegilisi väljavaateid, mis tõstatab küsimuse, kas NATO ebaõnnestumine Afganistani stabiliseerimisel tulenes riskiühiskonna põhiliste kontseptuaalsete omadustega seonduvatest eksimustest? Selles väitekirjas analüüsitakse riskiühiskonna omadusi ning uuritakse nende mõju stabiliseerimispoliitikate puudujääkidele. Töös tuvastatakse viis põhitunnust: riskiühiskonna lähtepunktiks on „ohutus ennekõike“, see prioriseerib utilitaarseid tulemusi, see rõhutab globaliseerumise süvendatud riske, see on tulevikku suunatud ja rõhub ennetusele, ning see püüab järjepidevalt riske juhtida. Keskendudes rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude Afganistanis (ISAF) missioonile aastatel 2002 kuni 2014, väidab doktoritöö, et riskiühiskonna karakteristikud mõjutasid paljusid NATO stabiliseerimispüüdluste ebaõnnestumisi Afganistanis suurel määral. NATO ebaõnnestumised osundavad riskiteooria vastuolule, mille kohaselt julgeolekut küll tähtsustakse, kuid strateegiline ambitsioon on väike. NATO ärevust tekitav „ohutus ennekõike“ vaade tingis arvukalt mittepühendunud tsiviil- ja sõjalisi poliitikaid. Kuid NATO Afganistani-kogemus paljastas ka mõningaid olulisi kõrvalekaldeid riskiteooriast. Riskiteooria pisendab ideoloogilisi mõjusid poliitikatele, kuid liberaalse ideoloogia killud mõjutasid siiski mõningaid vigasid stabiliseerimispoliitikates.