Sirvi Kuupäev , alustades "2025-05-23" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Theoretical and astrophysical aspects of extended general relativity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-23) Aguiar Gomes, Débora ; Koivisto, Tomi Sebastian, juhendaja; Wojnar, Aneta Magdalena, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Läbi teadusajaloo on vaatlused sageli olemasolevaid teadmisi vaidlustanud. Seda tüüpi olukord võib viia uute teooriate vastuvõtmiseni või uute objektide ennustamiseni. Näiteks Newtoni seadused määratlesid meie arusaama gravitatsioonist pikka aega, kuid need ei suutnud seletada Merkuuri orbitaalset pretsessiooni. 1915. aastal käsitles seda küsimust Einsteini üldrelatiivsusteooria (GR) ja sellest ajast on saanud standardne gravitatsiooniteooria, mille erijuhtumiks on Newtoni mehaanika. Siiski ei suuda GR rahuldavalt seletada galaktikate käitumist – mis viitab uue ainevormi nimega tumeaine olemasolule – ja universumi kiirenenud paisumisele –, mis viitab ebatavalise energiavormi olemasolule, mida nimetatakse tumeenergiaks. Kuigi arvatakse, et tumeaine ja tumeenergia moodustavad suurema osa universumist, jääb nende tegelik olemus ebaselgeks. Need probleemid juhivad muuhulgas modifitseeritud gravitatsiooni (MG) teooriate uurimist. Käesolev doktoritöö uurib GR erinevate formulatsioonide ja nende laienduste rakendamist kosmoloogias ja tähefüüsikas. Uurisin teooriaid, mis tutvustavad skalaarvälja – mis kujutab sisuliselt arvu igas ruumipunktis –, et kirjeldada gravitatsioonilisi interaktsioone koos aegruumi kõverusega. Selles kontekstis uurisin, kuidas need teooriad mõjutavad tähtede arengut enne, kui nad jõuavad põhijadasse. Lisaks töötasin teooriatega, mis põhinevad aegruumi geomeetrilistel omadustel, nagu torsioon – aegruumi “väänamine” – ja mittemeetrilisus – aegruumi “venitamine”. Vaatamata GR-i ennustuste reprodutseerimisele pakuvad need teooriad uudset perspektiivi gravitatsioonile ja on mõnede MG-teooriate lähtepunktiks. Selles kontekstis uurisin GR-ekvivalentteooriate kosmoloogilisi lahendusi ja mittemeetrilisusel põhineva MG-teooria elujõulisust
Large tree-cavities as key structures for forest biodiversity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-23) Yatsiuk, Yehor; Lõhmus, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Puuõõnsused pakuvad metsaökosüsteemides paljudele liikidele mitmekesiseid elupaiku. Vastavalt suurendab puuõõnsuste olemasolu tagav maakasutus elurikkust ja elupaikade mitmekesisust maastikul. Käesolev doktoritöö keskendub suurtele puuõõnsustele, mis on looduslikult suhteliselt haruldased ja seotud suurte puudega ning mille kasutus loomade poolt erineb väikeste puuõõnsuste omast. Väitekiri lähtub senise teaduskirjanduse ülevaatest, keskendudes sellele, kuidas suured puuõõnsused mõjutavad loomakooslusi, missugune on nende levik eri ökosüsteemides ning kuidas suured õõnsused tekivad ja püsivad. Sellele järgneb neli väliuuringut Euroopa parasvöötme metsadest, mis kirjendavad suurte puuõõnsuste esinemissagedust ja dünaamikat ning seda, kuidas eri liiki loomad neid kasutavad. Kuigi suured õõnsused on looduslikult haruldased ja metsade majandamine vähendab nende hulka märgatavalt, leidub maastikel ometi kohti, kuhu nad koonduvad. Samas sobib konkreetsetele liikidele kasutamiseks üksnes osa neist (vähestest) õõnsusest. Suhteliselt vähesed loomaliigid kasutavad suuri õõnsusi sigimispaigana, sest seal on kõrge kisklusrisk, kuid need on sageli just ohustatud ja avalikkusele hästi tuntud liigid. Märksa laiem on suurte õõnsuste kasutamine loomade poolt toidu ja vee hankimise kohtadena ning sotsiaalses käitumises. Üllatuslikult on suurte õõnsuste hävimine metsades ka looduslikult üsna sage, mis tähendab, et neid peab seal ka pidevalt juurde tekkima. Seepärast on suurte õõnsuste püsiva esinemise tagamine keeruline planeerimisülesanne, mis hõlmab pikki ajaperspektiive (aeglaste õõnetekkeprotsesside ja puuliikide mitmekesisuse tagamiseks) ja ruumilist planeerimist, et ühendada vanade õõnsate puude olemasolu tootmismaa tõhusa kasutuse ja inimeste turvalisuse tagamise eesmärkidega.