Sirvi Kuupäev , alustades "2025-05-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Revealing the gender in the genderless. Estonian gender-marked vocabulary and its perceptions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-27) Kaukonen, Elisabeth; Lindström, Liina, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri vaatleb eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumist läbi nelja teadusartikli ning kahe uurimismeetodi. Esimeses kolmes artiklis kasutatakse korpuslingvistilisi meetodeid ehk mahukaid digitaalseid tekstikogusid, fookusega vaadelda sooliselt markeeritud sõnade kasutussagedusi, tähendusrühmi ja kasutust kontekstis. Neljandas artiklis lähenetakse uurimisprobleemile kvaasieksperimentaalse meetodiga ehk Likerti skaalal põhineva küsitlusega, et vaadelda, kuidas keelekasutajad eesti keele ametinimetusi, sealhulgas sooliselt markeeritud ametinimetusi tajuvad. Sooliselt markeeritud sõnavara all analüüsitakse väitekirjas liitsõnu, millel on soolise tähendusega põhiosa ehk lõpp (-mees, -naine, -tüdruk, - poiss, -tädi ja -onu) ning liitsõnu, mille sooline tähendus (nais- ja mees-) paikneb liitsõna täiend- ehk esiosas. Väitekirjal on laiemalt kaks eesmärki: esiteks dokumenteerida olemasolevat sõnavara sugude nimetamiseks ja teiseks analüüsida, mida see sõnavara paljastab sugude ühiskondlike positsioonide kohta, kasutades feministliku lingvistika teoreetilisi lähtekohti. Lisaks püüab väitekiri vaadelda, kuidas ühtivad saadud tulemused feministliku keelearenduse liikumisega, mille eesmärk on keele soolise kallutatuse vähendamine ja võrdõiguslikumaks muutmine. Tulemused näitavad, et eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara käsitleb mehi universaalse inimesena ning kirjeldab naisi ja mehi stereotüüpsete omaduste kaudu. Feministliku keelearenduse kohta puuduvad eesti keeles diskussioonid, mistõttu ei ole see sõnavara mõjutanud, küll aga on muutunud mõningate naine-lõpuliste ametinimetuste kasutus. Samuti selgus, et sooliselt markeeritud sõnavara peegeldab ametialast soolist segregatsiooni ning et keel võib äratada soolist kallutatust keelekasutajate mõtlemises. Väitekiri heidab valgust sellele, et grammatilise soota eesti keel ei ole vaatamata üldlevinud arvamusele sooneutraalne.