Revealing the gender in the genderless. Estonian gender-marked vocabulary and its perceptions

Abstract

Väitekiri vaatleb eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumist läbi nelja teadusartikli ning kahe uurimismeetodi. Esimeses kolmes artiklis kasutatakse korpuslingvistilisi meetodeid ehk mahukaid digitaalseid tekstikogusid, fookusega vaadelda sooliselt markeeritud sõnade kasutussagedusi, tähendusrühmi ja kasutust kontekstis. Neljandas artiklis lähenetakse uurimisprobleemile kvaasieksperimentaalse meetodiga ehk Likerti skaalal põhineva küsitlusega, et vaadelda, kuidas keelekasutajad eesti keele ametinimetusi, sealhulgas sooliselt markeeritud ametinimetusi tajuvad. Sooliselt markeeritud sõnavara all analüüsitakse väitekirjas liitsõnu, millel on soolise tähendusega põhiosa ehk lõpp (-mees, -naine, -tüdruk, - poiss, -tädi ja -onu) ning liitsõnu, mille sooline tähendus (nais- ja mees-) paikneb liitsõna täiend- ehk esiosas. Väitekirjal on laiemalt kaks eesmärki: esiteks dokumenteerida olemasolevat sõnavara sugude nimetamiseks ja teiseks analüüsida, mida see sõnavara paljastab sugude ühiskondlike positsioonide kohta, kasutades feministliku lingvistika teoreetilisi lähtekohti. Lisaks püüab väitekiri vaadelda, kuidas ühtivad saadud tulemused feministliku keelearenduse liikumisega, mille eesmärk on keele soolise kallutatuse vähendamine ja võrdõiguslikumaks muutmine. Tulemused näitavad, et eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara käsitleb mehi universaalse inimesena ning kirjeldab naisi ja mehi stereotüüpsete omaduste kaudu. Feministliku keelearenduse kohta puuduvad eesti keeles diskussioonid, mistõttu ei ole see sõnavara mõjutanud, küll aga on muutunud mõningate naine-lõpuliste ametinimetuste kasutus. Samuti selgus, et sooliselt markeeritud sõnavara peegeldab ametialast soolist segregatsiooni ning et keel võib äratada soolist kallutatust keelekasutajate mõtlemises. Väitekiri heidab valgust sellele, et grammatilise soota eesti keel ei ole vaatamata üldlevinud arvamusele sooneutraalne. This dissertation examines Estonian gender-marked vocabulary and its perception through four research articles and two distinct research methods. In the first three articles, corpus linguistics methods are employed, by using extensive digital text databases in order to analyze frequencies, semantic categories, and contextual usage of gender-marked vocabulary. The fourth article approaches the research problem using a quasi-experimental method – specifically, a Likert scale survey, to explore how language users perceive Estonian occupational titles, including gender-marked ones. As gender-marked vocabulary, the dissertation more specifically examines compound words with gendered base forms (e.g., mees ‘man,’ naine ‘woman,’ tüdruk ‘girl,’ poiss ‘boy,’ tädi ‘aunt,’ and onu ‘uncle’) as well as compound words with gendered initial forms (e.g., nais ‘female,’ mees ‘male’). The dissertation has two broader aims: first, to document the existing vocabulary used to refer to men and women, and second, to analyze what this vocabulary reveals about the societal positions of these genders, based on a theoretical framework from feminist linguistics. Additionally, the dissertation seeks to examine how the findings align with the feminist language reform movement, which aims to reduce gender bias and promote equality in language. The results show that Estonian gender-marked vocabulary portrays men as universal human beings and describes women and men through stereotypical traits. The discussions about feminist language planning are lacking in Estonian, and thus, it has not had an influence on the vocabulary; however, the use of some occupational titles ending with naine has changed. The findings also reveal that gender-marked vocabulary reflects occupational gender segregation and that language can evoke gender bias in users’ thinking. The dissertation highlights that, contrary to the widespread belief, the grammatically genderless Estonian language is not gender-neutral.