Sirvi Kuupäev , alustades "2025-05-30" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Garlieb Merkel’s political thought: a Baltic perspective on enlightenment
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-30) Kähär-Peterson, Kadi; Piirimäe, Pärtel, juhendaja; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Garlieb Merkel (1769–1850) on üks Balti valgustuse vastuolulisemaid autoreid, kelle teosed on alates nende avaldamisest saatnud terav poleemika. Kriitikud leiavad, et Merkel oli võimetu arvestama mõne regiooni või ajaloolise situatsiooni eripärasid, samas kui teised kiidavad teda visionäärina, kes ühendas lahendusi otsides varem eraldi käsitletud teemad. Antud töö eesmärgiks on analüüsida Merkeli poliitilisi visioone ja filosoofilisi ideid nende loomise kontekstis, et tema arvamusavaldusi ja kavatsusi paremini mõista. Doktoritöö näitab, kuidas Merkel proovis näidata teed inimese täiustumise suunas otsides ühisosa universaalsete väärtuste, üldkehtivate seaduspärade ning konkreetsest olukorrast lähtuvate eripärade vahel. Lähema vaatluse all on viisid, kuidas Merkel end oma lugejatele esitles, kuid ka seni varju jäänud ebaõnnestunud katsed kirjutada „inimsuse ja inimkonna ajalugu.“ Eraldi tähelepanu on pööratud Merkeli käsitlusele revolutsioonist ja progressist, aga ka tema Balti pärisorjuse kriitika kahele tuumõistele: alglepingule ehk iga poliitilise ühenduse alusele ning ühishüvele, mis peaks olema toimiva ühiskonna eesmärk. Dissertatsioon rekonstrueerib Merkeli kriitika Balti rahvavalgustusele ning eestlaste ja lätlaste saksastamisele. Töö analüüsib seda, kuidas Merkeli suhestus Euroopas toimuvate debattidega imperialismist, inimõigustest ja ühiskondlikust sidususest ning tema idee seoseid Johann Gottfried Herderi, Jean-Jacques Rousseau, David Hume’i ja teiste Euroopa valgustusfilosoofide ideedega. Töö uurib ka Merkeli arusaama Euroopast, sealhulgas Venemaast, tema põhjuseid vastanduda Napoleonile ning arusaama Euroopast pärast Viini kongressi.
Dynamic effects of trade shocks
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-30) Juust, Mathias; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
21. sajandi rahvusvahelises kaubanduses võib täheldada kaht suundumust. Positiivsete kaubandusšokkidena sõlmivad maailmamajanduse suurjõud ambitsioonikaid vabakaubanduslepinguid, mis vähendavad oluliselt nii tollitariife kui mittetariifseid kaubandustõkkeid. Negatiivsete kaubandusšokkidena kehtestavad riigid üksteise vastu kaubanduspiiranguid või isegi sanktsioone, mis võivad teenida ka nende laiemaid välispoliitilisi eesmärke. Käesolev doktoritöö uurib kolme hiljutise märkimisväärse kaubandusšoki makro- ja mikrotasandi mõjusid. Uurimus I keskendub 2011. aasta ELi ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingule. Tulemused näitavad, et leping suurendas EL-i eksporti Lõuna-Koreasse rohkem kui vastassuunalist kaubandust, seda nii nominaalselt kui lisandväärtuses mõõdetuna. Kaubandusdünaamika täpsem uurimine näitab, et tööstusharuspetsiifiliste mittetariifsete tõkete kaotamine mängis olulist rolli EL-i autotööstuse ekspordi kasvus. Uurimus II käsitleb üldist negatiivset nõudlusšokki, mis tabas Eesti eksportijaid Venemaale 2014. aastal pärast Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algust. Tulemused näitavad, et mõjutatud hulgimüüjad olid ekspordivoogude Venemaalt mujale suunamisel edukamad kuiv otseeksportijad. Nii hulgimüüjate kui ka otseeksportijate puhul oli šokijärgne ekspordi kohanemine parem kõrgema tootlikkusega ettevõtete seas. Uurimus III keskendub Venemaa embargo mõjule Eesti toidukaupade eksportijatele 2014. aastal. Kvantitatiivne analüüs kinnitab, et embargoga kohanesid paremini kõrgema tootlikkusega ettevõtted. Täiendavalt viidi läbi nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid rakendav mitmene juhtumiuuring kolme Eesti eksportiva piimatööstuse kohta, mida Venemaa embargo tugevalt mõjutas. Tulemused toovad välja neli ettevõtte tasandi ressurssi ja võimekust, mida saab seostada eduka kohanemisega pärast šokki: ekspordikogemuse kvaliteet, konkurentsivõimeline toote ja turu sobitamise võime, vastuvõtuvõime ning juhi visioon ja autonoomia.