Dynamic effects of trade shocks

Abstract

21. sajandi rahvusvahelises kaubanduses võib täheldada kaht suundumust. Positiivsete kaubandusšokkidena sõlmivad maailmamajanduse suurjõud ambitsioonikaid vabakaubanduslepinguid, mis vähendavad oluliselt nii tollitariife kui mittetariifseid kaubandustõkkeid. Negatiivsete kaubandusšokkidena kehtestavad riigid üksteise vastu kaubanduspiiranguid või isegi sanktsioone, mis võivad teenida ka nende laiemaid välispoliitilisi eesmärke. Käesolev doktoritöö uurib kolme hiljutise märkimisväärse kaubandusšoki makro- ja mikrotasandi mõjusid. Uurimus I keskendub 2011. aasta ELi ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingule. Tulemused näitavad, et leping suurendas EL-i eksporti Lõuna-Koreasse rohkem kui vastassuunalist kaubandust, seda nii nominaalselt kui lisandväärtuses mõõdetuna. Kaubandusdünaamika täpsem uurimine näitab, et tööstusharuspetsiifiliste mittetariifsete tõkete kaotamine mängis olulist rolli EL-i autotööstuse ekspordi kasvus. Uurimus II käsitleb üldist negatiivset nõudlusšokki, mis tabas Eesti eksportijaid Venemaale 2014. aastal pärast Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algust. Tulemused näitavad, et mõjutatud hulgimüüjad olid ekspordivoogude Venemaalt mujale suunamisel edukamad kuiv otseeksportijad. Nii hulgimüüjate kui ka otseeksportijate puhul oli šokijärgne ekspordi kohanemine parem kõrgema tootlikkusega ettevõtete seas. Uurimus III keskendub Venemaa embargo mõjule Eesti toidukaupade eksportijatele 2014. aastal. Kvantitatiivne analüüs kinnitab, et embargoga kohanesid paremini kõrgema tootlikkusega ettevõtted. Täiendavalt viidi läbi nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid rakendav mitmene juhtumiuuring kolme Eesti eksportiva piimatööstuse kohta, mida Venemaa embargo tugevalt mõjutas. Tulemused toovad välja neli ettevõtte tasandi ressurssi ja võimekust, mida saab seostada eduka kohanemisega pärast šokki: ekspordikogemuse kvaliteet, konkurentsivõimeline toote ja turu sobitamise võime, vastuvõtuvõime ning juhi visioon ja autonoomia. 21st century international trade is shaped by two trending types of trade shocks. As positive shocks, like-minded major economies sign ambitious free trade agreements (FTA) that reduce both tariffs and nontariff barriers. As negative shocks, trade restrictive measures or even sanctions are being increasingly used, sometimes in the service of broader foreign policy goals. As the global economy is facing new uncertainties and principal trade policy choices are in the limelight of mainstream public debates across the world, effects of modern trade shocks require detailed attention. This thesis examines the macro- and micro-level effects of three recent significant instances of trade shocks. Study I focuses on the case of the EU-South Korea FTA in 2011. The results show that the agreement enhanced EU nominal and value-added export flows to South Korea more than vice versa. The trade dynamics indicate that the removal of industry-specific NTBs played a significant role in the EU automotive export growth. Study II examines the general negative demand shock that Estonia’s exporters to Russia faced in 2014 following Russia’s aggression against Ukraine. The findings demonstrate that affected wholesalers showed stronger export performance after the shock than direct exporters. For both wholesalers and direct exporters, trade performance was weaker for firms with lower pre-shock productivity levels. Study III investigates the effect of Russia’s embargo on Estonia’s food exporters in 2014. The quantitative analysis shows that the post-embargo export and firm performance was stronger for exporters with higher productivity levels. The mixed method multiple case study on three dairy industries that were highly affected by Russia’s embargo demonstrates four firm-level resources and capabilities that determined successful adjustments after the shock: the quality of exporting experience, competitive product-market matching, absorptive capacity, and managerial vision and empowerment.