Sirvi Kuupäev , alustades "2025-08-18" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Exploring the role of Civil Society Organisations (CSOs) in foreign relations of de facto states: A comparative analysis of Kosovo, Palestine and Taiwan
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-18) Berisha, Butrint; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
21. sajandil on kodanikuühiskonna organisatsioonidele avanenud enneolematud võimalused rahvusvaheliseks tegevuseks, muuhulgas tänu tehnoloogia arengule ja multilateraalsete foorumite avanemisele. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas kodanikuühendused de facto riikides – riikides, mida on erineval määral aktsepteeritud ja tunnustatud, kuid mis ei ole ÜRO liikmed – osalevad rahvusvahelises elus. Erinevalt täielikult tunnustatud riikidest on de facto riikidel piiratud diplomaatilised suhted, juurdepääs rahvusvahelistele organisatsioonidele ja rahvusvahelisele kogukonnale laiemalt. Mitteametlike suhete raames on kodanikuühendustel võimekus aeg-ajalt parandada de facto riikide suhtlusvõimet rahvusvahelise ühiskonnaga lävimisel, suurendades seeläbi nende rahvusvahelist kaasatust, osalust, esindatust ja nähtavust. Siiski on kodanikuühenduste tegevust vaidlustatud riikluse kontekstis vähe uuritud, eriti napib võrdlusuuringuid. Selles doktoritöös võrreldakse Kosovo, Palestiina ja Taiwani kodanikuühenduste rahvusvahelist tegevust. Vaatluse all on 45 organisatsiooni, ehk 15 iga juhtumi kohta. Doktoritöö keskendub sellele, kuidas erinevad rahvusvahelised, siseriiklikud ja organisatsioonilised tegurid nende ühenduste rahvusvahelist tegevust mõjutavad. Võrdleva lähenemise kaudu väidetakse doktoritöös, et vaidlustatud riikluse kontekst sunnib de facto riikide kodanikuühendusi „kahetisele pühendumusele“, mida mõistetakse kui nende tegevuste tasakaalustamist esiteks universaalsete globaalsete valitsemise väljakutsete lahendamise ja teiseks rahvuslike riigiloome- ja riigitunnustusprojektide vahel. Kuigi kodanikuühenduste tegevus maailmapoliitikas on piiratud, toimivad nad rahvusvaheliselt ka „de facto diplomaatidena“, täites diplomaatilisi funktsioone nagu rahvusvaheline suhtlus ja läbirääkimised ning, mis kõige tähtsam, esindades ja kaitstes oma kodanike huve rahvusvahelistes foorumites. Seetõttu kontseptualiseeritakse selles doktoritöös kodanikuühenduste rahvusvahelist tegevust „kodanikuühenduste diplomaatiana“. See doktoritöö panustab debatti selle üle, keda tunnustatakse legitiimse toimijana, kellel on õigus rääkida elanikkonna nimel. Ajal, mil rahvusvaheline suhtlus on erinevate diplomaatilise esindatuse vormide suhtes üha soosivam, võitlevad kodanikuühendused selles muutuvas korralduses legitiimse positsiooni saavutamise eest. Ka kodanikuühenduste sisemine organisatsiooniline struktuur on muutumises, kuna nad arendavad üha enam võimekusi valdkondades, mis kuulusid varem üksnes välisministeeriumite ja kutseliste diplomaatide pädevusse. Näiteks teevad kodanikuühendused teadlikke pingutusi oma rahvusvahelise tegevusvõimekuse institutsionaliseerimiseks ja tõhustamiseks. Lisaks väidetakse doktoritöös, et need organisatsioonid nii vaidlustavad kui ka tugevdavad rahvusvahelise kogukonna riikluse norme nagu suveräänsus, enesemääramine, territoriaalne terviklikkus, mittesekkumine ja territoriaalsus. Et paremini mõista kodanikuühenduste rolle väga eriilmelistes de facto riikides, on vajalikud täiendavad uurimused, eriti juhtumite puhul, kus kodanikuühiskond ei järgi liberaalset paradigmat või kus de facto riigid omavad vähem tunnustust ja legitiimsust kui käesolevas töös käsitletud juhtumid.
The role of microbiome in CH₄ and N₂O fluxes in temperate and tropical peatland forests
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-18) Kazmi, Fahad Ali; Espenberg, Mikk, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus ja täppisteaduste valdkond
Turbaalad aitavad kliimamuutust leevendada sidudes süsinikku. Soode kuivendamisel eraldub enam kasvuhoonegaase (KHG), nagu süsihappegaas (CO₂), dilämmastikoksiid (N₂O) ja metaan (CH₄), mis soodustavad globaalset kliimasoojenemist ja lõhuvad osoonikihti. Käesolev väitekiri keskendus nii parasvöötme (Eesti) kui troopilise piirkonna (Réunioni saar) soometsadele, et uurida mikroobikooslusi ja nendega seotud KHG voogude dünaamikat. Parasvöötme kuivendatud soometsas olid pikaajalised N₂O emissioonid seotud arhede, bakterite ja seentega, kes osalevad erinevates lämmastikuringe protsessides. N₂O emissioonid olid kõrgemad kevadise külmumise-sulamistsükli ajal. Kui külmunud pealmine mullakiht sulas, suurenes mittetäielik denitrifikatsioon, mille tulemusena tõusis N₂O emissioon. Ilmade soojenedes hakkas N₂O-d tarbivate mikroobide arvukus ületama N₂O tootjaid, mis viis emissioonide vähenemiseni. Samal ajal jäid kevadised mulla CH₄ vood madalaks, kuid puutüvedest hakkas enam CH₄ eralduma. See viitab CH₄ tootmisele sügavamates mullakihtides, mis transporditi mulla alumistest kihtidest juurte kaudu tüvedesse. Troopiliste soometsade mullast eraldus vähe N₂O-d, sest madal pH aeglustas N₂O-d tootvat mittetäielikku denitrifikatsiooni ning N₂O-d tarbivate mikroobide arvukus oli suur. Samas sidusid need mullad CH₄ ja domineerivaks protsessiks oli n-DAMO (nitraadist sõltuv anaeroobne CH₄ oksüdatsioon). Puude tüvedele kogunev lehevaris, surnud taimne materjal ja tolm ehk nn võramuld sisaldas samuti mikroorganisme, kes osalesid KHG vahetuses, viidates sellele, et puude võramuld osaleb aktiivselt biogeokeemilistes tsüklites. Lisaks leiti, et ka lehed sisaldasid mikroobe, kes toodavad CH₄ ja tarbivad N₂O-d. See uurimus toob esile mikroobide olulise, kuid sageli tähelepanuta jääva rolli soometsade KHG-de dünaamikas. Mikroobseid protsesse mõistes on võimalik parandada soometsade majandamist ja kaitset ning prognoosida paremini KHG emissioone nendest ökosüsteemidest.