Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi kuupäeva järgi

Sirvi Kuupäev , alustades "2025-08-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Uncovering the TRMT112 methyltransferase network and characterising the cellular functions of TRMT112-network member N6AMT1
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-27) Brūmele, Baiba; Kurg, Reet, juhendaja; Mutso, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida evolutsiooniliselt konserveerunud metüültransferaasi ko-faktorit TRMT112 ja sellega interakteeruvaid metüültransferaase, keskendudes eelkõige TRMT112 interaktsioonipartnerile N6AMT1. Metüültransferaasid on valgud, mis katalüseerivad metüülrühma ülekannet erinevatele molekulaarsetele substraatidele, näiteks RNA-le, DNA-le ja teistele valkudele, ning reguleerivad seeläbi nende rakulisi funktsioone. Muutusi metüültransferaaside korrektsel funktsioneerimisel on seostatud erinevate haigustega siinhulgas neurodegeneratiivsete häirete ja vähiga. Seetõttu on oluline mõista metüültransferaaside täpseid funktsioone ja nende omavahelisi koostoime võrgustike inimrakkudes. Eukarüootsetes rakkudes on metüültransferaasi kofaktor TRMT112 ja TRMT112-ga seonduvad metüültransferaasid olulised valgusünteesi regulaatorid. Teadmised TRMT112-võrgustiku metüültransferaasidest ja nende funktsioonidest inimrakkudes on aga endiselt puudulikud. Käesoleva töö tulemused näitasid, et inimese rakkudes interakteerub TRMT112 vähemalt seitsme erineva metüültransferaasiga: N6AMT1, WBSCR22, METTL5, ALKBH8, TRMT11, THUMPD2 ja THUMPD3. Seejuures selgus, et metüültransferaaside ja TRMT112 omavaheline interaktsioon on lisaks vajalik ka nende vastastikuseks stabilisatsiooniks. Samuti näidati, et TRMT112-võrgustiku metüültransferaas N6AMT1 osaleb rakkude proliferatsiooni regulatsioonil, kuna selle vaigistamine põhjustas aeglasemat rakkude jagunemist ja muutusi korrektses rakutsükli progressioonis, eelkõige aeglasemas mitoosist väljumisel ja G1/S faasi üleminekul. Siinhulgas leiti, et N6AMT1 vaigistamine põhjustab ühe G1/S faasi üleminekuks olulise faktori tsükliin E allaregulatsiooni nii valgu kui ka mRNA tasemel. Viimaks näidati, et mitmed N6AMT1-vastased antikehad annavad ristreaktsiooni mitoosiks olulise valgu Aurora kinaas A-ga, mis võib olla põhjustatud mõlemale valgule unikaalse ENNPEE motiivi tõttu. Kokkuvõtvalt laiendasid selle doktoritöö tulemused meie arusaama TRMT112 metüültransferaaside võrgustikust ja üldisemalt metüültransferaasidega seotud rakkulistest protsessidest.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Näidendi interlingvistilise tõlke osakaal ja roll lavastuses kui intersemiootilises tõlkes ja polüsemiootilises struktuuris
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-27) Lass, Raili; Sütiste, Elin, juhendaja; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    See doktoritöö on eelkõige tõlkijatele suunatud rakenduslik uurimus näidendite tõlkimisest ja sellest, kuidas mõjutab näidendi funktsioon ja positsioon lavastuses tõlkija tööd. Uurimusel on kolm põhilist eesmärki. Esmalt soovis autor kaardistada lavastuse polüsemiootilise struktuuri selliselt, et seal oleks oma koht ka näidendi tõlkel. Lavastust käsitletakse siinkohal (tõlke)näidendi intersemiootilise tõlke sihttekstina, kusjuures kaardistatud struktuur moodustab selles tähendust kandvad süsteemid. Kui draamatõlke funktsioon lavastuses on leitud, otsib autor vastust küsimustele, kas ja kuidas mõjutab see funktsioon näidendi tõlget ja tõlkija tööd. Võrdluseks on antud ülevaade levinumatest lähtekohtadest, mis on esinenud draamatõlget käsitlevates teoreetilistes uurimustes viimastel aastakümnetel. Olemasolevate käsitluste taustal tunnetas autor, et nendes puudub praktiline ja metoodiline lähenemine näidendite tõlkimisele, ehk teisisõnu – tõlkija lähenemine tuleneb pigem individuaalsest kogemusest ja puudub süsteemsem praktiline vaade. Lähtudes draamatõlke funktsioonist ja draamatõlke teooriast, pakub autor näidendite tõlkimiseks välja tõlkesemiootilise lähenemise – tõlkija saab laenata töövõtteid oma kõige lähematelt „kolleegidelt“, kes on näitekirjanik ja näitlejad. Näitlejate tööriistakastist saab kasutada Stanislavski meetodiga sarnast lähenemist, ehk mõelda iga tegelase kõne puhul antud olukorrale ja tegelase eripärale ning sellise tunnetuse põhjal luua tõlge, mis toetaks näitleja rolliloomet. Kuna tõlkija käsutuses on eelkõige keelelised vahendid, saab ta luua karakterit sarnaselt näitekirjanikuga, kes annab igale tegelasele oma hääle.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet