Sirvi Kuupäev , alustades "2025-09-10" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Visuaalkunsti väljendusvahendid semiootilise analüüsi kontekstis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-10) Simson, Krista; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja “Visuaalkunsti väljendusvahendid semiootilise analüüsi kontekstis” eesmärk on uurida visuaalsemiootilise analüüsi ja kunstipraktikate integreerimise võimalusi. Uurimuse keskne argument on, et visuaalsemiootilise analüüsi ja kunstipraktikate integreerimine on teostatav eeldusel, et visuaalkunsti tõlgendamise protsesside analüüsi kõrval lähtutakse ka kunstiteose loomisprotsesside analüüsist. Visuaalkunsti teose elementide ja kompositsiooni semiootilisele analüüsile lähenetakse protsessilisuse vaatenurgast. Visuaalsemiootika seisukohast kujutab tähendusloome elementide ning neist moodustatud kompositsioonide analüüs endast mikrotasandi analüüsi. Põhimõtted, millel mikrotasandi kompositsioonid baseeruvad, kajastuvad nii suuremates tähendusüksustes kui diskursuses tervikuna. Niisiis on väitekirjas esitatud analüüsi puhul tegemist üldgeneratiivse lähenemisega, mitte konkreetsete loomeprotsesside analüüsiga. Teoreetilise raamistiku seisukohast oli oluline jälgida protsessi, kuidas 20. sajandi alguse vene vormikoolkonna ja avangardistliku kunsti teoreetilised impulsid kandusid üle Praha Lingvistilise Ringi kunstisemiootikasse ja avangardi praktikad integreerusid uue meedia lahendustesse. Väitekirja panus seisneb semiootilise analüüsi ja visuaalkunsti praktikate integreerimise aluste kaardistamises ning selleks vajaliku terminoloogia loomise lähtekohtade väljatöötamises. Arvestades visuaalse kommunikatsiooni määra plahvatuslikku kasvu, leiab autor, et semiootika kui distsipliini seisukohast on oluline integreerida semiootiline analüüs visuaalkunsti teooriate ja praktikatega.
Uurimus koguduse kasvust Eesti protestantlike koguduste näitel. Koguduse arengustrateegia sõnastamine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-10) Lilleorg, Ago; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lääne kultuuriruumis, eriti Lääne-Euroopas, on kristluse mõju viimaste sajandite jooksul järjekindlalt vähenenud. Postkristlikus lääne ühiskonnas kahaneb nii kristlaste arv kui ka koguduste osakaal. Sama suundumus on täheldatav ka Eestis. Kuna liikmeskond on valdavalt langustrendis nii Eestis kui ka laiemalt Lääne-Euroopas, tekib vältimatu küsimus: millised lahendused võiksid aidata seda protsessi pidurdada või isegi ümber pöörata – ja kas selliseid lahendusi üldse leidub? Käesolevas väitekirjas otsitakse vastust sellele küsimusele ning uuritakse kasvavaid kogudusi selleks, et näha millised omadused on neile kogudustele omased, mis mitte ei kahane, vaid kasvavad. Uurimus koguduse kasvust Eesti protestantlike koguduste näitel. Koguduse arengustrateegia sõnastamine keskendub nende koguduste analüüsile, mis on suutnud kasvada hoolimata üldisest kahanemistrendist ja elanikkonna laialdasest eemaldumisest kristlusest. Selle koguduse kasvu uuringu aluseks on aastatel 2003–2017 Eestis kasvanud protestantlikud kogudused, mida vaadeldakse laiemas kontekstis ning võrreldakse osaliselt EUU uuringu andmetega. Uurimuses analüüsitakse nende kasvu laiemas sotsioloogilises ja missioloogilises kontekstis, püütakse välja selgitada tegurid, mis soodustavad kestlikku misjonitööd ja seeläbi koguduse kasvu. Täpsemalt keskendutakse uurimuses koguduse kasvu ja kasvavatele kogudustele omaste tunnuste uurimisele, et mõista, millised tegurid loovad eeldusi tulemuslikuks koguduse arenguks ja misjonitööks. Eesmärk on pakkuda kogudustele nii teoreetilist kui ka praktilist tuge ning jagada empiirilistel andmetel põhinevaid teadmisi ka laiemale huviliste ringile, sealhulgas sotsiaal- ja religiooniteadlastele. Käesoleva uurimuse tulemused näitavad, et uurimuses osalenud kogudused taotlevad terviklikku ja tasakaalustatud arengut. Seda iseloomustab samaaegne keskendumine nii Jumalale kui ka inimese vajaduste teenimisele, sisemise vaimuliku arengu sidumine ühiskonna teenimisega ning tasakaalukate koguduseliikmete ülekaal, kes väärtustavad koguduse terviklikku arengut. Uurimuses ilmnes ka sarnasus koguduse tervise mudeliga, mis rõhutab koguduseelu erinevate valdkondade harmoonilist arendamist. Uurimuse tulemusel sõnastati koguduse arengustrateegia, mis pakub teoreetilis-praktilise raamistikuna tuge kogudustele, mis seisavad silmitsi kahanemise väljakutsega.