Sirvi Kuupäev , alustades "2025-10-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Measuring immigration-related conflict risk: a case of Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Maasing, Helina; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastatel on Euroopas kasvanud mure sisserände ja sotsiaalsete pingete pärast. Ka Eestis on sisseränne suurenenud, mistõttu tõusetub küsimus: kas ja kus võiksid tekkida pinged kohalike ja sisserändajate vahel? Käesoleva doktoritöö eesmärk ei olnud konflikti ennustada, vaid hinnata ühiskondlikku haavatavust ehk seda, millistes piirkondades võivad sisserändega seotud sotsiaalsed pinged kergemini tekkida ja süveneda. Uurimistöö raames loodi indeks MICRI (ingl k measure of immigration-related conflict risk) – tööriist, mille abil mõõta sisserändega seotud konflikti riski riiklikul ja kohalikul tasandil. Indeks põhineb 17 teaduslikult valitud näitajal, mis hõlmavad nii objektiivseid tegureid (nt töötus, sisserände määr) kui ka subjektiivseid tegureid (nt tajutud ebaõiglus, usaldamatus institutsioonide vastu, negatiivsed hoiakud immigrantide suhtes). MICRI eripära on selle võime tuvastada piirkondlikke riske, mida paljud rahvusvahelised mõõdikud hinnata ei võimalda. Tulemused näitavad, et kuigi Eesti üldine sisserändega seotud konflikti risk on väike, pole see ühesugune kogu riigi ulatuses. Kõrgeim on riskitase Kirde-Eestis ning mõnes Põhja- ja Lõuna-Eesti omavalitsusüksuses. Peamised riski suurendavad tegurid on vähene usaldus riiklike institutsioonide vastu, rahulolematus eluga, tajutud ebaõiglus, negatiivsed hoiakud ja stereotüübid immigrantide suhtes ning sisserändega seoses tajutav majanduslik oht. Lisaks toob MICRI esile, et Eestis ei tulene konflikti risk mitte niivõrd otsesest kontaktist sisserändajatega, vaid laiemast sotsiaalsest rahulolematusest. Immigratsioon võib toimida täiendava pinget suurendava tegurina. MICRI ei ole kristallkuul, vaid varajase hoiatuse süsteem, mis aitab mõista, kas pinnas on piisavalt kuiv, et tiku tõmbamisel mets süttiks. Seega aitab MICRI täita olulise tühimiku ennetuse, mitte tagajärgedega tegelemise tasandil. Kuigi MICRI on töötatud välja Eesti kontekstis, on seesama metoodika kohandatav ka teiste riikide puhul.
The impacts of land-use change and ecological restoration on biodiversity and ecosystem service supply in semi-natural grasslands
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Prangel, Elisabeth; Helm, Aveliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ökosüsteemi teenused on looduse pakutavad hüved nagu toidu ja puidu tootmine, puhas õhk, tolmeldamine ja süsiniku talletamine. Enamik neist hüvedest sõltub otseselt elurikkusest. Mida suurem on elurikkus, seda paremini suudavad ökosüsteemid taluda häiringuid ja pakkuda samaaegselt mitmeid hüvesid – omadus, mida nimetatakse ökosüsteemi multifunktsionaalsuseks. Poollooduslikud rohumaad on ühed liigirikkaimad ökosüsteemid Euroopas, kuid suur osa ajaloolistest rohumaadest on maastikupildist kadunud põllumajanduse intensiivistumise, majandamisest välja jätmise ja metsastamise tõttu. Need muutused vähendavad liigirikkust, häirivad ökosüsteemi toimimist ning toovad kaasa ökosüsteemi hüvede kättesaadavuse vähenemise. Minu doktoritöö uuris, kuidas maakasutuse muutused ja ökoloogiline taastamine mõjutavad poollooduslike rohumaade elurikkust, ökosüsteemi hüvesid ja multifunktsionaalsust. Tulemused näitasid, et traditsiooniliselt majandatud rohumaad on elurikkuse tulipunktid, mis suudavad korraga pakkuda mitmeid hüvesid – sealhulgas elupaiku elustikule, süsiniku sidumist, looduslikku kahjuritõrjet, tolmeldamist, loomasööta ja võimalusi puhkamiseks looduses. Poollooduslike rohumaade hülgamine, metsastamine ja intensiivistamine aga mõjub vastupidiselt, tuues kaasa liigirikkuse languse ja ökosüsteemihüvede pakkumise vähenemise. Eesti loopealsete taastamisprojekt „LIFE to Alvars“ näitas, et hüljatud või metsastunud loopealsed on aga endiselt kõrge taastumisvõimega. Taastamisjärgselt tõusis elustiku liigirikkus mitmes liigirühmas ning tõusis ka ökosüsteemi multifunktsionaalsus. Kuigi keskmine liigirikkus tõusis märgatavalt, siis osadel liikidel kulub aga rohkem aega taastamistöödest tulenevatele muutustele reageerimisel ning osadele liikidele avaldasid olulist mõju ka välised tegurid, näiteks põud. Kokkuvõttes on poollooduslikud rohumaad väärtuslikud ökosüsteemid ning nende kaitse, taastamine ja jätkusuutlik majandamine on hädavajalik, et säilitada elurikkust ning tagada inimeste ja looduse heaolu toetavate hüvede pakkumine.
Igor Severjanin Eesti kirjandusväljal ja Eesti venekeelse kirjanduse identiteedi kujunemine (1918–1941)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Kotjuh, Igor; Velsker, Mart, juhendaja; Sakova, Aija, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev uurimus keskendub vene modernisti Igor Severjanini (1887–1941) tegevusele Eesti Vabariigis aastatel 1918–1940. Töö eesmärk on mõista, miks jäi tema looming eesti kirjanduspildis marginaalseks, vaatamata tema aktiivsele osalusele Eesti kultuurielus. Analüüs toetub identiteediteooriale, transkeelsuse käsitlusele ning kirjandusvälja kontseptsioonile, näidates, kuidas keeleline ja rahvuslik kuuluvus mõjutasid autori nähtavust ja retseptsiooni. Uurimus toob esile Severjanini loomingulise kuuluvuse kahe kultuuriruumi – vene ja eesti – vahel. Ta lõimis oma luulesse eesti keelt ja kohalikke motiive ning osales aktiivselt siinsetes kirjandusvõrgustikes. Selline lähenemine viitab nn hübriididentiteedile – enesemääratlusele, mis ei piirdu ühe kultuurilise kuuluvusega, vaid põimib mitmeid. Severjanini näide aitab ümber mõtestada rahvuskirjanduse piire ning tõstatab küsimuse muukeelse loomingu rollist eesti kirjandusloos. Uurimus osutab, et kuulumine eesti kirjandusse ei pea sõltuma vaid keelelisest väljendusest, vaid ka kultuurilisest osalusest ja retseptsioonist. Töö panustab kultuuridevahelise kirjandusteaduse arengusse ja pakub uusi vaatenurki nii mineviku kui ka tänapäeva mitmekeelsele kirjandusele Eestis.
Single-cell RNA sequencing analysis integrated with human gene-regulatory networks provides mechanistic insights of advanced atherosclerosis in men and women
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Sukhavasi, Katyayani; Ruusalepp, Arno, juhendaja; Björkegren, Johan. L.M., juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haigused (KVH), mida peamiselt põhjustab ateroskleroos, põhjustavad igal aastal 17,9 miljonit surmajuhtumit, mis teeb neist ülemaailmse surma peamise põhjuse. Ateroskleroos on progresseeruv seisund, mida mõjutavad geneetika, keskkond ja ainevahetus ning mis hõlmab lipiidide kogunemist, oksüdeerumist ja põletikku arteriseintes. See väitekiri uurib ateroskleroosi kolme lähenemisviisi abil: 1. STARNET-uuring: Süsteemitasemel arusaam: STARNET-uuring (Stockholm-Tartu ateroskleroosi pöördvõrgu inseneriülesanne) on suurim inimese geeniekspressiooni geneetika uuring KVH kohta. Analüüsiti RNA sekveneerimise andmeid 850 patsiendilt (600 südame isheemiatõvega, 250 ilma selleta) erinevatest ateroskleroosiga seotud kudedest (aordi sein, seesmine rinnakasti arter, maks, skeletilihas, rasv). Geneetiliste, kliiniliste ja RNA sekveneerimise andmete integreerimise abil tuvastas STARNET 224 geeniregulatoorset koekspressioonivõrgustikku (GRN), mis selgitavad üle 54% CAD pärilikkusest. 2. Sümptomaatiliste patsientide unearteri naastude üheraku RNA sekveneerimine (scRNA-seq): see lähenemisviis keskendus ateroskleroosi progresseerumise rakulise heterogeensuse mõistmisele. SMART-Seq2 tehnoloogia kasutamine 15 unearteri naastul (7 naist, 8 meest; 7 asümptomaatilist, 8 sümptomaatilist) näitas veresoonte rakkude suurt plastilisust, sealhulgas dedifferentseerumist ja transdifferentseerumist, ning tuvastas seni geenirikkaimad ateroskleroosi alamklastrid, pakkudes üksikasjalikku ülevaadet haiguse rakulisest mitmekesisusest. 3. Soospetsiifilised erinevused ateroskleroosi korral: bioloogiline sugu mõjutab oluliselt unearteri stenoosi, ateroskleroosi ja kardiovaskulaarset riski, mida mõjutavad vanus ja menopaus. ScRNA-seq analüüs tuvastas unearteri naastude subtsellulaarsetes klastrites soopõhised erinevused. Naistel oli rohkem osteogeenseid silelihasrakke, immuunsüsteemi reguleerivaid makrofaage ja mesenhümaalses üleminekus olevaid endoteelirakke. Meestel oli rohkem kondrotsüütidetaolisi silelihasrakke, kudesid ümberkujundavaid makrofaage ja angiogeenseid endoteelirakke. Need scRNA uuringud, mis on integreeritud STARNET GRN-idega, kinnitasid, et GRN39 ja GRN195 on meestel vastavalt silelihasrakkude transformatsiooni ja endoteelirakkude proliferatsiooni jaoks kriitilise tähtsusega. Üldiselt annab see dissertatsioon ülevaate ateroskleroosi arengust inimestel, keskendudes (geeni) süsteemide võrgustikele, ainevahetusorganitele ja võtmerakkude tüüpide soospetsiifilisele transdiferentseerumisele, tuues esile potentsiaalsed terapeutilised sihtmärgid.
The effects of acute sodium citrate supplementation on metabolism and 5000 m running performance in trained young men
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Vaher, Ivi; Ööpik, Vahur, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kiire ATP lagundamise ja selle taastootmise kõrvalnähuks glükolüütilise fosforüülimise käigus kõrge intensiivsusega kehalisel tööl on vesinikioonide kuhjumine ehk happelisuse tõus nii lihasrakkudes kui ka üldiselt organismi sisekeskkonnas. Happelisuse tõus on üks olulisi väsimuse kiire tekkimise ja süvenemise põhjusi. Üheks võimaluseks hapestumise pidurdamiseks ning seeläbi väsimuse leevendamiseks ja töövõime parandamiseks on organismi puhversüsteemide mahutavuse koormuse-eelne suurendamine. Juba 20. sajandi alguse uuringutest on teada, keha puhversüsteemide mahutavust saab suurendada naatriumvesinikkarbonaadi või naatriumtsitraadi abil. Kõnealuste ainete manustamine toidulisandina, kutsub esile metaboolse alkaloosi, mis väljendub vere pH ja bikarbonaatioonide kontsentratsiooni tõusus. Peamiselt naatriumtsitraadil on ühtlasi täheldatud omadust suurendada veepeetust ja plasma mahtu, mis võib parandada vastupidavuslikku töövõimet. Käesoleva doktoritöö raames teostatud uuringute eesmärk oli hinnata naatriumtsitraadi manustamise mõju ainevahetusele ja sooritusvõimele 5000 m jooksus erinevates keskkonnatingimustes: mõõduka ja kõrge temperatuuriga laborikeskkonnas ning normaalse temperatuuriga välistaadionil simuleeritud võistlusolukorras. Uuringutes osales kokku 43 treenitud meesvastupidavussportlast, kellele naatriumtsitraati või platseebot manustati enne jooksu erinevates vormides (vesilahussena või kapslitesse pakendatuna). Kõigis kolmes uuringus järgiti randomiseeritud topeltpimeda ristuuringu kavandit. Tulemused näitasid, et naatriumtsitraat võrreldes platseeboga parandas 5000 m jooksu aega statistiliselt usaldusväärsel määral ainult mõõduka temperatuuriga laborikeskkonnas. Kõrge temperatuuriga laborikeskkonnas ja normaalse temperatuuriga välistaadionil simuleeritud võistlusolukorras naatriumtsitraat sportlaste sooritusvõimet ei mõjutanud. Naatriumtsitraadi manustamine kutsus esile metaboolse alkaloosi, mis väljendus vere pH ja bikarbonaatioonide kontsentratsiooni tõusus ning mis soodustas laktaadi väljutamist töötavates lihastest verre. Samuti suurendas naatriumtsitraadi manustamine veepeetust ja plasma mahtu enne jooksu, kuid jooksu ajal plasma mahu muutused naatriumtsitraadi ja platseebo kasutamise korral ei erinenud. Subjektiivse väsimuse ja kuuma tunnetuse ning südamelöögisageduse osas naatriumtsitraadi manustamine võrreldes platseeboga erinevusi ei põhjustanud.. Kokkuvõttes järeldub teostatud uuringutest, et naatriumtsitraadi manustamine koguses 500 mg kehakaalu kilogrammi kohta enne 5000 m jooksu põhjustab vee peetust ja plasma mahu suurenemist stardi eel ning kutsub esile metaboolse alakaloosi, mis soodustab laktaadi väljutamist töötavatest lihastest jooksu ajal. Need muutused võivad parandada treenitud sportlaste sooritusvõimet mõõduka temperatuuriga hästi kontrollitud laborikeskkonnas, kuid ei ole piisavad sarnase positiivse efekti esilekutsumiseks kõrge temperatuuriga laboratoorsetes tingimustes või mõõduka temperatuuriga välistaadionil simuleeritud võistlusolukorras.