Sirvi Kuupäev , alustades "2026-03-09" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Kraav, Juta; Tillmann, Vallo, juhendaja; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haigused on maailma peamised surma- ja haigestumispõhjused ning nende areng saab sageli alguse juba lapseeas. Ateroskleroos ehk veresoonte „lubjastumine“ algab vaevumärgatavalt: veresoonte sein muutub põletiku ja oksüdatiivse stressi tõttu jäigemaks, sinna ladestuvad rasvad ning sein pakseneb. Neid muutusi saab hinnata mõõtes arterite seina paksust ultraheliga ja arterite jäikust pulsilaine levikukiirusega. Käesolev doktoritöö kasutas Eesti ja Soome laste pikaajalisi jälgimisuuringuid, et mõista, kuidas kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline võimekus, keha koostis ja luustiku areng seostuvad veresoonte tervisega. Lapsi ja noorukeid jälgiti kaheksa aasta jooksul kasutades võimalikult täpseid mõõtmismeetodeid. Leiti, et luutihedus ja -kasv on seotud arterite jäikuse näitajatega viidates sellele, et skeleti ja veresoonkonna areng on omavahel põimunud juba lapseeas. Tulemused näitasid ka, et veresoonte haiguslik paksenemine noorukieas võib tekkida lapsepõlve suurema rasvamassi ja kõrgema kehamassiindeksi mõjul, kuid parem kehaline võimekus ja suurem rasvavaba mass võivad samuti viia veresoonte paksenemiseni. Sel juhul on tegemist pigem loomuliku treeninguga kohanemise mitte haigusliku muutusega, sest arterite elastsust liikumine hoopis parandas. Veel täheldati, et seitsmest tegurist (vererõhk, kehamassiindeks, kehaline aktiivsus, vere kolesterooli ja suhkru tase, suitsetamisharjumused ja dieet) koosnev südame tervisenäitaja lapsepõlves ennustas hilisemat arterite jäikust. Kokkuvõttes kinnitab töö, et veresoonte tervise eest tuleb hoolitseda juba varakult, kuna lapseea elustiil jätab oma jälje veresoontele pikemaks ajaks. Lapseeas on arterite elastsus, mitte paksus selgemalt seotud riskifaktoritega. Normaalne kehakaal, regulaarne liikumine ja hea üldine südame-veresoonkonna tervis lapsepõlves loovad aluse tervetele ja elastsetele veresoontele tulevikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On Truth from a semiotic point of view
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Cerutti, Michele; Ventsel, Andreas, juhendaja; Leone, Massimo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
On Truth from a Semiotic Point of View (Tõde semiootilisest vaatepunktist) käsitleb praegust post-tõe kriisi, rõhutades, kuidas globaalsed sündmused ja tehnoloogiline areng on muutnud tõe üle peetava arutelu kommunikatsioonis ja poliitikas pakiliseks. Autor väidab, et vastupidiselt semiootika traditsioonilisele vastumeelsusele tegeleda otseselt tõe kontseptsiooniga, on oluline arendada semiootiline tõe mõiste, et tegeleda selliste kaasaegsete probleemidega nagu desinformatsioon ja valeuudised. Tekstis tehakse ettepanek, et semiootika peab minema kaugemale veridiktioonist (midagi diskursuses tõelisena esitamine), et uurida tõelisust semiootilise pragmaatilise stiilina ja kommunikatsiooni väärtusena. Selleks tegeleb autor sõna „tõde” semantilise analüüsiga ja tõe rolli teoreetilise ümbermõtestamisega, peamiselt dialoogis Umberto Eco tööga, et anda panus semiootikasse, mis edendab usaldusväärsemaid episteemilisi tavasid. Keskne tees on, et post-tõe kriisiga võitlemiseks peab semiootika keskenduma tõe kui väärtuse edendamisele, eristades avatud ja suletud diskursiivseid stiile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Learner characteristics and instructional activities associated with students’ situational interest in coherent physics education
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Neito, Rauno; Reivelt, Kaido, juhendaja; Lavonen, Jari, juhendaja; Vilhunen, Elisa, juhendaja; Tartu Ülikool. sotsiaalteaduste valdkond
Tundub loogiline, et katsete tegemine on palju huvitavam kui arvutusülesannete lahendamine. Selgub, et päris nii lihtne see ei ole ja vahepeal võib seis olla hoopis vastupidine. Oma värskelt kaitstud doktoritöös uuris Rauno Neito, kuidas mõjutavad õppetegevused õpilaste huvi füüsikatundides. Täpsemalt keskendus ta erinevatele omadustele, mis võiksid olla seotud õpilaste situatsioonihuviga – huvi, mis võib ootamatus või põnevas olukorras tekkida ning püsima jäädes areneda sügavamaks huviks. Sellise huvi mõõtmiseks palus Neito koos kolleegidega 8.–10. klassi Eesti ja Soome õpilastel osaleda uuringuteks kavandatud füüsikatundides, mille jooksul vastasid õpilased kolm-neli korda päevas lühikesele küsimustikule. Õpilastelt küsiti, millise tegevusega nad viimati tegelesid ja kui huvitav see nende jaoks oli, aga ka seda, kui olulisena nad tegevust tajusid või kui suurt väljakutset see neile pakkus. Kogutud tulemuste põhjal loodi mudelid, mis näitasid, millised omadused olid seotud õpilaste situatsioonihuvi. Selgus, et õpilaste oskused ning tegevuse tajutud olulisus (eelkõige isiklikul või ühiskondlikul tasemel) olid enamasti seotud sellega, kui huvitav mingi õppetegevus nende jaoks oli. Lisaks seostus situatsioonihuvi sageli õpilaste pingutusega. Peale selle seostus õpilaste huvi järgmise tegevuse vastu pea alati sellega, kui huvitav oli nende jaoks olnud eelmine tegevus. Üllataval kombel ei olnud õpilaste varasem huvi füüsika vastu alati oluline ning mõne kavandatud füüsikatunni puhul ei mänginud see mingit rolli. Õppetegevusi võrreldes selgus ühes uuringus, et suurimat rolli mängis nende ülesehitus ja kontekst, mitte tegevus ise. Nii ilmnes, et ühes tunnis hindasid õpilased samaväärselt kõrgelt nii katseid, arvutusülesandeid kui ka õpetajaga arutamist, kuid teises tunnis olid katsed selgelt huvitavamad kõigest muust. Seega tasub õpetajatel tegevusi valides keskenduda nende tajutud olulisusele ning konteksti sobivusele, et paremini toetada õpilaste huvi tundides.