Sirvi Kuupäev , alustades "2026-03-27" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advanced chromosomal testing tools for embryo quality and fetal health
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Yaşar, Barış; Kurg, Ants, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Kere, Juha, juhendaja; Katayama, Shintaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Karolinska Institutet
Embrüo arengu esimene nädal on kriitiline periood, mil organismi kõige varasemad arengujuhised rakenduvad. Selle perioodi mõistmine võib aidata parandada inimeste viljatusravi. Käesolevas väitekirjas kasutati inimese mudelorganismina veist, et uurida olulisi geene, mida nimetatakse PRDL-klassi homeoboks geenideks ja mis on aktiivsed inimese embrüotes enne pesastumist emaka siseseinale ehk implantatsiooni. Väitekirjas esitatud esimene uuring kirjeldab seitsme veise PRDL-geeni struktuuri ja aktiivsust pesastumis-eelsetes embrüotes. Samuti tuvastati TPRX3 kui transkriptsioonifaktor, mis võib aktiveerida teisi geene. Teises uuringus kasutatati spetsiifilist RNA sekveneerimise meetodit ning tuvastati võimalikud tegurid, mis aktiveerivad embrüo enda genoomi. Teadmine, millised tegurid aktiveerivad embrüo genoomi arengu kõige varasemas etapis, on oluline reproduktiivtehnoloogiate parandamiseks. Väitekirja kolmas uuring keskendub teisele PRDL-klassi geenile, DUXC-le. Kuna DUXC-d peetakse genoomi aktivaatoriks, on selle üksikasjalik iseloomustamine vajalik selle protsessi mõistmiseks. Uuring kinnitas, et DUXC-geen on varajastes embrüotes aktiivne ning selle struktuur erineb varasemast teadaolevast. Samuti näidati, et DUXC genoomne struktuur on erinevate veisetõugude vahel sarnane. Lisaks on see sarnane oma inimese homoloogi DUX4 genoomse struktuuriga. Olulise leiuna näidati ka, et DUXC ekspressioon ei sõltu embrüo enda genoomi aktiivsusest. Viimane uuring käsitles keskkonnategurite mõju embrüo varajasele arengule. Meie tulemused näitasid, et veise embrüote kasvatamine 20% hapnikutasemel aeglustab embrüo genoomi aktiveerumist. Seetõttu kinnitati, et embrüote kasvatamine laboris madalama hapnikutasemega tingimustes, mis on sarnased emaka tingimustega, on optimaalne. Kokkuvõttes näitasid need uuringud, kuidas PRDL-geenid suunavad embrüo üleminekut emalt kaasa saadud arengu juhistelt embrüo enda genoomi juhistele ning annavad uusi teadmisi imetajate elu kõige varasematest etappidest
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Equisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Paabort, Heidi; Beilmann, Mai, juhendaja; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Noorte osalus neid puudutavate poliitikate loomisel on demokraatliku ühiskonna oluline põhimõte. Paraku ei rakendu see alati praktikas, kus pahatihti jäävad kõrvale haridusest või tööturult eemal olevad noored (NEET-olukorras noored). Poliitikakujunduses nähakse neid sageli ühe sotsiaalse rühmana, kelle puhul on eesmärk aidata nad kiiresti tagasi kooli või tööle. Sellise lähenemise puhul läheb fookus noorelt ja tema elusituatsioonilt hõivesse saamisele. See võib süvendada stigmatiseerimist ning raskendada sobiva toe saamist. Doktoritöös uuritakse, kuidas poliitikakujundus mõjutab noorte toetamise praktikaid ning millised lähenemised aitavad noori paremini toetada. Töö põhineb viiel kvalitatiivsel uuringul. Uuringutest ilmnes, et olemasolevad meetmed ei ole alati kooskõlas noorte poolt tajutud vajadustega. Noorte valmisolek muutusteks ja nende toimetulekustrateegiad on erinevad, mistõttu standardlahendused ei täida seatud eesmärke. Praktikas ei tööta noorte toetamine sirgjooneliselt ühelt teenuselt teisele, vaid see sõltub pigem suhetest ja olukorrast. Edu tagab eri valdkondade koostöö, noorte kaasamine ning vastastikune usaldus. Doktoritöö toob välja, et ülalt-alla juhitud ja peamiselt majandusloogikale tuginev poliitikakujundus ei arvesta piisavalt noorte erinevaid eluolukordi. Toetavad meetmed on kujundatud pigem sektorite kaupa, mitte noorte tegelikest abivajadustest lähtudes. Sotsiaalse innovatsiooni ja disainmõtlemise põhimõtete kasutamine poliitikakujunduses aitab luua paindlikumaid ja inimkesksemaid lahendusi. Doktoritöös pakutakse välja toeõigluse mudel, mis lähtub iga noore ainulaadsest teekonnast ning rõhutab kohandatud toe vajadust. See aitab rohkem arvestada noorte kogemuste ja vaatenurkadega. Mudelist lähtuv mõiste „noored haridus- ja tööelulistes üleminekutes“ nihutab tähelepanu staatiliselt kategoorialt noorte arengulisele teekonnale ning rõhutab haavatavuse ajutist ja olukorrast sõltuvat iseloomu.