Sirvi Kuupäev , alustades "2026-05-19" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maakorraldusõigus kui riigi maapoliitika vahend maaõiguslike suhete korrastamisel ja maakasutuse moderniseerimisel Eesti Vabariigis (1918–1940)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Rennu, Triinu; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Maakorraldusõigus mängis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil (1918–1940) keskset rolli maaomandi ja maakasutuse ümberkujundamisel, aga ka moderniseerimisel. Töös uuritakse Eesti maakorraldusõiguse kujunemist ja toimimist, pöörates eritilist tähelepanu sellele, kuidas riik kasutas maakorraldust ja selle õiguslikku reguleerimist poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamiseks. Eestis ajalooliselt kujunenud killustunud maakasutus muutis põllumajanduse ebaefektiivseks ning talude elujõulisuse tõstmiseks koondati talumaad maakorralduse teel kompaktseteks maatükkideks hoonete juurde. Samas rakendati maakorraldust ka laiemate eesmärkide saavutamiseks. Selle kaudu kompenseeriti riigipiiri muutustega seotud maaomandi kaotust endistel Vene aladel, kujundati ühtne omandisuhete süsteem kogu Eesti Vabariigis ning loodi eeldused uute talukohtade rajamiseks maadele, mis vabanesid maakasutuse tõhustamise tulemusel. Töös analüüsitakse maakorraldusõiguse normatiivset ja institutsionaalset raamistikku, selle erinevust kinnisasjade tehingulisest käsutamisest ning avaliku ja eraõiguse koostoimet maaomandisuhete muutmisel. Töö peamiste järelduste kohaselt kujunes maakorraldusõigus sel perioodil iseseisvaks avalik-õiguslikuks menetluseks, mille kaudu riik kujundas olemasolevaid omandisuhteid ümber, et saavutada otstarbekam maakasutus. Ümberkruntimise käigus ei toimunud muutused üksikute omanike kokkulepete kaudu, vaid avalik-õiguslikus menetluses, mille tulemusena muudeti maaüksuste piire, kuju ja paiknemist ning korraldati ümber terveid piirkondi korraga. Maakorraldusõigus aitas lahendada ka olulisi õiguslikke probleeme. Sageli ei olnud kinnistusraamatu puudulikkuse tõttu üldse selge, kes oli maa omanik või õigustatud kasutaja. Maakorralduse käigus selgitati need küsimused välja ning tagati omandiõiguse kaitse ja õiguskindlus kinnistusraamatu kannete kaudu. Seeläbi lahendati ühes, puudutatud isikute jaoks lihtsas ja odavas menetluses nii maakasutuse korrastamise sisuline kui ka õiguslik külg.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of remote ischaemic preconditioning on functional capacity and vascular and biochemical-metabolic biomarkers in patients with lower extremity artery disease
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Eerik, Kadri; Kals, Jaak, juhendaja; Eha, Jaan, juhendaja; Kasepalu, Teele, juhendaja; Kals, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Alajäseme arterite haigus on ateroskleroosi üks pahaloomulisemaid väljendusvorme, mille korral alajäsemete arterite ahenemine või sulgus põhjustab jala verevarustuse häireid. Selle üheks levinumaks väljendusvormiks on vahelduv lonkamine – kõndimisel tekkiv jalavalu, mis sunnib inimest peatuma ja piirab igapäevast liikumist. Haigus langetab oluliselt elukvaliteeti ja sellega kaasneb suur haigestumus ja suremus teistesse südame-veresoonkonna haigustesse. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, kas uudne ja mitteinvasiivne ravimeetod kaugisheemiline eelkohastamine (KIE) võib aidata vahelduva lonkamisega patsiente. KIE seisneb lühiajalistes eemal paikneva koe (nt. käe) isheemia episoodide tekitamises, mille eesmärgiks on aktiveerida organismi loomulikud kaitsemehhanismid ja suurendada haigusest haaratud jala taluvust verevarustuse häire osas. Doktoritöö raames viidi läbi juhuslikustatud näivsekkumisega (ingl. sham)-kontrollitud topeltpime uuring, mille eesmärk oli hinnata 28 päeva kestva KIE mõju vahelduva lonkamisega patsientide sümptomitele (maksimaalse kõnnivahemaa muutusele) ja elukvaliteedile. Lisaks hinnati KIE mõju veresoonte jäikusele, südame- ja neerukahjustuse, põletiku ja oksüdatiivse stressi ning ainevahetusega seotud biomarkeritele. Uuringusse kaasati 42 vahelduva lonkamisega meespatsienti, kes kasutasid vererõhuaparaati meenutavat spetsiaalset KIE-aparaati igapäevaselt 28 päeva kodus. Tulemusi võrreldi kontrollrühmaga, kes kasutas sarnast, kuid KIE-t mitte teostavat seadet. Tulemused näitasid, et 28 päeva kestnud KIE ei parandanud võrreldes näivsekkumisega patsientide maksimaalset kõnnivahemaad ega elukvaliteeti. Samuti ei mõjutanud KIE oluliselt veresoonte jäikuse, südame- ja neerukahjustuse, põletiku ega ainevahetuse näitajaid. Uuringu põhjal võib järeldada, et kuigi KIE on ohutu ja kergesti teostatav, ei too see vahelduva lonkamisega patsientidele olulist kliinilist kasu. Võimalik, et nende patsientide organism on juba alajäseme arterite haiguse tõttu „eelkohastunud“ ning täiendav KIE ei anna lisatoimet. Uuringu tulemuste põhjal ei saa KIE rutiinset kasutamist vahelduva lonkamise ravis soovitada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metrological aspects of sampling and water/moisture determination on the example of lignin
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Pawade, Shrikant Shivaji; Leito, Ivo, juhendaja; Herodes, Koit, juhendaja; Toom, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö on pühendatud ligniini kvantitatiivse analüüsi usaldusväärsuse parandamisele, keskendudes qNMR põhisele koostise määramisele ning vee ja niiskusesisalduse määramisele. Töö käigus töötati välja ATR FTIR PLS R kalibreerimismudelitel põhinevad meetodid, mis võimaldavad vee ja niiskuse kiiret analüüsi. Töö esimene osa käsitleb qNMR meetodite täpsust ligniini iseloomustamisel. Avaldatud uuringute kriitiline analüüs näitas, et täpsuse esitamisel esineb kirjanduses märkimisväärseid erinevusi ning mõõtesuurus ei ole sageli selgelt määratletud. Mõõtemääramatust hinnatakse harva terviklikult ning proovivõtust tulenev varieeruvus jäetakse sageli tähelepanuta. Selle lahendamiseks hinnati ligniini analüüsis proovivõtust tingitud määramatust. Tulemused näitasid, et alamproovidevaheline varieeruvus moodustab olulise osa qNMR mõõtmiste kogumääramatusest, mida tuleks tulemuse määramatuse juures alati arvestada. Töö teine osa keskendub ligniini vee ja niiskusesisalduse määramisele. Kalibreerimisproovid valmistati erinevat päritolu ligniinidest. Veesisaldus määrati aurufaasilise kulonomeetrilise Karl Fischeri meetodiga, mida toetati vee eraldumise temperatuurist sõltuvuse modelleerimisega, et leida sobivad aurustamistemperatuurid. Niiskusesisaldus määrati gravimeetriliselt ahjus kuivatamise ja lüofiliseerimise teel. Nende tulemuste põhjal töötati välja kiire ja mittedestruktiivne ATR FTIR PLS R meetod nii niiskuse- kui ka veesisalduse määramiseks. Meetod nõuab väikest proovikogust ja minimaalset proovi ettevalmistust. Kokkuvõttes rõhutab töö, et usaldusväärne kvantitatiivne analüüs eeldab mõõtesuuruse selget määratlemist ning proovivõtust tuleneva määramatuse arvestamist. Ligniini vee ja niiskusesisalduse määramiseks töötati välja lihtne ja kiire mittedestruktiivne ATR FTIR PLS R meetod.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balancing the freedom of scientific research and privacy in health data research: public interest, legal bases, and objection and opt-out rights
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-19) Kruus, Maret; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kuidas kasutada terviseandmeid teaduses nii, et inimese õigused ei kaoks? Kas teadsid, et sinu terviseandmeid saab kasutada teadusuuringutes ilma, et sinult luba küsitaks? Tihti on vastus „ei“, millele järgneb kiire küsimus „aga minu nimi ja isikukood ei lähe ju sinna?“. Tõsi, tavapäraselt kasutatakse pseudonüümitud vormi, kus inimest otseselt tuvastada ei saa, ehk nimi, sünniaeg ja isikukood eemaldatakse. Kuid ka pseudonüümitud andmete puhul jääb sageli oht, et inimest on endiselt võimalik tuvastada. Seega peame olema tähelepanelikud, et terviseandmeid ei jagataks ükskõik kellele ja ükskõik mille jaoks. Ühiskond on seadusandlikul tasemel, Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruses kokku leppinud, et terviseandmeid tohib inimese nõusolekuta kasutada ainult konkreetsetel eesmärkidel, mille hulka kuuluvad ka teadusuuringud. Kuid millal on tegemist teadusuuringuga, mis õigustab nõusolekuta terviseandmete kasutamist? Doktoritöös antakse soovitus tugineda Frascati käsiraamatule ja Euroopa ametkondade soovitustele, mille kohaselt peab teadusuuring olema 1) uudne; 2) loominguline; 3) ettemääramatu tulemusega; 4) süstemaatiline; ja 5) ülekantav või korratav ning vastama metoodika- ja eetikastandarditele ja avalikule huvile. Kuid kes otsustab, kas tegemist on teadusuuringuga, mis panustab ka avalikku huvisse? Doktoritöös leitakse, et kuigi andmete juurdepääsule eelnevad sõltumatud kontrollmehhanismid nagu eetikakomitee või andmeloa menetlused võivad olla teadlase vaatest koormavad, on need siiski vajalikud inimese põhiõiguste kaitseks. Doktoritöös antakse ka soovitus jätta inimesele vaikimisi alles võimalus keelata tema terviseandmete kasutamine teadusuuringus, võimaldades samas sellest erandeid. Terviseandmete kasutamine inimese vastuseisust hoolimata on põhjendatud juhtudel, kui teadusuuringut ei ole võimalik ilma kõiki andmeid kaasamata usaldusväärselt läbi viia ning kui teadusuuringust saadav kasu on kaalukam kui inimese huvi oma andmete kasutus keelata.