Sirvi Kuupäev , alustades "2026-05-22" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dynamical symmetry breaking and dark matter
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Kubarski, Aleksei; Kannike, Kristjan, juhendaja; Marzola, Luca, juhendaja; Järv, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Standardmudel (SM) on erakordselt edukas elementaarosakeste füüsika teooria: see kirjeldab kõiki teadaolevaid elementaarosakesi ja nendevahelisi vastastikmõjusid ning on seni läbinud kõik täpsusmõõtmised. Ometi jätab SM mitmeid olulisi küsimusi vastamata. Üks probleem ilmneb juba mudelis endas. SM-is leidub vaid üks skalaarosake – Higgsi boson – ning tema potentsiaal sisaldab massiliiget, mis on teooria ainus dimensiooniga parameeter. Selle väärtus peab olema ebaloomulikult väike, mis nõuab peenhäälestamist ja muudab teooria ebaveenvaks. Võimalik lahendus on nõuda potentsiaalilt klassikalist mastaabi-invariantsust, kus kõik parameetrid on dimensioonitud ja füüsiline massiskaala tekib kvantparanduste kaudu. Kuna seda ei saa saavutada üksnes SM-i piires, vajab see täiendava(te), seni avastamata skalaarvälja(de) olemasolu. Sellised laiendused võimaldavad ühtlasi käsitleda teisi lahtiseid probleeme. Stabiilne skalaarosake võib olla sobiv tumeaine kandidaat, seletades 27% universumi energiatihedusest. Samas raamistikus võib esineda mehhanism neutriinode masside tekkeks (mida SM ei võimalda), ning pakkuda seletust ka kosmilisele inflatsioonile – varase universumi kiirele paisumisele. Käesolevas töös uurime klassikaliselt mastaabi-invariantsete mudelite matemaatilist struktuuri ja arendame meetodeid nende potentsiaalide uurimise lihtsustamiseks. Seejärel rakendame neid meetodeid mudelis, mis suudab ühtses raamistikus käsitleda Higgsi loomulikkust, tumeainet, neutriino masse ja inflatsiooni. Lõpuks uurime ka olukorda, kus tavapärased lähendused enam ei kehti, tuues esile uued seosed skalaarväljade vahel, mis tavaliselt jäävad varjatuks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Socio-ecological enactment process (SEEP) model for understanding digital technology integration
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Raave, Doris Kristina; Pedaste, Margus, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Seni on nii teaduses kui ka praktikas küsitud peamiselt: „Mida on vaja, et koolis digitehnoloogiat kasutada?“. Vastuseks on pakutud kiiremat internetti, uusi tahvelarvuteid või õpetajate digikoolitusi. Kuigi need tingimused on oluline alus, ei ole need piisavad, et tagada digitehnoloogia tähenduslikku kasutamist. Tähelepanuta on jäänud küsimused „kuidas“ ja „miks“. Siinne doktoritöö väidab, et digitehnoloogia väärtus ei peitu seadmes endas, vaid selles, kuidas õpetaja seda konkreetses klassiruumi olukorras kasutab. Klassiruum on ettearvamatu ja dünaamiline keskkond, kus ei toimi etteantud retseptid, vaid professionaalne otsustusvõime. See on Aristotelese kirjeldatud praktiline tarkus ehk oskus valida õige meetod või vahend õigel ajal. Töös välja töötatud raamistik SÖRM (sotsiaal-ökoloogiline rakendusprotsessi mudel) näitab, et õpetamisprotsess on pidev dünaamiline otsustusprotsess eesmärkide, osapoolte vajaduste ning ümbritsevate võimaluste ja keskkonna vahel. Siinne doktoritöö, mis põhines pea 170 koolitunni vaatlusel ja 80 õpetaja intervjuul, kinnitas, et digitehnoloogia kasutamine ei ole jäik stiil, vaid pidev ja ajas arenev tegevus. Doktoritöö peamine sõnum on, et digitehnoloogia rakendamine on aktiivne tegevus, mitte vaid soodustavate tingimuste passiivne tagajärg. Digitehnoloogia hariduslik väärtus realiseerub alles õpetaja praktilise tarkuse ja tegevusvõimekuse kaudu, mis kujuneb tema isikliku valmisoleku, klassiruumi hetkevajaduste ja toetava koolikeskkonna koosmõjus. SÖRM aitab mõista, kuidas ja miks pedagoogilised praktikad tegelikkuses kujunevad, ning suunab meid looma õpetajale toetavat keskkonda, tagades talle näiteks piisavalt aega koostööks, refleksiooniks ja pidevaks arenguks toetavas õpikogukonnas. Selline lähenemine on aluseks tõhusamaks hariduspoliitikaks, kus õpetajat usaldatakse ja toetatakse kui eksperti, sest vaid tema professionaalne otsustusvõime suudab muuta digitehnoloogia õppetöös tähenduslikuks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Прагматические и семантико-структурные особенности вставных конструкций в русском языке (на материале интернет-источников)
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-22) Батракова, Екатерина; Костанди, Елизавета-Каарина, juhendaja; Чуйкина, Наталия, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb vene keele parenteese – lausesse lisatud sõnu, fraase või konstruktsioone, mis annavad lisateavet, kommentaare või autori hinnanguid ning on sageli eraldatud sulgude või mõttekriipsudega. Uurimuse keskmes on küsimus, kuidas sellised konstruktsioonid toimivad veebisuhtluses, kus kirjutatud keel läheneb üha enam suulisele tavakõnele. Analüüs põhineb enam kui 5000 näitel, mis on kogutud sotsiaalmeediast, foorumitest ja blogidest ning täiendatud trükitekstidega. Töö näitab, et parenteesid ei ole pelgalt kõrvalised süntaktilised elemendid, vaid oluline vahend tähenduse süvendamiseks, autori seisukoha väljendamiseks ja suhtluse kujundamiseks. Digikeskkonnas on parenteesid eriti varieeruvad: need võivad olla lühikesed märkused, emotsionaalsed kommentaarid või terviklikud lauseosad, mis katkestavad teadlikult teksti lineaarsuse. Uurimus toob esile, et parenteeside vorm ja funktsioon sõltuvad tugevalt suhtlusolukorrast, žanrist ja meediumist. Internetisuhtluses hägustuvad piirid kirjaliku ja suulise keele vahel ning see kajastub ka parenteeside paindlikus ja loovas kasutuses. Töö aitab paremini mõista, kuidas tänapäeva keel digikeskkonnas toimib, ning pakub uusi vaatenurki keele varieeruvuse ja pragmaatilise tähenduse uurimiseks.