Socio-ecological enactment process (SEEP) model for understanding digital technology integration

Abstract

Seni on nii teaduses kui ka praktikas küsitud peamiselt: „Mida on vaja, et koolis digitehnoloogiat kasutada?“. Vastuseks on pakutud kiiremat internetti, uusi tahvelarvuteid või õpetajate digikoolitusi. Kuigi need tingimused on oluline alus, ei ole need piisavad, et tagada digitehnoloogia tähenduslikku kasutamist. Tähelepanuta on jäänud küsimused „kuidas“ ja „miks“. Siinne doktoritöö väidab, et digitehnoloogia väärtus ei peitu seadmes endas, vaid selles, kuidas õpetaja seda konkreetses klassiruumi olukorras kasutab. Klassiruum on ettearvamatu ja dünaamiline keskkond, kus ei toimi etteantud retseptid, vaid professionaalne otsustusvõime. See on Aristotelese kirjeldatud praktiline tarkus ehk oskus valida õige meetod või vahend õigel ajal. Töös välja töötatud raamistik SÖRM (sotsiaal-ökoloogiline rakendusprotsessi mudel) näitab, et õpetamisprotsess on pidev dünaamiline otsustusprotsess eesmärkide, osapoolte vajaduste ning ümbritsevate võimaluste ja keskkonna vahel. Siinne doktoritöö, mis põhines pea 170 koolitunni vaatlusel ja 80 õpetaja intervjuul, kinnitas, et digitehnoloogia kasutamine ei ole jäik stiil, vaid pidev ja ajas arenev tegevus. Doktoritöö peamine sõnum on, et digitehnoloogia rakendamine on aktiivne tegevus, mitte vaid soodustavate tingimuste passiivne tagajärg. Digitehnoloogia hariduslik väärtus realiseerub alles õpetaja praktilise tarkuse ja tegevusvõimekuse kaudu, mis kujuneb tema isikliku valmisoleku, klassiruumi hetkevajaduste ja toetava koolikeskkonna koosmõjus. SÖRM aitab mõista, kuidas ja miks pedagoogilised praktikad tegelikkuses kujunevad, ning suunab meid looma õpetajale toetavat keskkonda, tagades talle näiteks piisavalt aega koostööks, refleksiooniks ja pidevaks arenguks toetavas õpikogukonnas. Selline lähenemine on aluseks tõhusamaks hariduspoliitikaks, kus õpetajat usaldatakse ja toetatakse kui eksperti, sest vaid tema professionaalne otsustusvõime suudab muuta digitehnoloogia õppetöös tähenduslikuks. Both research and practice have primarily asked: “What is needed to use digital technology in schools?” The answers have typically focused on faster internet, new devices, or digital training for teachers. While these conditions are an essential foundation, they are insufficient on their own to ensure meaningful technology integration. Questions of “how” and “why” have remained overlooked. This doctoral thesis argues that the value of technology does not lie in the device itself, but in how the teacher utilises it. The classroom is an unpredictable and dynamic environment where prescribed formulas do not work; instead, professional judgment is required. This is what Aristotle described as practical wisdom or the ability to choose the right method or tool at the right time. The model developed in this work, SEEP (Socio-Ecological Enactment Process model), shows that teaching is a constant, dynamic negotiation among goals, students’ needs, and surrounding conditions. Based on observations of nearly 170 lessons and 80 teachers’ interviews, this research confirms that technology use is not a rigid style. The central message of this thesis is that implementing technology is an active process, not just a passive consequence of having the right conditions in place. Technology’s educational value emerges through teachers’ practical wisdom and agency, arising from the interplay of their personal readiness, the immediate needs of the classroom, and a supportive school environment. SEEP helps us understand how and why pedagogical practices actually take shape, and guides us toward creating a supportive environment. In practice, this means ensuring sufficient time for collaboration, reflection, and continuous development within a supportive learning community. This is a prerequisite for effective educational policy, where teachers are trusted and supported as the true experts in their own classrooms, as only their professional judgment can make technology integration meaningful.