Sirvi Kuupäev , alustades "2026-05-28" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of cross-linguistic influence and exposure in bilingual children’s language
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-05-28) Vaks, Adele; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Jong, Jan de, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö annab ülevaate 4‒7-aastaste eesti-norra kakskeelsete laste keelekeskkonnast ja keelekasutusest. Lähemalt uuritakse seda, kuidas laste sõnavara ja morfosüntaksit mõjutab keelesisend ehk keel, mida lapsed kuulevad, ning milline roll on keelte vastasmõjul. Et laste keeleoskusi põhjalikult kirjeldada, töötati esimese sammuna välja eestikeelne sõnavaratest. Morfosüntaksi kasutuse kirjeldamiseks kasutati lausete järelekordamise testi ning pildipõhist jutustamisülesannet. Lapsed sooritasid testid nii eesti kui ka norra keeles, lisaks täitsid vanemad ankeedi pere keelekeskkonna kohta. Kokku osales andmekogumises 31 last, kellest viis elas Eestis ning ülejäänud Norras. Keelte vastasmõju uurimiseks sooritasid lisastiimulitega lausete järelekordamistesti eesti-norra kakskeelsed, vene-eesti kakskeelsed Eestis ning ükskeelsed eesti lapsed. Testi sooritusel ei andnud lastele olulist eelist see, kas lause struktuur on nende teises keeles (norra või vene) sarnane või mitte. Teise keele mõjusid näitas kvalitatiivne analüüs: kui lapsed ei korranud stiimullauset täpselt, kandsid nad tihti üle grammatilisi struktuure oma teisest keelest (nt minevikuvormid tingiva kõneviisi asemel). Samuti kasutasid eesti-norra lapsed vajadusel norrakeelseid sõnu oma eestikeelsetes jutustustes. Kõik norrakeelsed tegusõnad ning umbes pooled nimisõnatüvedest said laste kasutuses eestikeelsed muutetunnused. Keelesisendi ja keeleoskuse seoseid uuriti kvantitatiivsete meetoditega. Keelesisendi hulk viimase aasta jooksul oli järjepidevalt kõige olulisem morfosüntaksi oskuste ennustaja, sõnavarateadmiste jaoks oli sama oluline keelesisendi mitmekesisus. Kokkuvõtvalt leiti doktoritöös, et kvantitatiivseid erinevusi kaks- ja ükskeelsete ning erinevate kakskeelsete lasterühmade keelekasutuses selgitavad kõige paremini keelesisendi hulk ja mitmekesisus. Kvalitatiivselt aitab erinevusi selgitada keeltevaheline mõju, mis suunab seda, milliseid struktuure ja sõnu lapsed kasutavad juhul, kui sõna või grammatiline struktuur eesti keeles kättesaadav ei ole. Siinsete leidude ja kogutud andmete põhjal saab kavandada laiemaid uuringuid eesti keele arengu vaatlemiseks nii Norras kui ka muudes väliseesti kogukondades.