The role of cross-linguistic influence and exposure in bilingual children’s language

Abstract

Doktoritöö annab ülevaate 4‒7-aastaste eesti-norra kakskeelsete laste keelekeskkonnast ja keelekasutusest. Lähemalt uuritakse seda, kuidas laste sõnavara ja morfosüntaksit mõjutab keelesisend ehk keel, mida lapsed kuulevad, ning milline roll on keelte vastasmõjul. Et laste keeleoskusi põhjalikult kirjeldada, töötati esimese sammuna välja eestikeelne sõnavaratest. Morfosüntaksi kasutuse kirjeldamiseks kasutati lausete järelekordamise testi ning pildipõhist jutustamisülesannet. Lapsed sooritasid testid nii eesti kui ka norra keeles, lisaks täitsid vanemad ankeedi pere keelekeskkonna kohta. Kokku osales andmekogumises 31 last, kellest viis elas Eestis ning ülejäänud Norras. Keelte vastasmõju uurimiseks sooritasid lisastiimulitega lausete järelekordamistesti eesti-norra kakskeelsed, vene-eesti kakskeelsed Eestis ning ükskeelsed eesti lapsed. Testi sooritusel ei andnud lastele olulist eelist see, kas lause struktuur on nende teises keeles (norra või vene) sarnane või mitte. Teise keele mõjusid näitas kvalitatiivne analüüs: kui lapsed ei korranud stiimullauset täpselt, kandsid nad tihti üle grammatilisi struktuure oma teisest keelest (nt minevikuvormid tingiva kõneviisi asemel). Samuti kasutasid eesti-norra lapsed vajadusel norrakeelseid sõnu oma eestikeelsetes jutustustes. Kõik norrakeelsed tegusõnad ning umbes pooled nimisõnatüvedest said laste kasutuses eestikeelsed muutetunnused. Keelesisendi ja keeleoskuse seoseid uuriti kvantitatiivsete meetoditega. Keelesisendi hulk viimase aasta jooksul oli järjepidevalt kõige olulisem morfosüntaksi oskuste ennustaja, sõnavarateadmiste jaoks oli sama oluline keelesisendi mitmekesisus. Kokkuvõtvalt leiti doktoritöös, et kvantitatiivseid erinevusi kaks- ja ükskeelsete ning erinevate kakskeelsete lasterühmade keelekasutuses selgitavad kõige paremini keelesisendi hulk ja mitmekesisus. Kvalitatiivselt aitab erinevusi selgitada keeltevaheline mõju, mis suunab seda, milliseid struktuure ja sõnu lapsed kasutavad juhul, kui sõna või grammatiline struktuur eesti keeles kättesaadav ei ole. Siinsete leidude ja kogutud andmete põhjal saab kavandada laiemaid uuringuid eesti keele arengu vaatlemiseks nii Norras kui ka muudes väliseesti kogukondades. The dissertation describes the language environment and language use of Estonian-Norwegian bilinguals aged 4 to 7. The effects of language exposure and cross-linguistic influence on children’s vocabulary and morphosyntactic knowledge are studied in detail. To give a thorough description of children’s language skills, an Estonian vocabulary test was developed. A sentence repetition task and a picture-based narrative task were used to describe morphosyntactic skills. Children completed all tasks in both Estonian and Norwegian; language environment was described in a parental questionnaire. In total, 31 children participated in data collection: five residing in Estonia and the rest in Norway. To explore cross-linguistic influence, a sentence repetition task with additional stimuli was carried out in three groups: Estonian-Norwegian bilinguals, Russian-Estonian bilinguals, and Estonian monolinguals. The degree of similarity between sentence structures in Estonian and the other language (Norwegian or Russian) gave no significant advantage in processing the Estonian sentences. However, cross-linguistic influence was evident in qualitative analysis, as children would often use structures from their other language when they did not repeat the Estonian stimulus verbatim (e.g. using past tense forms instead of conditional present). Similarly, Estonian-Norwegian bilinguals used Norwegian words in their Estonian narratives, often integrating them into Estonian morphologically. The relationship between language exposure and language knowledge was explored with quantitative methods. The amount of current exposure was consistently the best predictor of morphosyntactic skills, while both the amount and diversity of language exposure were important for vocabulary knowledge. In conclusion, the dissertation found that quantitative differences between the language use of bilinguals and monolinguals, as well as different bilingual groups, are best explained by the amount and diversity of language exposure. Cross-linguistic influence helps explain the qualitative differences, determining the structures and words chosen by children when the Estonian equivalent is not accessible. The data and findings of this dissertation offer a starting point for future studies on the development of Estonian among larger samples of Estonian diaspora.