Sirvi Kuupäev , alustades "2026-07-06" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Semiotic anatomy of rumour: social discourse, ‘False Memory’, and infection
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-06) Song, Hongjin; Randviir, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktortöö analüüsib kuulujutte semiootilisest vaatepunktist, mõistes neid kui mitte lihtsalt valeinfot, vaid kui osa sellest dünaamikast, mille kaudu ühiskonnad korrastavad teadmist ja tähendust. Asetades kuulujutu kultuuriajalukku, näitab töö, et see, mida peetakse „tõeks“ või „kuulujutuks“, on ajalooliselt määratletud ning ühiskondlikult läbiräägitud. Esiteks uuritakse eeltingimusi kuulujuttude tekkimiseks, vaadeldes seda, kuidas teadmisi hierarhiliselt legitimiseeritakse ja laiali jaotatakse. Teiseks analüüsitakse, kuidas kuulujutud ilmuvad teatud ebakindluse tingimustes, kui vohavad erinevad alternatiivsed tõlgendused. Kolmandaks selgitatakse, kuidas kuulujutud ringlevad ja moonduvad, lahustudes lõpuks ühiskonnas. Kuulujutud mitte niivõrd ei kao, vaid muutuvad kollektiivse mälu osaks ning võivad uutes kontekstides uuesti ilmneda. Antud töö väidab, et kuulujutud näitavad, kuidas ühiskonnad tulevad toime keerukustega, räägivad läbi teadmiste üle ning oma maailmanägemust pidevalt rekonstrueerivad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Performance of antimicrobial surfaces under application-relevant conditions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-06) Kaur, Harleen; Ivask, Angela, juhendaja; Kisand, Vambola, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antimikroobsed pinnad ja pinnakatted leiavad üha laialdasemat kasutust tervishoius, hoolekandeasutustes ning teistes üldkasutatavates ruumides eesmärgiga vähendada mikroobset saastet puutepindadel. Antimikroobsete pindade efektiivsust hinnatakse enamasti standardiseeritud laboritestidega, kuid sageli ei arvesta sellised testid seda, et puutepindade päriselu kasutus toimub enamasti kuivades tingimustes, et pindadele kogunevad orgaanilised (mustuse) jäägid, et pindu puhastatakse ja et need kuluvad. Samuti ei arvesta standardtestid sellega, et pindadel ei ole vaid ühte liiki bakterid, vaid mitmekesised bakterikooslused. Käesolev töö keskendus antimikroobsete pindade ja pinnakatete efektiivsuse hindamisele tingimustes, mis võimalikult täpselt imiteeriksid nende pindade reaalset kasutamist. Keskenduti kolmele põhiaspektile: pindade bakteritevastane aktiivsus realistlikes keskkonna- ja saasteoludes, pindade vastupidavus kulumisele ning antimikroobsete pindade mõju puutepindade mikroobikooslustele. Uuritud pindade hulka kuulusid vase- ja hõbedapõhised pinnad, kvaternaarse ammooniumiühendi SiQAC põhised kattekihid, ZnO ja TiO₂ põhised fotokatalüütilised kattekihid ning nähtava valgusega aktiveeritavad AgSbSe₂ õhukesed kiled. Töö tulemused näitasid, et pindade antibakteriaalne aktiivsus sõltus olulisel määral testis kasutatud suhtelisest õhuniiskusest, bakteriinokulaadi vormist ja orgaanilisest saastusest. Pindade vastupidavustestid näitasid, et abrasiivne töötlemine parendas ZnO põhinevate pindade aktiivsust, tõenäoliselt paljastades täiendavalt antimikroobset materjali, samas kui kuiv ja märg pühkimine vabastasid pinnakattematerjali ja täitsid osaliselt aktiivsed pinnaalad. AgSbSe₂ antimikroobne mõju avaldus peale nähtava valgusega aktiveerimist andes tunnistust nende pindade kasutatavusest toavalguse tingimustes. Päriskasutuse tingimustes avaldus kõige selgemini vasepõhiste pindade mõju nii bakterite arvukusele kui nende pinnakooslustele. TiO₂- hõbeda- ja SiQAC-põhistel pinnakatetel selget antimikroobset mõju päriselus ei tuvastatud. Kokkuvõttes näitab töö pindade antimikroobse aktiivsuse tugevat sõltuvust testitingimustest ning rõhutab vajadust mikroobivastast mõju hinnata päriskasutuse tingimustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Raha, teoloogia ja voorused: etnograafilise teoloogia rakenduskatse
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-06) Simm, Mati; Põder, Thomas-Andreas, juhendaja; Remmel, Meego, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Sotsiaalne elu ja raha on tänapäeval sedavõrd tihedalt lõimunud, et kui püüda inimelu mõtestada, samal ajal eirates rahalisi dimensioone, siis saame üksnes osalise ja piiratud käsitluse. Kui majandussüsteemide ja rahanduseetika küsimustega on teoloogid tegelenud viljakal ja sisukal viisil, siis eraisiku teoloogilise rahanduseetika käsitlemine on jäänud peamiselt kirikute ning populaarteadusliku ja usulise kirjanduse pärusmaaks. Käesolev väitekiri uurib ühe Eesti kristliku koguduse liikmete rahanduskäitumist ning tõlgendab seda teoloogilis-eetiliselt etnograafilise teoloogia raamistikus. Etnograafiline lähenemine võimaldab näha, kuidas teoloogilised arusaamad ja moraalsed hoiakud ei eksisteeri abstraktselt, vaid on põimunud konkreetsete kultuuriliste praktikate, narratiivide ja igapäevaste valikutega. Väitekirja analüütiliseks raamistikuks on vooruseetika, täpsemalt Alasdair MacIntyre’i käsitlus. See pakub teoloogilisele eetikale mõistevara, mis seob moraali narratiivi, kogukonna, praktikate ja traditsiooniga, sobides seetõttu hästi ka etnograafilise lähenemisega. Vaatluse all on see, kuidas kristlaste igapäevased rahalised valikud – olgu need tarbimine, säästmine, annetamine või laenamine – on seotud voorustega, nende kujunemisega ja teoloogiliste tähendustega. Töös tuuakse esile, kuidas rahaga seotud kogemused kujundavad inimese uskumusi ja arusaamu mitte üksnes rahanduse või majanduselu, vaid ka Jumala, koguduse ja iseenda kohta. Analüüsides lugusid, mida inimesed endale ja teistele jutustavad oma rahaliste otsuste kaudu, avaneb ka küsimus sellest, kuidas ja mil määral kristlik kogudus ja traditsioon nende valikute ning tähenduste kujunemist suunavad.