Sirvi Kuupäev , alustades "2026-08" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põhikooli riikliku õppekava, eksaminõuete ja eesti keele õppekomplektide kokkupuutepunktid õigekeelsuse õpetamisel
(Tartu Ülikool, 2026-08) Kivipalu, Christofer; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Objeti funktsioonis noomeniga tugiverbiühendite leksikonipõhine tuvastamine eesti keele UD sõltuvuspuude pangas
(Tartu Ülikool, 2026-08) Visnap, Tanel; Muischnek, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mängustamine keeleõppes: õpetajate arvamuste ja kasutuspraktika analüüs
(Tartu Ülikool, 2026-08) Amelkina, Darja; Mikk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aja liikumist tähistavad verbid eesti- ja ungarikeelsetes metafoorsetes väljendites
(Tartu Ülikool, 2026-08) Nagy, Andrea; Veismann, Ann, juhendaja; Taremaa, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perfektiivsusadverbid eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2026-08) Laanemets, Li; Veismann, Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele ajasemantika mudeldamine: keelespetsiifiliste alusmudelite peenhäälestamine ajalise informatsiooni eraldamiseks tekstist
(Tartu Ülikool, 2026-08) Liivas, Annely-Maria; Orasmaa, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The impact of remote internet voting on reducing the cost of electoral participation
(Elsevier, 2026-08-05) Solvak, Mihkel; Vassil, Kristjan; Vinkel, Priit; Romanov, Bogdan
Remote Internet voting is often seen as a way to address declining turnout and low youth participation by making voting more convenient and reducing participation costs. Using micro-level data from six Estonian post-election studies conducted between 2009 and 2023, it tests whether perceived voting costs correlate with reduced participation, but increased likelihood of voting online. The findings show that higher voting costs have a negative association with participation overall but a strong positive association with the probability of choosing Internet voting. If reaching a polling station takes more than 30 min, voters are already more likely to vote online. This effect is strong enough to offset the barriers often associated with digital participation, such as low computer skills, lower education, and older age. The paper concludes that, while Internet voting is unlikely to substantially raise turnout, it seems to reduce voting costs enough to possibly overcome barriers that might otherwise limit participation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ultrasound processing of forest biorefinery lignin and lignin–cellulose mixtures
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-13) Puss, Kait Kaarel; Faustova, Ilona, juhendaja; Salmar, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Lignotselluloosne biomass hõlmab kõiki taimi, mille põhikomponentideks on tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. Esimesed kaks koosnevad suhkrutest, ligniin aga on keeruka ehitusega aromaatne polümeer. Lignotselluloosi hulka kuulub ka puit, mis on väärtuslik tooraine majade ehitamiseks ning vineeri, mööbli ja paberi tootmiseks. Töötlemise käigus tekib puidujääke, mida üldjuhul kasutatakse energia tootmiseks. Seda tüüpi puidujääkide väärindamiseks on loodud biorafineerimistehaseid, mis toodavad energiast kõrgema väärtusega materjale. Eestis on unikaalne biorafineerimistehas, mille põhitoodeteks on puidusuhkrud ja ligniin. Uut tüüpi rafineerimistehased on paindlikumad kui tavapärased paberitööstused ning võimaldavad kasutada ka vaheetappides tekkivaid materjale. Antud doktoritöö keskendub kahele põhilisele temaatikale, milleks on ligniini lahustuvus ning ligniini-tselluloosi segude omaduse kirjeldamisele, kasutades mõlema puhul ultraheli töötlust. Kõrgesagedusega (20 kHz) ultraheli põhjustab füüsikalisi effekte lahustes, mis võivad lõhkuda polümeere endid või nende erinevaid struktuure. Uuriti, kas nende abil saab parandada ligniini lahustumist, muuta ligniini-tselluloosi segu ning selgitada, kuidas ligniin mõjutab tselluloosi vastust ultrahelile. Töö esimeses osas käsitleti ligniini lahustuvust ja kuidas ultraheli seda võimendab leeliselistes tingimustes. Teatud tingimuste puhul saadi 30% rohkem ligniini lahusesse, kuid selline lähenemine ligniin-tselluloos segudes ei toiminud, kuna ultraheli töötlus põhjustas geeli teket. Vesikeskkonnas ultraheliga töötlemisel muutusid aga segu osakesed väiksemaks ja suurenes veesiduvus, mis näitas, et ultraheli suudab materjali muuta ka ligniini ja tselluloosi eelneva eraldamiseta. Ligniini rolli selgitamiseks eemaldati osa ligniinist erinevate lahustitega ning saadud materjale töödeldi uuesti ultraheliga. See võimaldas paremini mõista, kuidas ligniin ja tselluloos omavahel seotud on ning kui tugevalt see töötlemise mõju takistab. Kõige suuremad muutused toimusid väiksema ligniinisisaldusega materjalides. Tulemused näitasid, et ligniin mõjutab seda, kui tõhusalt ultraheli jõud tselluloosini jõuab ja tema struktuuri muudab. Teatud tüüpi ligniin võib katta tselluloosipindu, setõttu tõuseb ultraheli effekt. Tulemused viitavad, et eraldatud ligniini struktuuriomadused mõjutavad ultraheli toimet tselluloosile. Seetõttu tuleb biorafineerimismaterjalide töötlemisel arvestada nii ligniini koguse kui ka omadustega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapsevanemate probleemne alkoholi arvitamine ja selle seosed laste vaimse tervise, psühhosotsiaalse keskkonna ja alkoholi tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2026-08-17) Sild, Joanna; Pärna, Kersti, juhendaja; Vorobjov, Sigrid, juhendaja; Veskimäe, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Raseduse katkestamise enesehinnangulised põhjused ja seosed vägivalla kogemusega Eesti naiste tervise 2004., 2014. ja 2024. aasta uuringus
(Tartu Ülikool, 2026-08-17) Haavik, Maria; Laanpere, Made, juhendaja; Part, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuulmishinnang ning sellega seotud tegurid eesti kesk- ja vanemaealistel
(Tartu Ülikool, 2026-08-18) Tamm, Kaisa; Abduladze, Liili, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Style of Old Greek Job. Its value for textual, literary, and redaction criticism of Hebrew Job
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-25) Klaus, Kristin; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Iiobi raamat, üks heebrea piibli (Vana Testamendi) poeetilistest raamatutest, tõlgiti esmakordselt vanakreeka keelde umbes 2. sajandi keskel eKr Aleksandria linnas. See doktoritöö uuris kümmet kõnet Iiobi raamatu vanakreekakeelses tõlkes (OG Iiob), et välja selgitada, kas ja kuidas peegeldavad tõlkija stiililised ja poeetilised pingutused tolleaegse heebreakeelse teksti seisu. Uuritavate kõnede hulgas olevad kõned on mitmekesised heebrea keele tekstiprobleemide, kreeka keelest välja jäetud lõikude ja kogupikkuse osas, andes suurepärase võimaluse uurida tõlkija tegevust eri olukordades. Uurimine näitas, et kuigi Iiobi raamatu vanakreekakeelne tõlge ei ole luule, on see luuleliselt stiliseeritud ja struktureeritud stroofidena, mis peegeldavad heebrea tekstis nähtavat struktuuri, aga kalduvad sellest ka kõrvale. Lisaks leiti, et teksti muudatuste tegemisel võttis tõlkija enamasti arvesse kogu stroofi või isegi mitut stroofi. OG Iiobi raamat annab tunnistust sellest, et stroofiline struktuur on nähtav mitte ainult tänapäeva teadlastele, kellel on võimekus ja võimalus teksti oma äranägemise järgi vormistada, vaid see oli nähtav juba vähemalt ühele antiikaja tõlkijale, nimelt OG tõlkijale, kellel oli tõenäoliselt ees vaid käsitsi kirjutatud rull. See doktoritöö tõestas, et tõlkija oli tundlik oma lähteteksti tekstiprobleemide suhtes, mis olid seotud käsikirja rikutuse ja oletatavate hilisemate lisandustega heebreakeelsesse teksti. Kõige olulisem on see, et saame kinnitada, et enamikul juhtudel oli OG Iiobi lähtetekst sisuliselt sama nagu heebreakeelne tekst, mida kasutame tänapäeval, sisaldades juba toona paljusid oletatavaid laiendusi, ebakorrapärasusi, mitmetähenduslikkusi ja keerukusi, mida tänapäevalgi. Uurimise käigus leiti siiski mitu lõiku, mis lähtetekstis võisid puududa. Tõlkija lahknevused tulenevad valdavalt tõlgenduslikest, stiililistest ja poeetilistest otsustest, mitte radikaalselt erinevast heebreakeelsest allikast. Kui lähtetekst oli väga keeruline või rikutud, otsustas tõlkija enamasti ikkagi ise luua sisukaid värsse ja stroofe fragmentidest, selle asemel et neid välja jätta. Suuremad väljajätmised tundusid pigem olevat tingitud sisu kordumisest või sobimatusest kui tekstilistest raskustest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changing contours of punishment in EU Law: the interplay between criminal law and punitive administrative sanctions after Lisbon
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-26) Kärner, Markus; Soo, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidule rangelt piiritletud karistusõiguslik pädevus. Sealjuures nähti ette erinevaid tagatisi liikmesriikide õigustraditsioonide ja karistusõigussüsteemide aluspõhimõtete kaitseks. Liidu õiguse mahu kasv, reguleerimisvaldkondade suurenev keerukus ning finantskriisi õppetunnid on kaasa toonud arvukate direktiivide ja määruste vastuvõtmise, mis kohustavad liikmesriike sätestama EL õiguse rikkumise eest äärmiselt kõrgeid, kümnetesse miljonitesse ulatuvaid, rahatrahve nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Liidu õigus on asunud neid ettekirjutusi süsteemselt „haldustrahvideks“ kutsuma. Lisaks on liidu halduskaristusliku iseloomuga ettekirjutused muutunud ka üha detailsemaks. Sealjuures on esiplaanile kerkinud ka arusaam, et karistusmudeli „halduslik“ määratlus tagab liidu õiguse tõhusama jõustamise kui kriminaal- või kvaasi-kriminaalmenetlusel põhinev karistusmudel. Liidu karistus- ja halduskaristusõiguse paralleelne areng tõstatab aga mitmeid põhimõttelisi küsimusi. Probleem ei seisne mitte üksnes liidu õiguses sätestatud halduskaristuste raskuses, vaid ka haldus- ja kriminaalkaristuste piiritlemises ning selles, milliseid kohustusi „haldus-“ silt liikmesriikidele asetab. Liikmesriikide õigussüsteemid on mittekaristusõigluslike karistuste kohaldamise osas äärmiselt erinevad. Seega on erinev ka mõju, mida liidu halduskaristusõigus liikmesriikide õigussüsteemidele omab. Mida lähemale selline halduskaristuste ühtlustamine karistusõigusele liigub, seda nii oma funktsiooni, raskuse ja mõjude osas, seda enam vajab põhjendust, mis eristab halduskaristusi kriminaalkaristustest ning miks liidu õigus neid erinevalt kohtleb. Doktoritöö uurimiseesmärgiks on välja selgitada õiguslikud ja süsteemsed tagajärjed, mis tulenevad Lissaboni lepingu järgsest EL halduskaristusõiguse ühtlustamisest, ning määratleda liidu halduskaristusõiguse EL-konstitutsioonilised piirid. Doktoritöö keskne järeldus on, et EL halduskaristusõigus ei ole süsteemne ega sisemiselt sidus. Seda iseloomustab killustatus, põhjendamatud erisused ning terminoloogiline ebaühtlus. Sellest hoolimata on halduskaristusõigusest kujunenud eraldiseisev ja üha autonoomsem liidu õiguse valdkond, millel on oluline roll liidu karistusliku pädevuse piirjoonte kujundamisel. Liidu halduskaristusõigus sisaldab erinevaid ning sageli ka ebajärjepidevaid otseseid ja kaudseid nõudeid millega liikmesriigid liidu õiguse rakendamisel arvestama peavad. Halduskaristusõigusega kaasnevad olulised süsteemsed mõjud liidu karistusõigusele, põhiõiguste kaitse tasemele ja liikmesriikide sanktsioonisüsteemidele. Halduskaristuste iseloomu, haldustrahvide raskuse ja eelpool kirjeldatud mõjude tõttu, ei saa neid käsitada tavapäraste haldusmeetmetena. Liidu halduskaristusõigus astub liidu üldise ja karistusõigusliku pädevuse vahepealsele alale. Halduskaristuste kaugeleulatuvad süsteemsed mõjud ning asjaolu, et halduskaristuste ühtlustamine on osa liidu kõrvalpädevusest, nõuab rangemat seadusandlikku distsipliini, selgemat vahetegu haldus- ja kriminaalkaristuste vahel, menetluspõhiõiguste kaitse tagamist ning ulatuslikumat kinnipidamist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Behavioural and neurobiological adaptation of reward-related systems to chronic stress in rats differing in positive affectivity and hedonic capacity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-26) Vares, Marten; Harro, Jaanus, juhendaja; Kõiv, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Meil ei ole süsteemset arusaamist, miks stress mõjub organismidele erinevalt. Doktoritöö proovis seda kirjeldada rottide abil, uurides kroonilise stressi mõju aju tasusüsteemidele – mehhanismidele, mis korraldavad teotahet ja käitumist meeldivuse ja hüve kaudu. Katsetes oleme mõnda aega märganud, et imetajad reageerivad stressile erinevalt. Mõned säilitavad ka pärast stressi huvi hüvede vastu, teistel vähenevad positiivsed reaktsioonid või muututakse ärevamaks ja ettevaatlikumaks. Selle mõistmiseks mõõdeti kaht tunnust. Positiivset afektiivsust hinnati selle järgi, kui palju rotid noorena „kõdistamise“ ajal 50-kHz sagedusel häälitsesid. Hedoonilist võimekust ehk hüvede tarbimise ja naudinguga seotud reageerimisvõimet hinnati suhkruvee tarbimisega. Selgus, et erinevate tunnustega loomadele võis stress mõjuda erisuunaliselt. Madala positiivse afektiivsusega rotid olid haavatavamad: stress vähendas neil amfetamiiniga esile kutsutud positiivseid häälitsusi ja liikumisaktiivsust. Suhkruvee tarbimise järgi eristatud rottidel avaldus mõju teisiti: suhkrulembelisematel väljendus amfetamiini toime pärast stressi rohkem häälitsemises, väiksema suhkrutarbimisega loomadel aga liikumisaktiivsuses. Kõige selgem stressitundlik profiil ilmnes madala positiivse afektiivsusega suhkrulembelistel rottidel, samas kui kõrge positiivse afektiivsusega maiasmokad säilitasid paremini hüvedega seotud reageerimise ning olid vähem ärevad. Bioloogiliste markerite muutused sõltusid samuti rottide tunnustest, kuid ei liikunud alati käitumisega samas suunas. Töö näitab, et kroonilise stressi mõju sõltub sellest, kuidas hüvedega seotud funktsioonid on organismis juba enne stressi korraldatud ja millise käitumusliku või neurobioloogilise näitaja kaudu hilisem reaktsioon avaldub. See aitab mõista, miks sarnane stressikogemus võib ühe organismi jaoks olla kurnav, teise jaoks aga paremini talutav, ning loob aluse individuaalsete erinevuste arvestamiseks aju mõjutavate raviviiside arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Genomic insights into the population histories of Munda- and Austronesian-speaking populations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-31) Tätte, Kai; Metspalu, Mait, juhendaja; Kivisild, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aasia ja Vaikse ookeani piirkond on koduks sadadele põlisrahvastele, kelle keelte, kultuuride ja geneetilise mitmekesisuse kujunemist on mõjutanud kümnete tuhandete aastate jooksul toimunud ränded ja rahvastike omavaheline segunemine. Võrreldes Euroopaga on selle piirkonna geneetilist ajalugu siiski vähem uuritud ning paljud sealsed põlisrahvad on seni olnud ülegenoomsetest andmestikest puudu. Doktoritöös uuriti nelja seni genoomiuuringutes alaesindatud põlisrahva geneetilist kujunemist. Nendeks olid Lõuna-Aasia munda keelte kõnelejad, Taiwani põlisrahvad, Polüneesia Markiisaarte elanikud ning Mikroneesias asuva Kiritimati saare elanikud. Nende populatsioonide genoomide analüüs võimaldas rekonstrueerida muistseid rändeid, hinnates erinevate muistsete populatsioonide geneetilist panust tänapäeva rahvastesse. Tulemused näitasid, et munda keelte kõnelejad kujunesid suuresti Kagu-Aasia ja Lõuna-Aasia päritolu esivanemate soospetsiifilisel segunemisel 3000–4000 aastat tagasi. Taiwani põlisrahvad osutusid geneetiliselt lähedaseks teistele austroneesia keeli kõnelevate rahvastega Kagu-Aasia saarestikes ning Okeaanias, toetades käsitlust, et just Taiwanist sai alguse austroneesia rahvaste levik üle Vaikse ookeani. Markiisaarte elanike genoomid peegeldavad kaugete ookeanisaarte asustamisele iseloomulikku väikeste asutajapopulatsioonide ja isolatsiooni mõju. Gilberti saarestikust pärit Kiritimati saare elanike geneetika näitab, et Mikroneesia asustamine oli eriti keerukas protsess, hõlmates mitmeid rändelaineid, mis igale saarestikule erineva geneetilise ajaloo on toonud. Doktoritöö aitab paremini mõista rahvaste ajalugu geneetilisest vaatenurgast piirkondades, kus kirjalikke ajalooallikaid napib. Tulemused täiendavad teadmisi Aasia ja Okeaania rahvaste kujunemisest ning pakuvad väärtuslikku teavet nii geneetika, arheoloogia kui ka ajaloolise keeleteaduse jaoks.