Sirvi Kuupäev , alustades "2026-08-25" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Style of Old Greek Job. Its value for textual, literary, and redaction criticism of Hebrew Job
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-25) Klaus, Kristin; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Iiobi raamat, üks heebrea piibli (Vana Testamendi) poeetilistest raamatutest, tõlgiti esmakordselt vanakreeka keelde umbes 2. sajandi keskel eKr Aleksandria linnas. See doktoritöö uuris kümmet kõnet Iiobi raamatu vanakreekakeelses tõlkes (OG Iiob), et välja selgitada, kas ja kuidas peegeldavad tõlkija stiililised ja poeetilised pingutused tolleaegse heebreakeelse teksti seisu. Uuritavate kõnede hulgas olevad kõned on mitmekesised heebrea keele tekstiprobleemide, kreeka keelest välja jäetud lõikude ja kogupikkuse osas, andes suurepärase võimaluse uurida tõlkija tegevust eri olukordades. Uurimine näitas, et kuigi Iiobi raamatu vanakreekakeelne tõlge ei ole luule, on see luuleliselt stiliseeritud ja struktureeritud stroofidena, mis peegeldavad heebrea tekstis nähtavat struktuuri, aga kalduvad sellest ka kõrvale. Lisaks leiti, et teksti muudatuste tegemisel võttis tõlkija enamasti arvesse kogu stroofi või isegi mitut stroofi. OG Iiobi raamat annab tunnistust sellest, et stroofiline struktuur on nähtav mitte ainult tänapäeva teadlastele, kellel on võimekus ja võimalus teksti oma äranägemise järgi vormistada, vaid see oli nähtav juba vähemalt ühele antiikaja tõlkijale, nimelt OG tõlkijale, kellel oli tõenäoliselt ees vaid käsitsi kirjutatud rull. See doktoritöö tõestas, et tõlkija oli tundlik oma lähteteksti tekstiprobleemide suhtes, mis olid seotud käsikirja rikutuse ja oletatavate hilisemate lisandustega heebreakeelsesse teksti. Kõige olulisem on see, et saame kinnitada, et enamikul juhtudel oli OG Iiobi lähtetekst sisuliselt sama nagu heebreakeelne tekst, mida kasutame tänapäeval, sisaldades juba toona paljusid oletatavaid laiendusi, ebakorrapärasusi, mitmetähenduslikkusi ja keerukusi, mida tänapäevalgi. Uurimise käigus leiti siiski mitu lõiku, mis lähtetekstis võisid puududa. Tõlkija lahknevused tulenevad valdavalt tõlgenduslikest, stiililistest ja poeetilistest otsustest, mitte radikaalselt erinevast heebreakeelsest allikast. Kui lähtetekst oli väga keeruline või rikutud, otsustas tõlkija enamasti ikkagi ise luua sisukaid värsse ja stroofe fragmentidest, selle asemel et neid välja jätta. Suuremad väljajätmised tundusid pigem olevat tingitud sisu kordumisest või sobimatusest kui tekstilistest raskustest.