Kultuurikorraldus MA
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/110889
Sirvi
Sirvi Kultuurikorraldus MA Märksõna "Eesti (riik)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Eesti ja Läti kohalike omavalitsuste kultuurikorraldusliku koostöö perspektiiv Valga ja Valka linnade näitel(Tartu Ülikool, 2025) Villemson, Piret; Leete, Art, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakondMagistritöö „Eesti ja Läti kohalike omavalitsuste kultuurikorraldusliku koostöö perspektiiv Valga ja Valka linnade näitel“ keskendub kaksiklinna kultuurikoostöö uurimisele kohalike omavalitsuste tasandil. Töö eesmärk on uurida, kuidas on korraldatud kultuurialane koostöö Valga ja Valka vahel, millised tegurid seda mõjutavad ning millised on võimalused selle tugevdamiseks. Töö sisaldab teoreetilist raamistikku ja empiirilist uuringut, mille käigus on läbi viidud intervjuud ja küsitlused. Teooriaosas tutvustatakse kaksiklinnade piiriülese koostööga seotud olulisi mõisteid ning antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse arengueesmärkidest kultuurivaldkonnas eesmärgiga edendada piiriülest kultuurivahetust Valga ja Valka vahel. Uurimistulemuste analüüs pakub lahendusi koostöö tõhustamiseks ja jätkusuutliku kultuurikoostöö arendamiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , Harrastussümfooniaorkestrid laulupeo protsessis : dirigentide vaade(Tartu Ülikool, 2025) Kroon, Kaisa; Lõhmus, Marko, juhendaja; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakondMagistritöö „Laulupeo protsessi olulisus harrastussümfooniaorkestrite liigi säilimises“ uurib Eesti harrastussümfooniaorkestrite nähtavust ja kestlikkust laulupeoliikumises. Töö uurib, kuidas dirigentide tegevus ja juhtimisviisid mõjutavad orkestrantide, eriti noorte, motiveeritust ja kestvat osalust kollektiivides; millist tähendust omab noorte jaoks laulupeol osalemine ning kuidas selline kogemus võib suurendada nende pühendumust ja jätkamistahet sümfooniaorkestris. Uurimus tugineb kvalitatiivsele metoodikale, mille käigus viidi läbi intervjuud viie dirigendi ja ühe koordinaatoriga. Töö on suunatud kultuurikorraldajatele, muusikahariduse edendajatele, dirigentidele ja poliitikakujundajatele. Sellest võivad kasu saada kõik, kes tegelevad muusikakollektiivide juhtimise, hariduslike protsesside kujundamise või laulupeoliikumise arendamisega, pakkudes konkreetseid ettepanekuid sümfooniaorkestrite jätkusuutlikkuse, nähtavuse ja sisulise rolli tugevdamiseks Eesti kultuuris.listelement.badge.dso-type Kirje , Kultuurisündmuste korraldamine Eesti luterlikes kirikutes(Tartu Ülikool, 2025) Kanarik, Kai; Remmel, Atko, juhendaja; Sepp, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakondMagistritöö „Kultuurisündmuste korraldamine Eesti luterlikes kirikutes“ eesmärgiks on uurida kirikutes kultuurisündmuste korraldamist mõjutavaid asjaolusid ning täpsustada praktikaid, mis aitavad sündmuste planeerimisel ja korraldamisel nii kultuurikorraldajat kui ka kogudust. Töös on selgitatud ajaloolist konteksti ja ühiskondlikke protsesse, mis mõjutavad kirikute kasutamist kultuurisündmuste paigana.listelement.badge.dso-type Kirje , Tippsportlaste mõju Eesti spordikultuurile(Tartu Ülikool, 2025) Aavik, Andra; Leete, Art, juhendaja; Kais, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakondMagistritöö „Tippsportlaste mõju Eesti spordikultuurile“ eesmärk on uurida, kuidas Eesti tippsportlased mõjutavad riigi spordikultuuri spordialaliitude vaatenurkadest. Uurimistöö keskendub tippsportlaste rollile spordi populariseerimisel, noorte motiveerimisel ning spordiorganisatsioonide ja sponsorite kaasamisel. Töö põhineb nii teoreetilisel raamistikul kui ka empiirilisel analüüsil, kus valimi koostamisel toetutakse Spordikoolituse- ja Teabe SA andmetele. Uurimisküsimusele „Milline on Eesti tippsportlaste mõju spordikultuuri kujundamisel?“ vastamiseks on töö jagatud kahte ossa. Esimeses osas käsitletakse teoreetilist tausta, sh tippsportlaste rolli ja mõju ühiskonnas ning nende seost meedia ja avalikkusega. Teises osas analüüsitakse konkreetseid alaliite ning nende sportlaste mõju avalikkusele. Empiiriline osa põhineb intervjuudel ning olemasolevate andmete analüüsil, et mõista, kuidas tippsportlased mõjutavad spordikultuuri arengut ja väärtushinnanguid Eestis.