Romanistika osakond. Prantsuse keel ja kirjandus
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/35468
Sirvi
Sirvi Romanistika osakond. Prantsuse keel ja kirjandus Märksõna "ajalehed" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 7 7
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Analyse comparative des réactions post-débat dans la presse lors des élections européennes et des élections législatives de 2024 en France(Tartu Ülikool, 2025) Moorits, Emily; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakondCette thèse est une analyse comparative des réactions de la presse française aux débats télévisés organisés dans le cadre des élections européennes et législatives de 2024. À partir d'un corpus d'articles issus de six journaux français, l'étude se concentre sur les stratégies de cadrage médiatique à travers la thématisation, la désignation et le discours rapporté. En s'appuyant sur l'approche de Wander Emediato (2011), l'analyse révèle une couverture moins neutre et plus politisée des débats législatifs et une moindre couverture des débats européens dans leur ensemble. Ce travail met en évidence le rôle des médias dans la construction de l'image des candidats et dans la formation des perceptions électorales.listelement.badge.dso-type Kirje , Cadrage représentationnel : montée en puissance de l'extrêmedroite estonienne et image del l'Estonie dans le médias français(Tartu Ülikool, 2020) Põldvee, Moonika; Käsper, Marge, juhendaja; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžLa représentation d'un pays est importante pour l'établissement de relations politiques et économiques. Dans les médias estoniens, un message se répand, selon lequel le nouveau gouvernement aurait ruiné la réputation de l'Estonie. Différents politiciens ont donné plusieurs exemples tirés des médias anglophones, où, pour décrire l’Estonie, ils ont utilisé des mots tels que racisme, extrême-droite, sexisme, nationalisme, etc. Bien que le nouveau gouvernement soit entré en fonction le 29 avril, les tensions sont déjà apparues le 3 mars de la même année. La raison en est que, pour la première fois, le Parti conservateur d’Estonie EKRE a connu un grand succès. Mon point de départ est la question: si les médias anglophones décrivent l’Estonie comme ça, comment se présente la situation dans les médias français ?listelement.badge.dso-type Kirje , Comment la religion est-elle représentée dans les médias français?(Tartu Ülikool, 2022) Tammiste, Anette; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžlistelement.badge.dso-type Kirje , L’image des anti-masques dans les médias français(Tartu Ülikool, 2021) Eiche, Kätlin; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžCe mémoire examine l’image des anti-masques dans trois journaux français Le sujet du travail est basé sur sa pertinence actuelle et son importance sociale. L’objet d’analyse du mémoire est le mouvement anti-masques et l’objectif principal de cette analyse est de savoir si et comment les journaux français créent une image d’anti-masques. Le corpus contient des articles du Figaro, du Monde et de Valeurs actuelles.listelement.badge.dso-type Kirje , La couverture médiatique en France de la politique étrangère d’Emmanuel Macron vis-à-vis de la Russie entre 2017-2022 avant la guerre Ukraine-Russie(Tartu Ülikool, 2025) Nukka, Paul-Robert; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakondCe mémoire analyse la couverture médiatique française de la politique étrangère d’Emmanuel Macron envers la Russie (2017-2022). En étudiant 40 articles du Monde, du Figaro et de Libération, elle examine l’évolution des cadrages journalistiques et leur influence sur la perception publique. Méthodologiquement, une analyse thématique et comparative révèle une trajectoire commune : optimisme prudent en 2017, scepticisme croissant en 2019, réalisme désabusé en 2022. Les spécificités éditoriales persistent : rigueur analytique (Le Monde), pluralité des clivages (Le Figaro), critique ironique (Libération). Les résultats soulignent les contradictions de la diplomatie macronienne face aux ambitions russes, éclairant le rôle des médias comme acteurs géopolitiques.listelement.badge.dso-type Kirje , La représentation de l’Affaire Dreyfus dans la presse estonienne(Tartu Ülikool, 2025) Rose, Gloria Margret; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakondLe mémoire sur la représentation de l’Affaire Dreyfus dans la presse estonienne étudie la façon dont ce sujet a été traité dans la presse estonienne entre 1894 et 1906. L’étude fait également découvrir l’histoire de la presse estonienne sous l’Empire russe, avec sa censure et le pouvoir des propriétaires Germano-Baltes. Ce mémoire examine ainsi les tensions au sein de la presse française. L’analyse des articles choisis révèle que les tensions sont également présentes, mais moins comparant avec la presse française.listelement.badge.dso-type Kirje , Les usages de la formule " French touch " dans le journal " 20 Minutes "(Tartu Ülikool, 2017) Moor, Marleen; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandusVormeli "French touch" (ehk ’prantsuse puudutus’) kasutus ajalehe "20 Minutes" põhjal. Kvalitatiivne analüüs põhineb ajalehe "20 Minutes" artiklitest koostatud korpusel, milles on kokku 57 artiklit. Need on omakorda jaotatud erinevateks osadeks teemade ja vormeli esinemisviisi järgi. Töö esimene peatükk, mis uurib vormeli üldist esinemist ajalehe artiklites, on jaotatud kaheks. Esimene osa käsitleb vormeli kasutust algses, muusikavaldkonnas ning teine osa uurib vormeli kasutust laiemalt, kirjeldades selle kasutust kõige erinevamate kunstidega seoses: mood, kultuur, animatsioon, animatsioon, anime, gastronoomia. Toodud on ka mõned omapäraseimad näited (sport, „Mister Prantsusmaa“ konkurss) ja olukorrad, kus vormeli tähendust ei ole võimalik tekstist tajuda. Erinevate kasutusvaldkondade paljususes on vormeli tähendus laienenud ning esimene peatüki eesmärgiks ongi näidata, kuivõrd erinevalt defineerivad eri kasutused selle vormeli sisu. Bakalaureusetöö teine osa uurib ajalehe enda püüet teadlikult konstrueerida ettevõtluse ja idufirmade kontekstis „prantsuse puudutust“ läbi ajalehe poolt koostatud kahe temaatilise artiklikogu, kus mõiste "French touch" on kõige selgemalt seotud rahvusvahelise edukuse teemaga. Artiklites on välja toodud erinevad ajalehe kirjutamisstrateegiad. Näiteks tehakse seda alapealkirjadega. Ühest alapealkirjast on võimalik välja lugeda, et edu võtmeks peetakse näiteks retrohõngulist moodi, mis on moderne ja taskukohase hinnaga. Samuti võib edukus peituda videomängude kontekstis, kus prantslased tunnistavad eriti enda kultuurilist identiteeti.