Romanistika osakond. Prantsuse keel ja kirjandus

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/35468

Browse

Now showing 1 - 20 of 145

L'adjectif estonien " tubli " et ses équivalents français
(Tartu Ülikool, 2016) Lindlo, Kärt; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesoleva bakalaureusetöö teema on „Omadussõna tubli ja selle vasted prantsuse keeles”. Omadussõnal tubli on „Eesti keele seletava sõnaraamatu” järgi kolm tähendust, millel omakorda on alatähendused. Esiteks võib tubli märkida, et keegi või miski väärib tunnustust ning on omadustelt hea ja sobiv, näiteks tubli tüdruk või tubli töö. Teiseks võib tubli näidata, et miski on tugev ja kange, näiteks tubli jalalöök. Kolmandaks kasutatakse tublit kõnekeeles suuruse või koguse rõhutamiseks, näiteks tubli suutäis või tubli kakskümmend inimest. Käesoleva töö eesmärk on uurida, kuidas omadussõna tubli tema erinevates tähendustes prantsuse keelde tõlkida. Selleks on loodud eesti-prantsuse paralleelkorpuse põhjal uurimiskorpus, mis koosneb 213 näitest, mis kõik sisaldavad sõna tubli. Näited pärinevad prantsuse ja eesti kirjandusteostest ja nende tõlgetest.
L'adverbe de restriction " seulement " , ses équivalents estoniens et leurs positions dans la phrase : une étude comparative
(Tartu Ülikool, 2017) Tarjus, Sandra; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Kitsendav adverb "seulement", tema eestikeelsed vasted ja nende paiknemine lauses: võrdlev uurimus. Töö on jaotatud kolmeks põhiosaks. Esimene osa keskendub teoreetilisele poolele, kus kirjeldatakse adverbi "seulement", tuuakse välja tema võimalikud definitsioonid, vaadatakse, kuidas võiks adverb lauses paikneda ja viimaks tutvustatakse korpust. Teine osa vaatleb adverbi "seulement" eestikeelseid vasteid. See osa on jaotatud omakorda kaheks, kus esimeses osas tuuakse välja vasted, mis kitsendavad ühte elementi lauses ning teises osas vaadeldakse adverbe, mis kitsendavad tervet lauset. Kolmas osa uurib kitsendava elemendi paiknemise erinevusi eesti- ja prantsuskeelsetes lausetes.
Analyse comparative des diminutifs estoniens et français: étude de corpus
(Tartu Ülikool, 2023) Jakobson, Sigrid; Amon, Marri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
Analyse comparative du film Les aventures de Tintin : Le Secret de la Licorne de Steven Spielberg et des bandes dessinées Les Aventures de Tintin : Le Secret de la Licorne, Le trésor de Rackham le Rouge et Le Crabe aux Pinces d’or d’Hergé, et leur perception par les enfants
(Tartu Ülikool, 2014) Einmann, Helena; Ayanoglou, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Analyse de la traduction en estonien des insultes du capitaine Haddock dans " Les Aventures de Tintin " de Hergé
(Tartu Ülikool, 2016) Tamvere, Kaisa; Amon, Marri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Töö uurib solvanguväljendite tõlget prantsuse keelest eesti keelde. Korpus on koostatud Hergé nelja koomiksi “Tintini seiklused” põhjal. Täpsemalt on vaatluse all koomiksite ühe peategelase, kapten Haddocki solvanguväljendid, millega viimane on tuntust kogunud üle maailma. Nii tõlke analüüsi, lingvistika kui ka semantika piiridesse jääva töö eemärgiks on uurida, kuivõrd edastavad eesti keelde tõlgitud solvanguväljendid lugejale sama sõnumi, mille prantsuskeelsed väljendid edastavad originaalteksti lugejale.
Analyse des équivalents francais de l'adjectif " odav "
(Tartu Ülikool, 2015) Vainola, Riina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Omadussõna odav prantsuskeelsete vastete analüüs. Käesoleva bakalaureusetöö pealkiri on „Omadussõna odav prantsuskeelsete vastete analüüs“. Töös uuritakse korpusepõhiselt, millised vasted esinevad omadussõnal odav prantsuse keeles, kuidas neid kasutatakse ja millised on erinevused ning sarnasused näidete süntaksis ja vastete funktsioonides. Vaadeldakse nii prantsuse keelest kui ka prantsuse keelde tõlgitud vasteid. Analüüsi jaoks koostatud korpus põhineb eesti-prantsuse paralleelkorpusel (http://corpus.estfra.ee), millest on täpsemalt valitud ilukirjanduslikud ja mitteilukirjanduslikud tekstid mõlemal suunal. Korpuse põhjal leidsime 105 näidet, millest 53 olid ainulaadsed. Korpuse analüüsist selgus, et vasted jaotuvad kolme gruppi: omadussõnalised vasted, nimisõnafraasid ja nimisõnad või muud konstruktsioonid. Eesti-prantsuse suunal kasutatakse kõige sagedamini omadussõnalist vastet ning prantsuse-eesti suunal kasutatakse erinevaid vastete tüüpe enam-vähem võrdsel määral. Lisaks on vasted jaotatud lähtuvalt tähendusest – vasteid, mis tähistavad rahalist väärtust, esines neli korda rohkem kui vasteid, mis tähistavad abstraktset väärtust. Analüüsist ilmnes ka, et omadussõna ja adverbiaali funktsioonis olevad vasted jäid enamasti mõlemas keelesuunas samasse funktsiooni, teiste vastete puhul lausete konstruktsioon ja seega ka vaste funktsioon muutusid. Kõige sagedasem prantsuskeelne vaste omadussõnale odav on antud korpuse põhjal bon marché ning selle variatsioon à bon marché, sageduselt järgmine on pas cher, mis on enamasti kasutuses kõnekeelse väljendina. Lisaks leidsime, et kui odav väljendab selgelt rahalist väärtust, esineb tihtipeale prantsuskeelse vaste osana sõna prix (’hind’) või tegusõna coûter (’maksma’). Prantsuse-eesti suunal esineb palju nimisõnalisi ja kõnekeelseid moodustisi prantsuse kultuuriruumis tavapäraste asjade kohta, nt vinasse, mis on eesti keelde tõlgitud kui odav vein. Kokkuvõttes võib öelda, et omadussõna odav vastetena kasutatakse palju erinevaid sõnu ja konstruktsioone, mille valik sõltub sellest, kas soovitakse väljendada rahalist väärtust või abstraktset väärtust ning millisel määral oma hinnangut lausesse lisatakse. Samas tuleb tõdeda, et vastete tähendus sõltub suuresti lause kontekstist
Analyse des traductions des créatures mythologiques dans les livres d'Andrus Kivirähk
(Tartu Ülikool, 2023) Hermann, Anna Maria; Amon, Marri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
Analyse des traductions des éléments caractéristiques du personnage principal de „Salomé“ d’Oscar Wilde
(Tartu Ülikool, 2021) Kala, Johanna Maria; Amon, Marri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Dans le cadre du présent travail, nous étudierons comment les parties du texte qui font référence à la personnalité fatale du personnage principal – Salomé – sont traduites en estonien. On aimerait savoir comment le sens de certains aspects a changé dans différentes traductions estoniennes. Cette recherche se concentre sur les détails de la traduction qui pourraient avoir changé le sens de l’idée originale. Ce travail relève de l’analyse de texte et ne pose pas la question de la mise en scène du texte. En plus de comparer les traductions et le texte source, nous analysons également le caractère de Salomé en général dans un contexte plus large.
Analyse discursive des articles concernant l'islam dans le journal Le Monde
(Tartu Ülikool, 2014) Perv, Anette; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
L'analyse du vocabulaire et des compétences linguistiques et discursives dans les productions écrites des élèves estoniens du niveau A2
(Tartu Ülikool, 2018) Tamvere, Kaisa; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö uurib sõnavara kasutust ning keelelisi ja diskursiivseid oskusi prantsuse keeles eesti õpilaste kirjaliku eneseväljenduse tekstide põhjal. Töö autor viis põhikooli klassiga läbi katse, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas õpilased kasutavad prantsuse keeles uusi sõnu, ilma et oleks neid sõnu tunnis õppinud, ning kuidas kasutavad õpilased sõnu siis, kui on teinud tundides sõnavaraharjutusi, mille eesmärgiks on märgata sõnadevahelisi seoseid ja näha, millises kontekstis uusi sõnu kasutatakse. Autori eesmärk oli uurida, kuidas mõjutavad sõnadevaheliste seoste harjutused ja sõnavara õpetamine kontekstis selle kasutamist tekstis. Samuti uuris autor kirjutatud tekstide põhjal õpilaste keelelesi ja diskursiivseid oskusi, et teha järeldusi, millised on selle klassi üldised pädevused ning peamised raskused prantsuse keeles kirjutamisel. Töö autor viis läbi katse, mis koosnes kokku viiest õppetunnist. Esimeses tunnis said õpilased ülesandeks kirjutada prantsuse keeles jutt, mille eesmärk oli kasutada ette antud kümmet uut sõna ning õpilased võisid toetuda ekraanil esitatud piltidele. Sõnad ning pildid olid pärit prantsuskeelsest muinasjutust “Kuldkiharake ja kolm karu”, kuid pildid olid valitud nii, et õpilased muinasjuttu esimesel korral ära ei tunneks. Teksti kirjutamisele järgnesid sama nädala jooksul kolm õppetundi, kus tegeleti kümmet sõna sisaldavate sõnavaraharjutustega ning samuti käsitleti verbide kasutamist erinevates aegades. Sõnavaraharjutuste eesmärk oli õpetada õpilastele, millises situatsioonis ja kontekstis sõnu kasutatakse, et luua assotsiatsioone sõnade paremaks mõistmiseks ja meeldejätmiseks. Viimases õppetunnis anti õpilastele sama ülesanne ehk kirjutada üks lugu, kus tuli kasutada sama kümmet sõna ning võis toetuda piltidele ekraanil.
L'application de la théorie des intelligences multiples dans l'enseignement du français langue étrangère
(Tartu Ülikool, 2013) Arula, Hedvy; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
L'assignation du genre grammatical en français
(Tartu Ülikool, 2016) Monroc, Annely-Anny; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesolevas uurimistöös võrreldakse eestlaste ja venelaste võimekust määrata prantsusekeelsete nimisõnade sugu. Töö eesmärk on välja selgitada, milliste vahenditega kumbki keelegrupp sõnade soo valib ning kuidas neil määramine õnnestub. Frédéric Gareau uurimuse eeskujul, uurin kahte keelegruppi, mis soo kategooria poolest erinevad täielikult – eesti keel, kus puudub grammatilise soo kategooria ning vene keel, kus lisaks naissoole ja meessoole on ka kesksugu. Esitan kaks põhilist hüpoteesiselle kohta, millest soo määramisel lähtutakse. Need on keeleülekanded ja prantsusekeelsete sõnalõppude kasutamine. Töö jaguneb kolmeks põhiosaks : teooria, metodoloogia ning tulemused. Teooria osas käsitletakse nimisõnade soo kategooriat prantsuse keeles ja vene keeles : millised sood eksisteerivad ning mille kaudu on neid võimalik eristada (sõnalõpud). Uurin ka venelaste keeleülekandeid soomääramisel, s.t kas nad kasutavad vene keelt, et määrata prantsusekeelsete sõnade sugu. Eestlaste seas püüan vaadata, kas nad pööravad tähelepanu sõnade lõppudele ja milliste sõnade lõppudele.
L'attitude linguistique des jeunes Français de 24 à 26 ans
(Tartu Ülikool, 2014) Saksing, Eliisa; Ayanoglou, Anna, juhendaja; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
August Sang et Molière : l'analyse des rimes
(Tartu Ülikool, 2017) Uusna, Merit; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade uurimustest, mis on tehtud August Sanga ja tema Molière'i-tõlgete kohta ja lisada sellele omapoolne analüüs tema riimide kasutusest. August Sang on mitmete kriitikute poolt tituleeritud Eesti üheks kõige paremaks luuletõlkijaks ja tema Molière'i näidendite tõlked on suur osa korpusest, mille baasil on juba pikalt arutatud selle üle, kuidas oleks aleksandriini võimalik tõlkida eesti keelde.
Cadrage représentationnel : montée en puissance de l'extrêmedroite estonienne et image del l'Estonie dans le médias français
(Tartu Ülikool, 2020) Põldvee, Moonika; Käsper, Marge, juhendaja; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
La représentation d'un pays est importante pour l'établissement de relations politiques et économiques. Dans les médias estoniens, un message se répand, selon lequel le nouveau gouvernement aurait ruiné la réputation de l'Estonie. Différents politiciens ont donné plusieurs exemples tirés des médias anglophones, où, pour décrire l’Estonie, ils ont utilisé des mots tels que racisme, extrême-droite, sexisme, nationalisme, etc. Bien que le nouveau gouvernement soit entré en fonction le 29 avril, les tensions sont déjà apparues le 3 mars de la même année. La raison en est que, pour la première fois, le Parti conservateur d’Estonie EKRE a connu un grand succès. Mon point de départ est la question: si les médias anglophones décrivent l’Estonie comme ça, comment se présente la situation dans les médias français ?
Les cadres de discours temporels dans les contes de fées
(Tartu Ülikool, 2013) Lüter, Anna; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
Cendrillon à Hollywood: l'analyse comparative du conte de Charles Perrault et du roman de Elena Klein
(Tartu Ülikool, 2021) Pehk, Teele Marie; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Le but de ce mémoire est d'analyser le mythe de Cendrillon et son influence sur un roman appelé Cendrillon à Hollywood par Elena Klein. Pour comparer les similitudes et les différences entre le mythe et le roman, j'utilise un conte de fées du XVIIe siècle appelé Cendrillon ou la petite pantoufle de verre par Charles Perrault, qui est similaire au roman par l'absence de figure maternelle et le but de l'héroïne.
Comment la religion est-elle représentée dans les médias français?
(Tartu Ülikool, 2022) Tammiste, Anette; Dautancourt, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
La comparaison des expressions imagées avec les mots de la nourriture en français et estonien
(Tartu Ülikool, 2014) Jürison, Agnes; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Conjugalité dans "La Vagabonde" de Colette: rapports des espèces compagnes
(Tartu Ülikool, 2022) Grintsak, Kiira; Bédard-Goulet, Sara, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž

Browse

Browsing Romanistika osakond. Prantsuse keel ja kirjandus by Title