Psühholoogia instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14985

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

I ja II tüüpi diabeedi nüansipõhine isiksuseprofiilide võrdlus
(Tartu Ülikool, 2024) Malken, Birgit; Arumäe, Kadri, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Diabeet on heterogeenne grupp haigusi, mille senine käsitlus isiksusepsühholoogias on lähtunud erinevate tüüpide ühisosadest, kuid jätnud varju nende võimalikud erinevused. Uuringu eesmärk oli vaadata I ja II tüüpi diabeedi isiksuseprofiile nüansipõhiselt ning leida profiilide sarnasused ja erinevused. Valim koosnes 3576st Eesti geenivaramu geenidoonorist, kellest I tüüpi diabeedi (T1D) diagnoos oli 190-l ning II tüüpi diabeedi (T2D) diagnoos 3386-l. Soo, vanuse, hariduse ning kehamassiindeksi alusel sobitasin diabeedigruppidele ka vastavad kontrollgrupid. T1D profiili iseloomustas tervisega seotud mure. T2D profiili iseloomustas samuti tervisega seotud mure, ent ka eluga rahulolematus, kannatuste kogemine ning dominantsus. Suurimaid sarnasusi kahe isiksuseprofiili vahel oli näha interpersonaalset dünaamikat, suhtlust, enesekehtestamist ning tervisekäitumist käsitlevates nüanssides. Suurimad erinevused ilmnesid väljanägemist ning enesekindlust ja seksuaalsust puudutavates nüanssides, kus läbivalt T1D grupil olid kõrgemad hinnangud. Olulisi erinevusi oli näha ka pro- ja antisotsiaalset käitumist kirjeldavates nüanssides, kus T2D diagnoosiga indiviidid raporteerisid prosotsiaalseimaid hinnanguid. Kahe diabeeditüübi isiksuseprofiilide korrelatsioon (r = 0.38, p <.001) näitas nõrka seost. Tulemuste põhjal võiksid edasised diabeedi ning isiksuse seoseid uurivad tööd diabeeditüüpe eristada.
Vanuselised erinevused isiksuse struktuuris enesekohaste ja informantide hinnangute põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Rintamäki, Jarita Maaria; Mõttus, Rene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Isiksuse mõõdikud hindavad isiksust valdavalt enesekohaste raportite alusel ja igas vanuses ühtemoodi. Isiksuse hindamisel ainult enesekohaste hinnangutega võib kaasneda hindajast tingitud süstemaatilisi mõõtmisvigu. Ühest hindajast tingitud mõõtmise samaväärsuse probleem on relevantne vanuseliste erinevuste uurimisel: eri vanuses inimeste isiksuse struktuur võib erineda, kuid ainult enesekohaste raportitega hinnates ei pruugi teada, kas muutus isiksuse tegelik struktuur või on erinevus tingitud mõõtmisveast. Uurimuse eesmärk on leida, kuidas erineb isiksuse struktuur vanuseliselt, mõõdetuna domeenide ja nüansside tasandil. Samuti, kas struktuuri muutused erinevad enesekohaste ja informantide hinnangute vahel. Uurimuse valim koosneb Eesti Geenivaramu PS21 isiksuseuuringus osalenutest, n = 21 915 doonori ja informandi paari vanuses 18-89. Isiksuse struktuuri nüansse uurisin mõõdikuga 100NP ja domeene selle põhjal loodud Suure Viisiku mudeliga. Nüansside struktuuri võrdlemisel kasutasin korrelatsioonanalüüsi ja Suure Viisiku domeenide võrdlemisel faktoranalüüse (uuriv, kinnitav, mitme rühmaga kinnitav). Nüanssidepõhise mudeli struktuur erineb vanuse lõikes veidi: struktuuri sarnasus vanusegruppide vahe suurenedes vähenes, r = -0.5 (enesekohased) ja r = -0.46 (informandid). Samuti muutus enesekohaste ja informantide hinnangute sarnasus, r = -0.43. Suure Viisiku domeenid polnud samuti vanuste ja hindajate lõikes samaväärsed, kuid tuvastatud muutused olid väikesed. Uuringust järeldub, et vanuserühmade isiksuse võrdlemisel tasuks kasutada nüansse, informantide hinnangud täiendavad rohkem nüansipõhist kui domeenide hindamist ja Suure Viisiku domeenid ei pruugi olla vanuseti samatähenduslikud, kuid nihked on väikesed.
Vererõhuravimite tarvitamise järjekindluse ja järjepidevuse ning Suure Viisiku isiksuseomaduste vahelised seosed Eesti Geenivaramu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Eimann, Heldi; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Raviplaanist kinni pidamine kogu raviperioodi vältel on maksimaalse ravitoime saavutamiseks oluline. Antud uurimistöö eesmärgiks on vaadelda, milline seos on patsiendi isiksusel ravimkäitumisega, uurides täpsemalt seoseid ravimi võtmise järjekindluse, järjepidevuse ja patsiendi isiksuse vahel. Tuginedes varasemale kirjandusele, vaadati Neurootilisuse ja Meelekindluse seoseid järjekindluse ning järjepidevusega. Valim moodustati perioodil 2020-2021 vererõhuravimeid tarvitanud ning isiksuseküsimustiku täitnud Eesti Geenivaramu geenidoonoritest (N = 6698). Tulemused näitavad, et järjekindlusel on oluline seos sellega, kas ravi katkestati küsitud perioodil või mitte. Suure Viisiku isiksuseomadustest leiti järjekindlusel nõrgad seosed Neurootilisusega ja Ekstravertsusega ning järjepidevusel nõrk seos Avatusega kogemusele. Meelekindlusel seos järjekindluse ja järjepidevusega puudus. Tulemustest nähtub, et isiksuse efekti suurused jäävad pigem väikesteks. Isiksusejoonte seosed raviplaani järgimisega on komplekssed ning vajavad põhjalikumat analüüsi erinevate diagnooside ja ravimite näitel.

Sirvi

Sirvi Psühholoogia instituut Märksõna "100NP" järgi