Maailma keelte ja kultuuride instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/16592

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Die Dorpater Studentensprache und die deutschbaltischen studentischen Korporationen an der Kaiserlichen Universität Dorpat im 19. Jahrhundert - die baltische Eigenart in der deutschen Studentenkultur
(Tartu Ülikool, 2002) Bender, Reet; Lepa, Karl, juhendaja; Nail, Norbert, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond
Le contexte du mot liberté dans la littérature et dans les articles de presse du XIXe siècle
(Tartu Ülikool, 2022) Kaubi, Marika; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Le pouvoir politique de l’art : Cyrano de Bergerac sur la scène et au cinéma
(Tartu Ülikool, 2025) Maide, Veronika; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Cette étude s’inscrit dans le cadre d’une analyse du pouvoir politique de l’art dans Cyrano de Bergerac (1897) d'Edmond Rostand et son adaptation cinématographique Cyrano par Joe Wright (2021), en nous fondant sur les théories de Jacques Rancière. L’étude susmentionnée combine trois éléments méthodologiques. En premier lieu, elle adopte une approche théorique de l’art politique. En deuxième lieu, elle se penche sur les contextes historiques. Enfin, elle propose une analyse critique des œuvres. Cette analyse met en exergue que, aussi bien dans l’œuvre théâtrale que dans son adaptation cinématographique, le dissensus produit une rupture du sensible, révélant une puissance politique de l’art dans deux époques différentes. Le mémoire montre que Cyrano, tel que mis en scène par Rostand et Wright, incarne une figure du dissensus qui conteste les hiérarchies sociales et les normes dominantes, en valorisant la dignité, l’indépendance et la résistance morale. L’art devient alors un outil d’intervention politique et sociale puissant. et de ses effets souhaitables. En outre, ce travail se concentre sur la manière dont une même œuvre narrative peut être réinterprétée à travers le contexte de différentes époques.
Sympathy and Gender in George Eliot's The Mill on the Floss and W.M: Thackeray's Vanity Fair
(Tartu Ülikool, 2015-06-09) Sepp, Mari-Liis; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Selle magistritöö üldiseks eesmärgiks on uurida Victoria ajastu realismis olulist kohta omava kaastunde mõistet. George Eliot nägi kaastunde kujundamises ning lugejate maailmapildi avardamises ilukirjanduse peamist eesmärki. Võib väita, et sarnased väärtused iseloomustasid tolle ajastu realismi ka üldisemalt. Töö peamised argumendid põhinevad arusaamal, et kaastunne ei ole pelgalt emotsioon, vaid kannab endas kultuurilisi väärtusi, eelkõige valitsevat ideoloogiat. Selles magistritöös keskendutakse seega viktoriaanlikele soorollidele ning neid kujundanud keskklassi ideoloogiale. Analüüsitakse kahte 19. sajandi keskpaiga romaani, milleks on George Elioti „Veski Flossi jõel” ja W. M. Thackeray „Edevuse laat”. Eesmärgiks on näidata, kuidas lugejas kaastunde tekitamise (või mittetekitamise) läbi avaldatakse samaaegselt ka arusaamu valitseva soolisuse ideoloogia kohta. Sissejuhatus antakse põgus ülevaade kaastunde olulisusest 19. sajandi realismis, tutvustatakse Elioti ja Thackeray teoseid ning mõningaid nende analüüsimiseks vajalikke eelteadmisi ja väiteid. Esimeses peatükis keskendutakse peamiselt kultuurilisele ja ideoloogilisele kontekstile. Esmalt tutvustatakse viktoriaanlikke soorolle. Peatüki teises osas antakse ülevaade 19. sajandil aset leidnud muutustest teaduses, religioonis, majanduses ja tehnoloogias ning nendega kaasnenud hirmudest ja kahtlustest, millest kasvas välja ka inimkonna ühtsuse rõhutamise idee ning sellega seotud kaastunde mõiste. Järgnevalt kirjeldatakse täpsemalt kaastunde mõistet, määratletakse selle võime kanda endas ideoloogiat ning tutvustatakse mõningaid viise, kuidas kaastunnet lugejas kujundatakse. Teises peatükis võrreldakse Thackeray ja Elioti teoseid lähtudes eelnevalt välja toodud ideedest kaastunde ja ideoloogia seotuse osas. Vaadeldakse peamisi tegelasi ja seda, kas romaan julgustab lugejat kaasa tundma või mitte ning milliseid viiteid viktooriaanlikele soorollidele sellisest käsitlusest tuletada võib. Analüüsi põhilised tulemused leiab kokkuvõttest.
The gentlemanly ideal in Jane Austen's "Emma"
(Tartu Ülikool, 2018) Õispuu, Keili; Rajamäe, Pilvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
Käesolev bakalaureusetöö analüüsib inglise džentelmani ideaali Jane Austeni romaanis „Emma”. Antud töö peamine eesmärk on välja selgitada mida kujutab endast inglise džentelmani ideaal ja kuidas see ideaal on esindatud Jane Austeni romaanis. Seda analüüsitake kolme džentelmani, härra Eltoni, Frank Churchilli ja härra Knightley, näitel. Nemad on teose kangelanna, Emma Woodhouse’i potentsiaalsed kosilased.
Жанр литературной баллады в 1840–е годы
(Tartu Ülikool, 2022) Ivanova, Maria; Ивановa, Мариa; Leibov, Roman, juhendaja; Лейбов, Р., juhendaja; Tartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž

Sirvi

Sirvi Maailma keelte ja kultuuride instituut Märksõna "19. sajand" järgi