Viljandi Kultuuriakadeemia

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/6535

Browse

Browsing Viljandi Kultuuriakadeemia by Subject "18. saj. lõpp"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Tarvastu meeste rahvarõivad 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Roosmaa, Kersti; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
    Lõputöö ülesandeks oli uurida nii olemasoleva kirjanduse kui ka muuseumiesemete põhjal Tarvastu kihelkonna meesterõivaid. Selleks külastasin Viljandi Muuseumit, Tarvastu Muuseumit ja Eesti Rahva Muuseumit ning otsisin vastavat materjali kirjandusest ja ERM-i käsikirjalistest materjalidest. Muuseumidest leidsin suhteliselt vähe esemelist materjali. Kokku uurisin ja kirjeldasin oma töös 22 eset. Viljandi muuseumist leidsin Tarvastu püksid (VM 8984 E 416) ja särgi (VM 8984 E 416), Tarvastu muuseumist mustast nahast pastlad. ERM-is olid olemas särk (ERM A 553: 61ab) ja 2 paari pükse (ERM 7581 ja ERM A 553: 32.) Samuti olid seal kaks siniste ja punaste kaaruspaeltega kaunistatud pikk-kuube- (ERM 14338 ja ERM A 670: 28). Leidsin neli vööd: üks oli võrkvöö- (ERM 15897) ja teised põimitud vööd- (ERM 722, ERM 737 ja ERM A173:8). Labakindaid oli ERM-is viis paari- neli neist olid varrastel kootud- (ERM 703 b, ERM 9004, ERM A 293:168, ERM A 249:17) ja üks paar oli valmistatud nõelatehnikas- (ERM 732b). Jalanõudest olid olemas kolm paari viiske- (ERM 702, ERM 4994 ja ERM 7689). Ka leidsin ühe säärepaela (ERM 2429) ja ühe Tarvastu nahktasku. Muuseumidest ei õnnestunud leida Tarvastu kaabut, kasukat, rüüd ja sukki, seega püüdsin nende esemete kohta leida materjali erialasest kirjandusest. Tarvastu kaabude, sukkade ja jalanõude kohta leidsin üksikuid teateid ERM-i käsikirjalistest materjalidest. Kasukate kohta leidsin ammendava materjali ERM-küsitluslehe vastustest (Lättemäe 1966). Kindlasti oleks nende esemete uurimisel abi olnud kõrvalkihelkondade Helme ja Paistu meesterõivaste uurimisest, see aga ei oleks mahtunud käesoleva töö mahupiiridesse. Minu uurimusliku diplomitöö eesmärgiks oli koguda piisavalt materjali selleks, et praktilise diplomitööna koostada Tarvastu mehe rahvarõivakomplekt. Selle komplekti valmistasin osaliselt ise ja osaliselt tellisin teistelt meistritelt. Komplekti tellijaks oli Tarvastu muuseum. Valiku mida teostada tegin olemasolevatest muuseumiesemetest lähtudes. Enda poolt teostatavateks esemeteks valisin särgi ( kaukaga ame) ja püksid (kaltsad) Viljandi muuseumist- (VM 8984 E 416 ja VM 8984 E 416), samuti pikk-kuue (ERM 14338) Eesti Rahva Muuseumist. Minu konsultandiks nende riideesemete valmistamisel oli Silvi Allimann. Püüdsin need esemed valmistada võimalikult originaalilähedased, lähtudes suurusnumbrist 50 (tegemist ei ole seega täpsete koopiatega muuseumiesemetest). Särgi, pükste ja pikk-kuue juurde püüdsin leida sobivad aksessuaarid. Nendeks esemeteks olid: Mulgi kaabu, kindad, vöö, pastlad, nahktasku ja sukad. Mulgi kaapkübara valmistas Juta Räägel, kes on selle teinud Halliste kaapkübara (ERM 1746) põhjal. Kindad on valmistanud Silvia Vahtramäe, kes on need kudunud ERM-i kinnaste (ERM 703b)- mustri järgi. Pastlad ja nahktasku on valmistatud Viljandi kingsepa Priit Reimandi poolt. Pastelde eeskujuks on Tarvastu muuseumis leiduvad pastlad. Nahast tasku on valmistatud ERM-is leiduvate Mulgi nahktaskute põhjal. Lambamustad sukad pastelde juurde on valmistanud Milvi Patrael. Palusin valmistada just lambamustad sukad, sest kirjandusest tuli välja, et Tarvastus on selliseid sukki kantud. Kuna rahvarõivakomplekti jaoks vöö valmistamiseks ei jäänud piisavalt aega- algselt oli plaanis valmistada põimitud vöö ERM-i vöö (ERM 737) järgi - siis otsustasin Mustlast laenata punase võrkvöö. Põhjuseks, miks lisasin komplektile punase võrkvöö on see, et kirjanduses on mainitud punast pussakut nii Tarvastus kui ka teistes Mulgi kihelkondades. Kokkuvõttes olen selle rõivakomplektiga rahul ja usun, et valmis saanud esemed sobivad Tarvastu Muuseumile. Käesolevat uurimuslikku tööd saaks jätkata võttes uurimise alla kõik Mulgi kihelkonnad ja keskendudes just meesterõivastele. See võimaldaks paremini tundma õppida ka Tarvastu meesterõivaid, kuna nii asetuks käesoleva töö materjal veidi laiemasse konteksti. Ka Mulgi meesterõivastest üleüldises plaanis on vähe kirjutatud, nii et see oleks oluline uurimisteema inimestele kes soovivad tundma õppida Mulgi rahvarõivaid ja ka Mulgi kultuuri laiemalt.