Viljandi Kultuuriakadeemia

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/6535

Browse

Now showing 1 - 20 of 1460

10. Viljandi kitarrifestival 2017
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Pärn, Keirin; Mäger, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
10.-12. klassi õpilaste infovajadused ja kasutatavad infoallikad Rakvere Reaalgümnaasiumi ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumi näitel
(2010-06-03T10:59:48Z) Sihvart, Tiia
12. Tudengite Teatripäevad
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Sprenk, Kadri; Karilaid, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
13.-15. sajandi nahkjalatsipealsete leidudest inspireeritud tänapäevased vabaaja-jalanõud
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Oru, Anneli; Rajando, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev töö on järg autori seminaritööle „Keskaegsete jalatsite kaunistusvõtted – 13.-15. sajandi leiud Tartust ja Tallinnast“. Lõputöö eesmärgiks oli luua jalatsid tänapäeva inimesele, kasutades keskaja Eestis kasutusel olnud nahkjalatsite kaunistusi. Esimeses peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist keskajal. Keskajal valmistati jalanõusid liistu peal pööratud kinga meetodil. See tähendab, et tükid õmmeldi tagurpidi liistu ümber kokku, liist võeti kinga seest välja ja king pöörati õiget pidi. Aja jooksul lisati pealse ja talla õmbluse vahele rante, mis muutsid jalatsi veekindlamaks. Hiljem õmmeldi randi külge lisa taldu, et tald kauem kõndimisele vastu peaks. Teises peatükis kirjeldatakse jalatsivalmistamist tänapäeval. Kutsepraktika käigus oli autoril võimalus õppida jalatsitootmisvabrikus Samelin ja jälgida tööstuslikust jalatsi tootmist. Väga suur osatähtsus on materjali kokkuhoius ja detailide märgistamisel. Vastasel juhul pole tootmine kasulik. Mudelite valik on väga lai ja järjest uudsemaid lahendusi tuleb iga päev juurde. Omandada saab tänapäeval oskusi, kas kingsepa juures õppides või välismaal erinevates õppeasutustes. Uurimistöö praktilises pooles töötas autor välja vabaaja jalatsi kollektsiooni kasutades seminaritöös uuritud nahkjalatsipealsete kaunistusi. Arvestama pidi tänapäeva tehnika võimalusi ja tehnoloogiate iseärasusi. Mudelid nimetati kursusekaaslaste nimede järgi. Materjaliks kasutati taimparknahka, mida peale jalatsite valmimist immutati mingi rasvaga. Ühiseks jooneks kõigil mudelitel on tagurihma kasutus, mis muudab ilma kannatugevduseta jalatsi konstruktsiooni piisavalt tugevaks. Kokkuvõtteks saab öelda, et väga hästi annab kasutada keskaegseid kaunistusvõtteid tänapäevaste jalatsite peal tööstuslikus tootmises. Edasi arenduseks võiks kaunistusi lihtsustada, seda ka hinna optimeerimise pärast. Linda mudeli kaunistus ei tulnud kõige praktilisem välja – pikad lõhed turritavad püsti käimisel ja selle pärast ei kasutaks sellist kaunistusviisi enam tulevikus.
14. Tudengite Teatripäevad 2016
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Ressar, Hanna-Mai; Mäger, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
1850. – 1940. aastate kaltsunukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Rosenthal, Maris; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Maris Rosenthali lõputöö 1850.-1940. aastate tekstiilinukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus tegeleb Eesti muuseumides kuni 1940. aastateni valmistatud maa piirkonnast pärit kaltsunukkudega ning keskendub uurimisprobleemile, kuidas eristuvad tekstiilnukutüübid arvestades nukkude valmistamistehnoloogiaid ja materjalikasutust. Uurimisobjektiks on kaltsunukkude tehnilised tunnused – materjalikasutus, erinevate kehaosade olemasolu ja nende omavaheline ühendamine, näo ja juuste olemasolu ning nende tegemisviisid. Uurimisobjektide analüüsimeetodiks sai tehniliste tunnuste omavaheline võrdlemine. Uurimismaterjali valim oli 27 objekti. Uuritava kogumi sees eristusid kolm tekstiilnukutüüpi: rullnukud, eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukud ning keha ja jalad osaliselt või ühes tükis nukud. Omakorda on erinevusi tüüpide siseselt. Rullnukud on kõige lihtsamini valmistatav nukud, kuna selle puhul saab õmblustöö üldsegi välistada. Tüübi siseselt saab eristada käteta ja kätega variante. Eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukke oli uuritavas kogumis kõige rohkem. Siia rühma kuuluvad need titad, kelle käed ja jalad õmmeldakse eraldi keha külge ning iga kehaosa lõigatakse välja iseseisva tükina. Viimase ja väiksema rühma moodustasid nukud, kelle keha ja jalad osaliselt või ühes tükis ning pea ja käed kinnitatakse eraldi. Esitletud tekstiilnukutüüpide puhul ei saa välja tuua paikkondlike erinevusi. Samuti ei selgu, millised tüübid olid varasemad ja millised hilisemad. Diplomitöö praktilise osana on kaasas Tite tegemise õpetus ehk lühike kaltsunuku õmblemise raamatu makett, kus leiab metoodilise juhendi kolme kaltsunuku õmblemiseks, mille eeskujuks on muuseumide nukud.
1860.-1940. aastate Ruhnu silmkoeliste kinnaste kogum Eesti muuseumides: mustrid ja värvikombinatsioonid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Rosenthal, Maris; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti saarte lasterõivad muuseumikogude ja arhiivifotode põhjal. Rahvarõiva-ainelise laste rõivakollektsiooni valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kalle, Maaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö uurimusliku osa eesmärgiks oli kaardistada muuseumikogudes asuvad Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu saarte lasterõivad 19. sajandi II – 20. sajandi I pooleni ja vaadata läbi ning analüüsida samal perioodil laste eluolu kajastanud arhiivifotod. Kinnitust sai hüpoteesiks olnud väide, mille kohaselt 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti Saarte lasterõivad sarnanesid täiskasvanurõivastele, samas olid need veidi lihtsutatud ja valmistatud vastavalt lapse mõõtudele. Töö praktilise osa käigus valmis tänapäevane rahvarõiva-aineline laste rõivakollektsioon paikkondlikel kirikindamustritel põhinevatest lastekleitidest ja Saaremaa liistikute baasil valmistatud pihikseelikutest. Rõivakollektsiooni teostamisel koostatud tööjuhised, lõike- ja mustriskeemid on abimaterjaliks lastele tänapärvaste rahvarõiva-aineliste rõivaste valmistamisel.
19. sajandi II - 20. sajandi I poole Vormsi ja Ruhnu lasterõivad muuseumikogude ning arhiivifotode põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Kalle, Maaja; Tomberg, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
19. Tudengite teatripäevade festivali korraldamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Sirel, Johann; Känd, Hannele, juhendaja, Kährik, Allan, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
20 m² suuruse tüüpsauna põhiplaani ja välisilmete kavandamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Nõmmik, Martin; Välja, Leele, juhendaja; Pihel, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
20. sajandil Eestis valmistatud lammaskarude uurimus ja vilditud materjalist mängukarude valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Sarap, Kristi; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2001-2011 ilmunud eesti laste- ja noortekirjandus Saare Maakonna Keskraamatukogus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012-06-12) Kukk, Pille; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Infohariduse osakond
3.-4. klassi õpilaste vanemate kunsti ja tehnoloogia õppeainete tegevuste ohutuse alased hoiakud ja praktikad
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Kuusk, Katri; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
3D modelleerimise ja printimise teemaline õppematerjal põhikooli III kooliastmele
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Raudmäe, Martin; Raudmäe, Renno, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
4. - 5. klasside õpilaste igapäevaprobleemide põhijooned : lõputöö
(2014) Ruuben, Reemet; Salumäe, Külli, juhendaja
8. Viimsi Jazzpopfest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Käsk, Silvia; Mäger, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurikorraldus
9. Tudengite Teatripäevade festival
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Känd, Hannele; Mäger, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond
Aastate 1918-1940 Saaremaa raamatukirjastajad
(2008-06-20T06:34:37Z) Raamat, Lea
Aastatel 1918-1940 eestikeelsetes ajalehtedes ilmunud jutulisade bibliograafia
(2010-06-03T10:53:41Z) Salu, Marika

Browse

Browsing Viljandi Kultuuriakadeemia by Title