Viljandi Kultuuriakadeemia

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/6535

Browse

Browsing Viljandi Kultuuriakadeemia by Subject "18.-20. saj."

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Mulgimaa särkidel kasutatud pilutikandi tehnoloogiad 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni: Halliste kihelkonna särkide tikkimisjuhendite koostamine
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Kõverik, Riina; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöö annab ülevaate 16.sajandi kuni 20 sajandi perioodi mustrite ja valmistamise õpetuste leviku kohta, kirjeldab Mulgimaal 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni tehtud särkidel pilutikandi valmistamise tehnoloogiat ning loov-praktilise töö tulemusena on valminud kümnel Halliste kihelkonna särgil olevate pilutikandite teostamise õpetused ja originaalile sarnased näidised särkide kaupa Uurimisobjektidena on kasutatud kolme Viljandi Muuseumis, ühte Eesti Ajaloomuuseumis ja 12 Eesti Rahva Muusemis olevat pilutikandiga kaunistatud särki. Peatähelepanu on suunatud pilutikandi tehnoloogiaga seotud detailidele ning lisaks sellele on puudutatud ka mustrite ja tehniliste oskuste õpetuste levikut. Pilutikandipistete tulemuste võrdlemine trükistes ilmunud õpetustega osutus põnevaks ettevõtmiseks ning selgus, et uuritavatel särkidel on kokku kasutatud kuut erinevat pistevõtet: lihtpilu-, kahepoolne lihtpilu, põimpilu-, mähk-, siksak-sõlm- ja aedpistet ning nelja erinevat pilupalistuse viisi: lühipiste, pikkpiste, ülepiste ja kahepoolsepiste palistusi. Ajaloolisi esemeid ja pilutikandialast kirjandust uurides selgus, et lihtpilupiste visuaalne pilt kanga paremalt poolt võib esineda viiel erineval moel. Mulgimaal särkide pilutikandi teostamiseks on kasutatud kahte erinevat lihtpilupistet, mida teostatud kanga paremalt poolt. Põimpilu soovitan tikkida kanga pahemalt poolt, kuid põimpilutikandi otsaservades kanga paremalt poolt. Uuritavatel särkidel on lisaks kahepoolsele lihtpilupistele ja siksak-sõlmpilule ka kolm erinevate pistetega kombineeritud pilupistet. Pilupistete tegemiseks rühmitati enamasti rinnalõhiku servas kaks lõime, teistel särgi osadel enamasti grupeeriti kolm või neli lõime. Tänapäeval pilutades sõltub rühmitatavate lõngade arv kanga valikust (lõime- ja koelõngade jämedusest) ning oluline on täna tikandeid järgi tehes jälgida eeskuju esemele tehtud mustri suurust. Enamik pisteid on küll poole sajandi jooksul ilmunud kirjandusest leitavad, kuid nende otsimine ise nõuab kannatlikkust. Valminud 10 juhendit on esitletud füüsiliselt otse retsensendile ja kaitsmiskomisjonile.