Viljandi Kultuuriakadeemia
Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/6535
Browse
Browsing Viljandi Kultuuriakadeemia by Subject "19. saj. lõpp"
Now showing 1 - 9 of 9
- Results Per Page
- Sort Options
Item Dobby-telgede ja vedulauaga kangastelgede kasutuselevõtt Eestis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kriis, Eva-Liisa; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös on uuritud uuendustega kangastelgede kasutuselevõttu Eestis, selgitades välja, millal see algas ja kust saadi eeskujusid. Uuenduste all mõeldakse puidust, papist või metallist mustrikaartide või kettidega “programmeeritavaid” kangastelgesid ja vedulauaga kangastelje lahendusi.Autor peab oluliseks tähelepanu juhtimist uuendustega kangastelgede olemasolule Eestis. Vedulaua,dobby-süsteemi ja žakardseadme kasutamine käsitsi kudumisel on tänapäeva digimaailmas kaduv kunst, kuigi augustatud mustrikaart oli perfokaartidega programmeeritava arvuti eelkäijaks.Item Eesti laste riidest mänguasjade materjalid, lõiked ja valmistamisviisid 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastani(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Teder, Inga; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilItem Helme kihelkonna põlled 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Nõmmsalu, Siiri; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilItem Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaalmajanduslike protsesside peegeldus(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kuusk, Kadri; Põllo, Helgi, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö „Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaal-majanduslike protsesside peegeldus“ on uurimuslik töö, mis kaardistab Hiiumaa põrandakatete ajaloo viimase saja viiekümne aasta jooksul (1870-2022). Uurimuse eesmärk on anda ülevaade, millised kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud olud on mõjutanud põrandavaipade väljakujunemist ja valmistamist Hiiumaal. Kitsamalt on vaadeldud, millisel määral on ajastus domineeriv kohalik suurtööstus või -tootmine mõjutanud tööstusjääkide kasutamist Hiiumaal käsitöönduslike põrandakatete valmistamise juures. Uurimustöö aluseks on 62 Hiiumaa põrandakatete Eesti muuseumites ning autori poolt läbi viidud välitööd (2019-2023). Magistritöö on jaotatud kümneks sisupeatükiks, millest esimeses on vaadeldud, millised ajaloolis-poliitilised ja kultuurilised murdepunktid on võimendanud või vähendanud Hiiumaa põrandakatete variatiivsust. Järgnevad üheksa peatükki on pühendatud põrandakatetes kasutatud materjalidele – taimsed materjalid, kalev, lõng, karusnahk, võrgulina, kile, heinapallinöör, kalts ja suurtööstuste tekstiilijäägid. Kõiki peatükke toetavad fotodega lisad.Item Juurdelõikuse ja rätsepatöö arengust Eestis. Laste rahvarõivaste lõiked ja valmistamisõpetus(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vaabla, Janne; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilDiplomitöö lõppeesmärk on laste rahvarõivaste lõigete valmistamine. Eesmärgi saavutamiseks on põhjalikult uuritud rõivaste valmistamise ja juurdelõikuse ajalugu Eestis. Uurimustöös kasutatud kirjalike allikate põhjal on autor välja selgitanud, et sajandite vältel väljakujunenud kultuurilis-esteetilised tõekspidamised, käsitöö oskuste areng ja tööstuslikud revolutsioonid, on mõjutanud meie esivanemate kantavat rõivastust ning selle valmistamist. Käesoleva ajani kestavad vaidlused, kuidas valmistada ja kanda rahvarõivaid. Autori lõputööna teostatud laste rahvarõivaste lõiked on valminud kasutades nii pliiatsi ja joonlauaga paberil konstrueerimist-modelleerimist, kui ka digitaalse tehnika abi. Lisana on koostatud rahvarõivaste õmblemise juhend spetsiaalselt lõikelehtedel antud rõivagruppidele. Lõigete projekteerimise käigus on valminud kaks eksperimentaal-kollektsiooni lasterõivastest. Esimene koosneb autentsetest rahvarõivastest, teise kollektsiooni moodustavad rõivad, mille õmblemisel on kasutatud rahvarõivaste lõikeid, kuid materjalidena teksa- ja puuvillasegu kangaid.Item Kangakudumine vanal Võrumaal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Uiga, Mai; Uiga, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilItem Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Veelmaa, Marge; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö „Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele“ keskendub naistele suunatud oskusteabe ja kutseoskuste leviku ajaloo uurimisele Eesti haridusloos läbi kangakudumise õpetamise. Töös on võetud vaatluse alla need koolid ja kursused, kus kangakudumise omandamine oli esile tõstetud ametioskuseks. Uurimistöös antakse ülevaade, kuidas toimus kangakudumise õpe Eestit kõige enam mõjutanud riikides Saksamaal, Rootsis ja Soomes, ning kuidas jõudsid uued teadmised Eestisse. Välja on toodud koolid ja kursused, mis olid Eestis kangakudumise õpetamisel esimesteks ning kõige olulisemateks mõjutajateks. Praktilise osana on kirjeldused kangakudumise mustrite märkimise viisidest vanades mustrivihikutes. Lisaks on WeavePoint arvutiprogrammiga tänapäevastatud kangastelgedel kootud tekstiilide rakendusskeemid vanadest kudumisvihikutest.Item Puuvillased jakid rahvarõivaste kandmise traditsioonis Lääne-Eestis ja saartel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Tamm, Aivi; Jõeste, Kristi, juhendaja; Randmaa, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö „Puuvillased jakid rahvarõivaste kandmise traditsioonis Lääne-Eestis ja saartel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel“ uurib koos rahvarõivaseelikutega kantud puuvillasest vabrikukangast jakke, mille lõige on sarnane samas piirkonnas kantud villase jaki lõikega. Uurimistöö põhineb olemasolevatel muuseumide ja erakogude esemetel ning intervjuudel kirstuvara omanikega. Töö kirjeldab jakkide kandmiskombestikku ning toob välja piirkondlikud erinevused tegumoodides ja eelistatud kangamustrites. Magistritöö eesmärk on juhtida rahvarõivaste valmistajate ja kandjate tähelepanu puuvillaste jakkide kandmise traditsioonile ning suurendada teadlikkust eri piirkondade jakkide mitmekesisusest. Magistritöö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate puuvillaste trükikangaste ajaloost ja puuvillastest jakkidest Eestis üldiselt. Teine peatükk analüüsib puuvillasest vabrikukangast jakke piirkondade kaupa. Kolmandas peatükis on lahti kirjutatud uurimistulemused. Töö lisades on esemeliste allikate inventeerimislehed, ülevaatlikud tabelid jakkide ja kangamustrite kohta ning muud asjakohased illustreerivad materjalid.Item Trükitud sitsikangas kui moekaup 1850-1920 ja selle kasutus lapitekkides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Laansalu, Liina; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilLõputöö Trükitud sitsikangas kui moekaup 1850-1920 ja selle kasutus lapitekkides uurimuslik pool on osaliselt jätk eelmise aasta seminaritööle. Kajastasin Hiiumaa muuseumis olevate erilisemate lapitekkide tehnikaid ning seal kasutatavaid sitsimaterjale. Tegin viimaste kohta ajastute kaupa Euroopas moes olnud mustrite ülevaate, et vaadelda millised kangad jõudsid meile ning kuidas seda kasutati kasutati lapitekkides. Püüan siduda seda teemat, eriti Hiiumaal, Rootsi mõjutustega. Praktilise tööna õmblesin naisterõivaste kollektsiooni. Ideed ja sitsikangaste mustriäidiseid annab edasi lapiseelik ning ajastut toetab linnamoeline jakk. Enamus komplektidest on värvide järgi liigitatud, kuid lõiked on kõigil samad.