MVSF magistritööd – Masters theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/18838

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

12-nädalase koduse treeningprogrammi mõju tsüstilise fibroosiga laste funktsionaalse võimekuse näitajatele
(Tartu: Tartu Ülikool, 2023) Amjaga, Alina; Mets, Monika, juhendaja; Puks, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
12-nädalase koduse treeningprogrammi mõju tsüstilise fibroosiga täiskasvanute aeroobse võimekuse näitajatele
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Kama, Kristo ; Riso, Eva-Maria ; Kubja, Riina; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Hinnata 12-nädalase koduse treeningprogrammi mõju tsüstilise fibroosi diagnoosiga täiskasvanute aeroobsele võimekusele. Metoodika: Vaatlusalusteks olid seitse tsüstilise fibroosi diagnoosiga täiskasvanut vanuses 21-42 aastat, kes sooritasid 12-nädalast kodust treeningprogrammi, mis sisaldas vastupidavust arendavaid tegevusi ning jõu- ja venitusharjutusi. Summaarselt sooritati treeningprogrammi nädalas vähemalt 3 tundi. Vaatlusaluste kopsufunktsiooni (spiromeetria ja PEF), aeroobset võimekust (kuue minuti kõnnitest ehk 6MKT) ja vaimset seisundit (emotsionaalse enesetunde küsimustik) hinnati kahel korral: enne ja pärast 12-nädalast sekkumist. Tulemused: 12-nädalase koduse treeningprogrammi järel vaatlusaluste väljahingatava õhu tippvool ehk PEF suurenes (p<0,05). Muud kopsufunktsiooni näitajad (forsseeritud ekspiratoorne sekundimaht ehk FEV1, forsseeritud ekspiratoorne vitaalkapatsiteet ehk FVC ning FEV1 ja FVC suhe ehk FEV-1%/FVC) püsisid muutumatuna. Sekkumise järgselt ei täheldatud 6MKT-i ajal läbitud distantsi olulist suurenemist, pulsi, hapniku saturatsiooni ning hingelduse ja väsimuse näitajad püsisid muutumatuna. Kodune treeningprogramm ei näidanud mõju tsüstilise fibroosiga täiskasvanute vaimsele seisundile. Täheldati tugevat positiivset korrelatsiooni PEF väärtuse ja 6MKT sooritamisel läbitud distantsi vahel. Kopsufunktsiooni (väljendatuna FEV-1% ja FVC%) mõjutavaks faktoriks oli hapniku saturatsiooni tõus (tugev positiivne seos). Samuti oli kopsufunktsioonil (FVC) keskmine positiivne seos 6MKT sooritamisel läbitud distantsiga. Kokkuvõte: Pärast 12-nädalast kodust treeningprogrammi, mis keskendus füüsilise võimekuse arendamisele ja peamiselt aeroobsele treeningule, suurenes tsüstilise fibroosiga täiskasvanutel kopsufunktsiooni näitaja PEF. Teistes kopsufunktsiooni näitajates (FEV-1, FVC jt), aeroobses võimekuses ja vaimses seisundis täheldati minimaalset paranemist, seega ulatuslikumate ja üldistatavate järelduste tegemiseks on vajalikud edasised suurema valimiga ning pikema sekkumisprogrammiga uuringud.
Üliõpilaskorvpallurite kehalise võimekuse dünaamika treening- ja võistlushooaja vahelisel perioodil
(Tartu: Tartu Ülikool, 2020) Ernits, Laura; Kaasik, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Sirvi

Sirvi MVSF magistritööd – Masters theses Märksõna "aeroobne võimekus" järgi