Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30331

Sirvi

Sirvi Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses Märksõna "denitrifikatsioon" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Aafrika troopiliste soometsade füllosfääri lämmastiku aineringe mikrobioom
    (Tartu Ülikool, 2025) Saarts, Sophie; Espenberg, Mikk, juhendaja Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Troopiliste soometsade füllosfääri mikroobikooslused erinevad mulla omadest, kuid nende roll lämmastikuringes on suures osas teadmata. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida erinevate taimeliikide lehtede mikroobse koosluse rolli lämmastikuringes troopilistes soometsades Aafrikas. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) abil kvantifitseeriti leheproovidest bakterite ja arhede 16S rRNA geenide arvukused ning üheksa lämmastikuringe protsessides osaleva geeni arvukused. Tulemused näitasid, et füllosfääri mikroorganismid viisid läbi peamiselt lämmastiku fikseerimist ja denitrifikatsiooni ning vähesemal määral nitrifikatsiooni ja dissimilatoorset nitraadi redutseerimist ammooniumiks. Samuti selgus, et lehtede denitrifitseerivad mikroorganismid võivad läbi viia nii mittetäielikku denitrifikatsiooni ja selle tagajärjel emiteerida atmosfääri kasvuhoonegaasi N2O kui ka täielikku denitrifikatsiooni või ka mullast emiteerunud N2O-d siduda.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Prokarüootide ja seente denitrifikatsiooni potentsiaali hindamine erinevates ökosüsteemides reaalaja PCR meetodiga
    (Tartu Ülikool, 2023) Kikas, Karmel; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Dilämmastikoksiid (N2O) ehk naerugaas on ohtlik kasvuhoonegaas, mille atmosfääri soojendamise potentsiaal on 300 korda võimsam võrreldes süsihappegaasiga (CO2). Nimetatud lämmastikuühendi peamisteks allikateks on nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon. Lisaks looduslikele protsessidele, on inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud N2O kogus suurenenud ja viimasel paaril aastakümnel on päevakorda kerkinud kliimamuutustega seonduvad probleemid. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli analüüsida erinevate ökosüsteemide mõju denitrifikatsioonist tulevale N2O emissioonidele. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) kasutati tuvastamaks denitrifikatsiooni läbiviivate geenide arvukus: seente nirK ning prokarüootide nirK, nirS, nosZI ja nosZII on peamised uuritavad markergeenid. Tulemustest selgus, et seente mõju N2O emissioonidele on suurim liigniisketel ja üleujutatud metsaaladel, nagu näiteks kase- ja kuusemets. Prokarüootide geenikoopiate arvukuse poolest on denitrifikatsiooni esinemise potentsiaal suurim tehismärgaladel ja liigniiske pinnasega metsades.