Sotsiaalteaduste valdkond

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/6342

Browse

Browsing Sotsiaalteaduste valdkond by Subject ""Vabariigi kodanikud""

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Saatejuhi roll ETV saates „Vabariigi kodanikud“
    (Tartu Ülikool, 2013) Uibo, Ere; Unt, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
    Analüüsisin oma bakalaureusetöös saatejuhi rolli ETV saates „Vabariigi kodanikud“. Töö eesmärk oli välja selgitada, kuidas kujundab saatejuht diskussiooni: milliseid rolle ta endale saate jooksul võtab ning kuidas need toimivad; milliseid mõjutamisvõtteid saatejuht kasutab ning millist mõju avaldab diskussioonile saatejuhi isiksus. Jaotasin töö viieks peatükiks. Teoreetiliste lähtekohtade peatükis võtsin vaatluse alla Timbergi ja Erleri teooria, mis selgitas vestlussaadete olemust, täiendasin seda Shattuci ja Dahlgreni käsitlusega vestlussaadete „kollasusest“, McQuaili mõjukäsitlusega, Thorseni, Mølleri lähenemisega saatejuhi rollidele ning Barberi lähenemisega vestlusdebatile kui ühele intervjuuvormile. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks analüüsisin diskursusanalüüsi meetodil „Vabariigi kodanike“ 2012. aasta 20. novembri saadet, kus oli saate teemaks demokraatia olukord Eestis, teise saatena võtan vaatluse alla 2012. aasta 20. märtsi saate tasuta ühistranspordist. Uuringu tulemusi toetasin semistruktureeritud süvaintervjuudega. Vaatlesin, kuidas diskussioon erinevate saateteemade käigus muutub ning milliseks kujuneb saate lõpptulemus, kui lai ja tasakaalustatud on diskussioon ning kuidas hoitakse saate fookust. Saate kui terviku puhul võtsin arvesse seda, et ETV kui avalik-õiguslik telekanal peab teenima avalikku huvi ning kinni pidama ringhäälinguseadusega kehtestatud printsiipidest. Samas püüdsin selgusele jõuda, milliseid paralleele võib tuua kommertstelevisioonis kasutatavate võtetega. Diskursusanalüüsi tulemustest selgus, et analüüsitud saateid iseloomustab saatejuhi multifunktsionaalsus. Saatejuht võttis endale vastavalt olukorrale aktiivse sekkuja rolli, mida iseloomustas saate käigu elavdamine täpsustavate küsimuste või intrigeerivate ja liialdavate väidetega. Samas oli saatejuht ka vestlusgrupi osa ehk üks vabariigi kodanikest. Ta suunas vestlust ning vajadusel provotseeris või šokeeris külalisi, et tekitada aktiivsemat ja sisukamat vestlust, kuid samas lasi teemal minna isevoolu. Selline tegevus balansseerib aga eetilise ajakirjanduse piiril, mis eraldab kvaliteetajakirjandust kõmuajakirjandusest ning annab kinnitust, et avalik-õigusliku televisiooni saated võtavad omaks ka kommertstelevisioonile iseloomulikke võtteid ehk konfliktsuse olulisus ning väiksem neutraalsus. Harta 12 saate puhul tuli esile, kuidas saates võib ilma saatejuhi suurema sekkumiseta tekkida aktiivne diskussioon. Selleks oli olemas eeldus ehk saates olid inimesed, kes olid algselt milleski eriarvamusel. Sel juhul lasi saatejuht teadlikult minna vestlusel isevoolu ning konfliktil ilma suurema kõrvalise sekkumiseta tekkida. Saates käsitlevate teemade hulk oli seega laiem ning konfliktsed teemad kerkisid paremini esile. Tasuta ühistranspordi saate puhul oli olemas tugevam eeldus konflikti tekkimiseks, kuid sel puhul pidi saatejuht rohkem vaeva nägema, küsima, suunama ja provotseerima, et tekiks elav ja konfliktne diskussioon. Seega on õigustatud ka Rannamäe tehtud liialdused ja provokatsioonid. Tasuta ühistranspordi saate näitel selgus ka, et saate alguses seatud vastasseis ei pruugi saate käigus tööle hakata ning loodetav konflikt jääb tekkimata. Seega ei saa kunagi saate alguses teada, kuidas teema kujunema hakkab ning suur osa selle kujunemisest on just saate käigus, mitte enne saadet tehtavate valikute küsimus. Konflikti võimendamine on põhjendatud sellega, et vestlussaate osalejad räägivad küll omavahel, kuid nende diskussioon on siiski mõeldud vaatajale. Kui see on liiga keeruline või igav, tunneb vaataja end kõrvalejäetuna ning huvi saate vastu kaob. Päevakajalised vestlussaated on erakanalite programmides vaatajate huvi puudumise tõttu aastate jooksul vähenenud ning „Vabariigi kodanike“ puhul on leitud oma toimiv nišš, mis avalik-õigusliku kanali kriteeriume täites ning kommertstelevisiooni elemente sisse põimides täidab lünka meediamaastikul. Saate vaadatavus on püsinud kõrge just niši täitmise tõttu. Selle saavutamiseks on saatejuht võtnud riske ning astunud kõrvale neutraalse ja objektiivse vestluse tekitamisest, kuid samas pidanud kindlalt ja järjepidevalt kinni „Vabariigi kodanike“ saatekülaliste ja teemade valikupõhimõtetest.