Sotsiaalteaduste valdkond

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/6342

Browse

Now showing 1 - 20 of 18687

listelement.badge.access-status Open Access ,
1-3 aastaste laste sotsiaalsete oskuste ja isiksuseomaduste seos lapse kohanemisega lasteasutuses
(Tartu Ülikool, 2016) Kalm, Merli; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
1–6-aastaste laste intellektuaalse andekuse avaldumine erinevates arenguvaldkondades PEP-3 testi tulemuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2016) Lepp, Laura-Liis; Häidkind, Pille, juhendaja; Sepp, Viire, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
1–6-aastaste laste PEP-3 testi tulemuste erinevused lähtuvalt taustaandmetest
(Tartu Ülikool, 2017) Toplaan, Susanna; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad
(Tartu Ülikool, 2014) Kald, Inga; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uus meedia levib üha kiiremini ja see muudab meie igapäevaelu harjumusi, sotsiaalseid suhteid ja mõtteviisi. Internetikasutajatest laste arv liigub tänapäeval üha tõusvas joones ja samal ajal väheneb esmakordsete internetikasutajate vanus. Interneti piiramatu levik on oluliseks teinud uue meedia uurimise ja seda eriti seoses lastega, kes digitaalsetest tehnoloogiatest ümbritsetuna üles kasvavad. Meid ümbritsev infotehnoloogia ei ole aga alati tingimata kahjulik. Kui suudame online-riskide kogemisest õppida ja arendada välja digitaalset kirjaoskust, siis on võimalik osa saada interneti lõpututest kasuteguritest. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida 1. ja 2. klassi laste internetikasutust, online-riskide taju, riskidega kokkupuudet ja toimetulekustrateegiaid, mida lapsed potentsiaalsete ohtudega silmitsi seistes kasutavad. Magistritöö teoreetiline osa andis ülevaate laste ja infoühiskonna suhtest; laste arengust; laste internetikasutusest; veebiriskidest; laste kogemusest online-riskidega ja toimetulekustrateegiatest, mida lapsed online-riskide kogemise järel kasutavad. Magistritöö eesmärkide täitmiseks viisin läbi viis fookusgrupi intervjuud kokku kahekümne nelja lapsega ning saadud tulemusi analüüsisin kvalitatiivse andmeanalüüsi meetodi abil. Olulisemate tulemustena võib välja tuua 7-8-aastaste laste küllaltki mitmekülgse ja aktiivse internetikasutuse olukorras, kui nad on virtuaalmaailma võrdlemisi üksi jäetud – suurem osa lastest kasutab internetti vanemate pideva järelvalveta, olles kohati internetis ka siis, kui vanemaid kodus ei ole. Rohkem riske kogenud lastel on ka ohtlikumad veebikasutuse harjumused, näiteks teevad nad seda enda sõnutsi peaaegu alati üksi, erinevatel aegadel ja sealhulgas hilisõhtul, omavad personaalset sotsiaalvõrgustiku kontot ja käivad palju videosaitidel. Suurem osa riskidest, mida lapsed on kogenud, on ette tulnud suhtlusvõrgustikes, kus riskiallikaks on olnud võõrad veebikasutajad, aga ka sõbrad ja tuttavad, kes on lapsele riskantse sisu edasi saatnud. Leidub ka lapsi, kes ei ole mitte ühegi riskiga kokku puutunud – neid lapsi on rohkem nooremate seas, nad käivad harvem internetis ja kindlates mängukeskkondades. Riskiga kokku puutudes kasutavad lapsed kõige rohkem kommunikatiivset ja passiivset toimetulekustrateegiat. Peamiste järeldustena võib välja tuua, et mida rohkem ja erinevamaid tegevusi lapsed internetis harrastavad, seda rohkem puutuvad nad kokku erinevate online-riskidega. Ühe peamise järeldusena võib välja tuua vanemate ja veebikeskkondade poolt rakendatud reeglite ebaefektiivsuse. Kuna kõikide riskide puhul on laste kõige populaarsemaks toimetulekustrateegiaks kogetust rääkimine, siis see näitab, kuivõrd oluline on lapse ja täiskasvanu vaheline usaldusväärne suhe ja avatud kommunikatsioon nii kodus kui ka koolis. Väga oluline on jätkuvalt edendada täiskasvanute teadlikkust ja vastutustundlikku internetikasutust, et vanemad ja õpetajad suudaksid last meediamaastikul adekvaatselt, efektiivselt ja enesekindlalt suunata. Lisaks pakub töö ka metodoloogilisi kogemusi innovaatilise meetodi, st loomingulise ülesande läbiviimise, sama- ja segasooliste fookusgruppide kasutamise ja erineva suurusega rühmade intervjueerimise kogemuse näol. Väikeste laste intervjueerimisel võib uurimissoovitustena välja tuua loomingulise ülesande või mängu kasutamise ja ajastamise intervjuu keskele, poiste-tüdrukute segarühmade kasutamise, mõõduka suurusega rühmad ning omavahel tuttavate laste kaasamise intervjuusse. Edasistes uuringutes soovitaksin tähelepanu pöörata üha nooremate laste mobiilse interneti kasutusele ning kaasata uuringusse laste pereliikmed, eakaaslased ja õpetajad.
listelement.badge.access-status Open Access ,
1. ja 2. klassi õpilaste kogemused seoses koolistressi ja positiivsete sündmustega koolielus
(Tartu Ülikool, 2020) Saluorg, Ave; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
1. ja 2. kooliastme ärevushäire sümptomitega laste lõimimine tavaõppesse Eesti ühe piirkonna õpetajate hinnangute alusel
(Tartu Ülikool, 2013) Hanikat, Sirje; Kõrgesaar, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
1. klassi laste enesehinnangute seosed õpetajate ja vanemate uskumustega ja laste tegelike oskustega
(Tartu Ülikool, 2010) Doroshenko, Natalia; Mägi, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond
listelement.badge.access-status Open Access ,
1. klassi laste enesekohased hinnangud koolis kohanemisele
(Tartu Ülikool, 2014) Raud, Aive; Niilo, Airi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
1.-3. klassi õpilaste lugemisharjumused, lugemishuvi ning hoiakud lastekirjanduse lugemise suhtes ühe Haapsalu linna kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Lepp, Kai Liis; Salo, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
1.-4. klassi õpetajate enesehinnanguline pädevus liikluskasvatuse läbiviimisel ning nende kasutatavad meetodid ja takistused liikluskasvatuse käsitlemisel
(Tartu Ülikool, 2017) Mihkelson, Karina; Kikkas, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
10 years of Nordic defence: the correlation between perception of threat and ambition for defence cooperation in the Nordic Council 2009-2018
(Tartu Ülikool, 2019) Henell, Elis; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Defence and security have during the last decade become an increasingly important part of the Nordic cooperation that traditionally has been defined mainly by the absence of these questions on the agenda. In my thesis I will look at ambition for Nordic defence cooperation and how the changed perception of Russia after 2014 has affected the ambition for it in the Nordic Council. Theoretically I rely on Stephen Walt’s Balance of Threat theory with the expectation that more perceived threat leads to more alignment. The choice of the neorealist approach is justified by first looking at the core of why nations align and then conceptualizing the Nordic cooperation in defence as a form of alignment. The empirical part of the research consists of a cross-temporal comparison of ambition for Nordic defence cooperation in the international debates of the annual sessions of the Nordic Council before (2009-2013) and after (2014-2018) the Russian annexation of Crimea in 2014, which has been defined as a turning point in the Nordic and European security environment. This turn should imply a higher perception of threat in the debate. Using thematical grouping of the data I identify patterns that help me measure the correlation between perception of threat and ambition for Nordic defence cooperation in Nordic parliamentary cooperation. By observing the data, I show that the level of perceived threat for the period 2009-2013 is low and the ambition for regional defence cooperation is high, while the level of perceived threat 2014-2018 is high but the ambition for regional defence cooperation low. I also present other variables inductively drawn from the data that might explain the changes in the level of ambition better than the changed level of threat.
listelement.badge.access-status Open Access ,
10-17-aastaste õpilaste õiguslikest meetmetest õpiraskustest ning koolikiusamisest tulenevate pingete maandamiseks Eestis
(Tartu Ülikool, 2023) Koppel, Alic; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Open Access ,
10-aastase Sanfilippo sündroomiga õpilase arengutaseme analüüs (juhtumi kirjeldus)
(Tartu Ülikool, 2013) Mändla, Katrin; Palts, Kaili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
10. klassi matemaatikat ja füüsikat lõimiva õppematerjali koostamine ja selle kasutamine koosõpetamisel ühistunnis
(Tartu Ülikool, 2023) Joab, Epp; Hunt, Pihel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
10. oktoobril 1919 aastal Asutava Kogu poolt vastuvõetud maaseadus
(Tartu Ülikool, 1924) Kuusekänd, Friedrich
listelement.badge.access-status Open Access ,
11-14 aastaste Eesti poiste suhtlemisärevus, -valmidus ja suhtlemiskompetentsus
(Tartu Ülikool, 2014) Lulla, Reet; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti koolide 11-14 aastaste poiste hinnanguid oma suhtlemisärevusele, -valmidusele ja suhtlemiskompetentsusele ning võrrelda tulemusi varem läbi viidud uurimustega Eestis (Polt 2005, Meldo 2004). Lisaks vaadeldi, kas tajutud edukus mõnes õppeaines on seotud uuringus osalejate suhtlemiskäitumisega. Uuringus osales kokku 215 poissi, kes täitsid kolm küsimustikku: PRCA-24, WTC, SPCC ja lisaküsimused õppeainete kohta. Leiti, et tänapäeval on poiste suhtlemisärevus pigem langenud, kuid samas on poiste suhtlemisvalmidus madalam, võrreldes nende eakaaslastega aastal 2005. Madal suhtlemisärevus, keskmiselt kõrgem suhtlemisvalmidus ning kõrge tajutud suhtlemiskompetentsuse iseloomustab neid poisse, kes tunnevad ennast koolis tugevalt oma emakeeles ning erinevates võõrkeeltes. Kõrge suhtlemisärevus on aga poistel, kes peavad oma tugevaimaks õppeaineks koolis kunstiõpetust.
listelement.badge.access-status Open Access ,
11–16-aastaste noorukite tajutud vanemliku suhte seosed häirunud söömiskäitumise arengutrajektooridega
(Tartu Ülikool, 2026) Alver, Helena; Reintam, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Häirunud söömiskäitumise kujunemist noorukieas on seostatud mitmete perekondlike teguritega, sealhulgas noore tajutud suhtega vanematega. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli selgitada, kuidas on noore kuulumine häirunud söömiskäitumise arengutrajektooridesse seotud tajutud vanemliku suhtega ning kas noore sool on modereeriv roll vanemliku suhte ja arengutrajektoori vahel. Uuring põhines longituuduuringu andmetel, mille esimeses uuringulaines osales 308 noort. Uuringus kasutati Kadi Reintami (2023) magistritöös leitud arengutrajektoore: madal-stabiilne, keskmine-tõusev ja kõrge-stabiilne arengutrajektoor. Tajutud vanemliku suhte skoorid pärinesid PARQ skaalalt. Noorte kuulumine häirunud söömiskäitumise arengutrajektooridesse oli seotud tajutud vanemliku vaenulikkuse, ükskõiksuse ja tõrjumisega, kus madal-stabiilne arengutrajektoor seostus madalamate negatiivse vanemliku suhte hinnangutega. Noore sugu ei modereerinud seost vanemliku suhte ja arengutrajektoori vahel.
listelement.badge.access-status Open Access ,
11–16-aastaste põhikooli õpilaste uimastitarvitamine ja hoiakud uimastitarvitamise ja uimastitarvitajate suhtes
(Tartu Ülikool, 2014) Rohtla, Anita; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
12-13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta
(Tartu Ülikool, 2014) Suumann, Gerda; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Open Access ,
13-14aastaste Eesti teismeliste meelolu- ja ärevushäirete sümptomite seos probleemse nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutamisega
(Tartu Ülikool, 2019) Veere, Katrin; Täht, Karin, juhendaja; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud, et meelolu- ja ärevushäired on sagedasemad vaimsed probleemid, mis on seotud probleemse nutiseadmete kasutamisega. Probleemne nutiseadmete kasutamine on aga seotud digiseadmetes veedetud aja kestuse, tiheduse ja tegevustega, mida seadmes tehakse. Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida, millised on 13-14aastaste teismeliste meeleolu- ja ärevushäirete sümptomite seosed nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutamisega. Uuringus osales 197 7. klasside õpilast 10 Eesti linna- ja maakoolist, neist tüdrukuid 53% ja poisse 47%. Uuringus osalenud teismelistest ca 97% kasutab nutitelefoni. Meelolu- ja ärevushäirete sümptomeid ennustas nii probleemne nutiseadmete kui suurenenud aja veetmine sotsiaalmeedias. Meelolu- ja ärevushäired ei ennustanud produktiivne ja meelelahutuslik digiseadmetes veedetud aeg. Tüdrukutel esines võrreldes poistega rohkem meelolu- ja ärevushäireid ja probleemset nutiseadmete kasutamist. Tüdrukud kasutasid nutiseadmeid rohkem sotsiaalmeedias suhtlemiseks ja nende keskmised skoorid olid suuremad ilmajäämishirmus.

Browse

Browsing Sotsiaalteaduste valdkond by Title