11-14 aastaste Eesti poiste suhtlemisärevus, -valmidus ja suhtlemiskompetentsus

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti koolide 11-14 aastaste poiste hinnanguid oma suhtlemisärevusele, -valmidusele ja suhtlemiskompetentsusele ning võrrelda tulemusi varem läbi viidud uurimustega Eestis (Polt 2005, Meldo 2004). Lisaks vaadeldi, kas tajutud edukus mõnes õppeaines on seotud uuringus osalejate suhtlemiskäitumisega. Uuringus osales kokku 215 poissi, kes täitsid kolm küsimustikku: PRCA-24, WTC, SPCC ja lisaküsimused õppeainete kohta. Leiti, et tänapäeval on poiste suhtlemisärevus pigem langenud, kuid samas on poiste suhtlemisvalmidus madalam, võrreldes nende eakaaslastega aastal 2005. Madal suhtlemisärevus, keskmiselt kõrgem suhtlemisvalmidus ning kõrge tajutud suhtlemiskompetentsuse iseloomustab neid poisse, kes tunnevad ennast koolis tugevalt oma emakeeles ning erinevates võõrkeeltes. Kõrge suhtlemisärevus on aga poistel, kes peavad oma tugevaimaks õppeaineks koolis kunstiõpetust.