Sotsiaalteaduste valdkond

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/6342

Browse

Browsing Sotsiaalteaduste valdkond by Subject "19. saj."

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 5 of 5
  • Thumbnail Image
    Item
    19. sajandi Valga koolide arengust. Valga esimese eestikeelse kooli juhataja, pedagoogi ja õpikute autori Hans Eineri tegevusest
    (Tartu Ülikool, 2014) Lehtmets, Anujelisa; Männiste, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Baltisaksa ajalehtede välimus 1800–1870
    (Tartu Ülikool, 2016) Šandali, Mark; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Bakalaureusetöö eesmärgiks oli koostada ülevaade 1800.–1870. aastatel tänapäeva Eesti alal ilmunud baltisaksa ajalehtede välimusest ja selle muutumisest. Lisaks võrdlesin baltisaksa ajalehtede välimust ja selle muutumist sama aja eesti ajalehtede välimusega. Samuti analüüsisin, kuivõrd sobitub baltisaksa ajalehtede välimuse areng Roosmarii Kurvitsa eesti ajalehtede välimuse periodiseeringusse. Analüüsisin Tallinna, Tartu ja Pärnu saksakeelseid ajalehti viiest aastakäigust (1800.a, 1820.a, 1850.a, 1860.a ja 1870.a). Iga ajalehe igast aastakäigust valisin 12 lehenumbrit (v.a 1800. aasta, sest toona ei ilmunud Pärnus saksakeelseid ajalehti). Kokku analüüsisin 168 ajalehte. Analüüs seisnes ajalehe välimuse komponentide mõõtmises, loendamises ja kirjeldamises, meetodiks oli nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne sisuanalüüs. Tööst selgus, et baltisaksa ajalehed muutusid enim lehenumbri mahu poolest. Samuti kasvas nende ilmumissagedus. Teksti liigendamisel toimus ka muutusi: lood rubriigistati ja lugusid hakati üksteisest eraldama. Struktuuri põhilised osad jäid kogu perioodi vältel üpris samaks. Kõige vähem muutus kirjasuurus. Samuti leidsin, et baltisaksa ajalehed olid eesti lehtedele eeskujuks paljude välimuse tunnuste osas, kuid struktuuri poolest mitte. Eesti ajalehed keskendusid lugejate harimisele, baltisaksa ajalehed aga uudiste edastamisele. Eesti lehtedes oli kasutuses suurem kirjasuurus, mis võis olla selle pärast, et eesti ajalehtede lugejad olid vähema lugemisoskusega talupojad. Lisaks selgus, et baltisaksa ajalehed olid eesti lehtedest ligi ühe kümnendiga ees, mille tõttu Kurvitsa defineeritud eesti ajalehtede raamatulik periood ei vasta üks-ühele baltisaksa ajalehtede välimusega, vaid lõpeb 1870. aastate asemel 1860. aastatel. Bakalaureusetöö peamine eesmärk oli kirjeldada tuginedes kvantitatiivsetele andmetele baltisaksa ajalehtede välimust ja selle muutumist 1800.–1870. aastatel ning püüda seletada, mis võis tingida välimuse muutumist.
  • Thumbnail Image
    Item
    The militarisation of socialism: a study of the bolshevik theory of war
    (Tartu Ülikool, 2016) Castelar, Roberto A.; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Unkovski-Korica, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Taking as starting point the assumption that a number of debates connected with the problem of war had a significant impact on the central events of the Russian Revolution, this dissertation seeks to contribute to the understanding of these events by re-examining the visions of war in the leadership of the Bolshevik movement, particularly in the thought of Vladimir Lenin. It offers a general critique of existing accounts by arguing that they have been based on a simplistic notion of the relation between ideology and expediency, and of the Bolshevik views on history, and that their tendency to identify the Bolshevik approach to war with Clausewitz’s theories has distorted the revolutionary undertones of Bolshevism. It proposes, it turn, an alternative interpretation, in which ideology and expediency are seen as mutually constitutive, the Bolshevik approach to history and its relation to their military views are clarified, and the impact of the revolutionary commitments of that political movement on their approach to war is stressed. This interpretation, it is argued, provides the best framework for understanding the Bolshevik position in the various debates over war issues, and reason why this movement diverged from other socialist approaches to war.
  • Thumbnail Image
    Item
    Modern perception of images created in Walt Whitman’s „Song of myself“, section 6
    (Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2019) Mehine, Indra; Raud, Niina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
  • Thumbnail Image
    Item
    Modernse hüpoteegiõiguse põhimõtted Vene impeeriumi üldises ja Balti kubermangude kohalikus õiguses. 19.-20. sajandi reformid ja reformiplaanid
    (Tartu Ülikool, 2016) Iljinski, Dmitri; Luts-Sootak, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.