Pärandtehnoloogia / Estonian Native Crafts. Kultuuripärandi loovrakendused / Creative Applications of Cultural Heritage
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/17563
Sirvi
Sirvi Pärandtehnoloogia / Estonian Native Crafts. Kultuuripärandi loovrakendused / Creative Applications of Cultural Heritage Märksõna "20. saj. algus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Dobby-telgede ja vedulauaga kangastelgede kasutuselevõtt Eestis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kriis, Eva-Liisa; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös on uuritud uuendustega kangastelgede kasutuselevõttu Eestis, selgitades välja, millal see algas ja kust saadi eeskujusid. Uuenduste all mõeldakse puidust, papist või metallist mustrikaartide või kettidega “programmeeritavaid” kangastelgesid ja vedulauaga kangastelje lahendusi.Autor peab oluliseks tähelepanu juhtimist uuendustega kangastelgede olemasolule Eestis. Vedulaua,dobby-süsteemi ja žakardseadme kasutamine käsitsi kudumisel on tänapäeva digimaailmas kaduv kunst, kuigi augustatud mustrikaart oli perfokaartidega programmeeritava arvuti eelkäijaks.Kirje Eesti laste riidest mänguasjade materjalid, lõiked ja valmistamisviisid 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastani(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Teder, Inga; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilKirje Helme kihelkonna põlled 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Nõmmsalu, Siiri; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilKirje Juurdelõikuse ja rätsepatöö arengust Eestis. Laste rahvarõivaste lõiked ja valmistamisõpetus(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vaabla, Janne; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilDiplomitöö lõppeesmärk on laste rahvarõivaste lõigete valmistamine. Eesmärgi saavutamiseks on põhjalikult uuritud rõivaste valmistamise ja juurdelõikuse ajalugu Eestis. Uurimustöös kasutatud kirjalike allikate põhjal on autor välja selgitanud, et sajandite vältel väljakujunenud kultuurilis-esteetilised tõekspidamised, käsitöö oskuste areng ja tööstuslikud revolutsioonid, on mõjutanud meie esivanemate kantavat rõivastust ning selle valmistamist. Käesoleva ajani kestavad vaidlused, kuidas valmistada ja kanda rahvarõivaid. Autori lõputööna teostatud laste rahvarõivaste lõiked on valminud kasutades nii pliiatsi ja joonlauaga paberil konstrueerimist-modelleerimist, kui ka digitaalse tehnika abi. Lisana on koostatud rahvarõivaste õmblemise juhend spetsiaalselt lõikelehtedel antud rõivagruppidele. Lõigete projekteerimise käigus on valminud kaks eksperimentaal-kollektsiooni lasterõivastest. Esimene koosneb autentsetest rahvarõivastest, teise kollektsiooni moodustavad rõivad, mille õmblemisel on kasutatud rahvarõivaste lõikeid, kuid materjalidena teksa- ja puuvillasegu kangaid.Kirje Kangakudumine vanal Võrumaal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Uiga, Mai; Uiga, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilKirje Kuldtikand Eestis: väljakujunemine 20. sajandi alguses ja kohandamine kaasajal(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Bristol, Liliana; Matsin, Ave, juhendaja; Raabe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. PärandtehnoloogiaKirje Meeste vestid Kuusalu naaberkihelkondades 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Kahe erineva lõikega vesti valmistamine Kuusalu kihelkonna mehe piduliku rahvarõivakomplekti juurde(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Truus, Gitta; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondLõputöö ,,Meeste vestid Kuusalu naaberkihelkondades 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Kahe erineva lõikega vesti valmistamine Kuusalu kihelkonna mehe piduliku rahvarõivakomplekti juurde eesmärk oli uurida, millised võisid olla meeste vestid Kuusalus naaberkihelkondadest leitud esemetele toetudes. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ajaloolise ülevaate vestide tekkimisest meeste rõivastusse ja sulandumisest rahvarõivastesse ning lühikirjelduse Soome rahvarõivavestidest, teine peatükk tutvustab muuseumides uuritud esemeid, kolmas peatükk kirjeldab praktilise töö teostamise protsessi ja vestide lõpliku hinna kujunemist. Töö sisaldab arvutiprogrammiga Kaledo Style tehtud jooniseid ja fotosid muuseumiesemetest ning praktilise töö juures vajalikke mustri- ja lõikejooniseid. Lõputöö praktilises osas oli eesmärk käsitsi kududa vestikangad ja õmmelda kaks erinevat vesti Kuusalu mehe rahvarõivakomplektile.Kirje Sepisristide elementide valmistamise tehnoloogia Paistu kalmistu ristide näitel(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Merila, Meelis; Niitvägi, Väino, juhendaja; Vares, Gunnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondLõputöös uuritakse sepisristide detailide valmistamise tehnoloogiat Paistu kalmistu ristide näitel. Töö eesmärk on kirjeldada erinevate ristide ja nende elementide valmistamist ning praktilise tööna valmistada erinevaid sepisristi detaile kontrollides nii kirjeldatud tehnoloogiate õigsust. Valmistamise tehnoloogia kirjeldamiseks töötati läbi 20. sajandi alguse eestikeelne rauatöö kirjandus. Lõputöös jaotatakse Paistu kalmistu ristid kome tüüpi raami ehituse järgi ning kirjeldatakse nende ehituse erisusi ja ühisosi. Praktilise töö raames valmis risti raam, kus horisontaal- ja vertikaalraami otstes on erinevad südamekujulised kaunistused. Raami nurkadesse on valmistatud neli erinevat nurgakaunistust kahes erinevas tehnoloogias. Praktilise töö käigus selgus, et suuremad tööstused on kasutanud raamiotste valmistamiseks stantsimist, kuna raami otsad olid identse kuju ja mõõduga. Kaunistuselementide valmistamise tehnoloogia vastas esialgsele kirjeldusele. Haudadelt ära korjatud ristide hulgast õnnestus leida kahe erineva kivisse kinnitamise viisi näidised. Tüpoloogia loomine ning kirjeldamine ja praktilise tööna tehtud katsetused aitavad paremini mõista 20. sajandi alguse sepatööstuste tehnoloogilisi võimalusiKirje Trükitud sitsikangas kui moekaup 1850-1920 ja selle kasutus lapitekkides(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Laansalu, Liina; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiilLõputöö Trükitud sitsikangas kui moekaup 1850-1920 ja selle kasutus lapitekkides uurimuslik pool on osaliselt jätk eelmise aasta seminaritööle. Kajastasin Hiiumaa muuseumis olevate erilisemate lapitekkide tehnikaid ning seal kasutatavaid sitsimaterjale. Tegin viimaste kohta ajastute kaupa Euroopas moes olnud mustrite ülevaate, et vaadelda millised kangad jõudsid meile ning kuidas seda kasutati kasutati lapitekkides. Püüan siduda seda teemat, eriti Hiiumaal, Rootsi mõjutustega. Praktilise tööna õmblesin naisterõivaste kollektsiooni. Ideed ja sitsikangaste mustriäidiseid annab edasi lapiseelik ning ajastut toetab linnamoeline jakk. Enamus komplektidest on värvide järgi liigitatud, kuid lõiked on kõigil samad.