Sirvi Märksõna "äike" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2010. aasta augustitormi analüüs: sirgäikesetormi dünaamika modelleerimine HARMONIE mudeliga
(Tartu Ülikool, 2013) Toll, Velle; Post, Piia, juhendaja; Männik, Aarne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool.Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äike ja tormid
(1950) Kolobkov, Nikolai
listelement.badge.access-status Embargo ,
Äikese nähtusi Eestis
(Tartu, 1932) Ohu, Aleksander
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Märchen vom gestohlenen Donnerinstrument bei den Esten
(1932) Loorits, Oskar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Der jährliche Gang der Gewittertätigkeit in den Ostseeprovinzen und seine Beziehungen zu den Kältewellen = Годовой ход грозовой деятельности в Прибалтийском Крае и ее отношение к волнам холода
(1912) Letzmann, Johannes
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ergebnisse der Gewitterbeobachtungen in den Ostseeprovinzen 1914
(1915) Letzmann, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Long-term datasets of dual-polarisation weather radar help detect and nowcast convective storms including extreme precipitation, lightning, and hail
(2023-07-05) Voormansik, Tanel; Post, Piia, juhendaja; Moisseev, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimasoojenemisega seoses muutuvad sagedasemaks ja tugevamaks ka konvektsiooniga kaasnevad ohtlikud ilmanähtused nagu tormid, paduvihmad, äike ja rahe. Selliste nähtuste uurimiseks on eriti sobilikud ilmaradarid, sest nendega saab jälgida õhus toimuvat suurel alal kõrge ajalise ja ruumilise lahutusega. Pikalt on kasutusel olnud horisontaalselt polariseeritud signaaliga ilmaradarid, kuid moodsad kaksikpolarimeetrilised radarid, kus lisandub ka vertikaalselt polariseeritud signaal, pakuvad mitmeid uusi võimalusi ohtlike ilmanähtuste tuvastamiseks, jälgimiseks ja ennustamiseks. Täpsemad on nii sajukoguste hindamine kui ka sademeliikide eristamine. Eestis on nüüdseks olemas 9-aastased ehk väga pikad operatiivsed kaksikpolarimeetrilise ilmaradari aegread. Töös näidatakse, et neid ridu sobivalt kalibreerides saab neid andmeid kasutada ka klimatoloogilistel eesmärkidel. Antud töös leitud konvektiivse tormi kriteeriumite põhjal analüüsitakse konvektiivsete tormide jaotumist Eestis aastatel 2010-2019. Selgus, et suveperioodil esineb pea ülepäeviti kas konvektiivne torm või äike kusagil Eestis. Ehkki kagu- või lõunavoolude sagedus on Eesti aladel väike, on nende esinedes konvektiivse tormi oht suurim. Luuakse sajukoguste arvutamiseks vaid radarandmetel põhinev eelnevaid metoodikaid ületav meetod, mis kombineerib madalate sajutugevuste korral horisontaalse peegelduvuse ja tugevama saju korral kaksikpolarimeetrilised andmed. Kombineeritud meetod oli kõige täpsem nii aastaste 1-tunni sajumaksimumide kui ka lühiajaliste ekstreemsademete korduvusperioodide arvutamiseks. Ühtlasi näidati, et vaid 5 aasta radariandmete põhjal on võimalik korrektselt leida tugevate sadude esinemise korduvusperioode, milleks tavametoodikaid kasutades oleks tarvis kordades pikemaid sademejaamade aegridu. Töö tulemustel on suur praktiline väärtus, need aitavad tõsta suviste ohtlike ilmastikunähtuste määramise täpsust ja saavad olla aluseks lühiennustuste koostamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Southern cyclones in northern Europe and their influence on climate variability
(2014-10-10) Mändla, Kaupo
Käesoleva töö keskmeks on madalrõhkkonnad, mis on tekkinud Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere piirkonnas ning mõjutanud ilmastiku tingimusi Eestis ja Põhja–Euroopas. Lõunatsüklonite eluiga on palju pikem ja nad on palju tugevamad kui madalrõhkkonnad, mis on tekkinud samas piirkonnas, aga pole liikunud põhja poole. Lõunatsüklonid on Põhja–Euroopas suhtelised harvad moodustades umbes 10% kõigist tsüklonitest, aga kandes kuuma ja niisket troopilist õhku põhja poole, on neil suur potentsiaal kujundada olulisel määral ilma ja põhjustada ohtlikke ilmanähtusi aladel, mida nad oma teekonnal ületavad. Need madalrõhkkonnad on Eesti jaoks olulised ekstreemsete ilmanähtuste põhjustajad, millega on omakorda seotud majanduslikud kahjud. Vahel toovad lõunatsüklonid endaga kaasa väga suuri sajuhulkasid ja kaua kestvaid äikseid. Kagu–Eestis on olnud suurim arv ja Lääne–Eesti saarestiku aladel väikseim arv äikesepäevi, aga seevastu kõige kestvamad lõunatsüklonitega seotud äikesed. Enamikel aastatel on lõunatsüklonid põhjustanud palju rohkem vägulööke ööpäevas kui teised tsüklonid. Seega võib väita, et lõunatsüklonitega seotud ilmastiku nähtused ja lõunatsüklonid ise on tugevamad kui teised Eesti ilma mõjutavad madalrõhkkonnad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Thunderstorm and lightning climatology in the Baltic countries and in northern Europe
(2014-04-28) Enno, Sven-Erik
Äikesetormid kujutavad endast olulist ohtu nii inimeste elule kui varale. Välk ja teised ohtlikud äikesenähtused põhjustavad parasvöötmes igal aastal olulise osa ilmaga seotud majanduslikest kahjudest. Käesolev väitekiri uurib äikese ja välgu ajalis-ruumilist jaotust Baltimaades ning Põhja-Euroopas, samuti äikesekliima pikaajalisi muutusi. Töös esitatakse esmakordselt ülevaade Baltimaade äikesekliimast, samuti välgulöökide ajalis-ruumilisest jaotusest Põhja-Euroopas. Keskmine aastane pilv-maa välkude sagedus varieerub 0,01 löögist km−2 a−1 Norra põhja- ja lääneosas 1,08 löögini km−2 a−1 Rootsi edelaosas ja Baltimaades. Keskmine aastane äikesepäevade arv ulatub 2 päevast Põhja-Norras 29,5-ni Leedu lõunaosas. Kõige enam on äikest suvel ja pärastlõunasel ajal, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem. Lisaks on äikest selgelt enam maismaa kohal, kuna see soojeneb tugevamalt kui meri. Baltimaades on mitmed kohalikud äikesemaksimumid seotud kõrgustikega, mis sunnivad õhuvoole tõusma ja soodustavad konvektsiooni. Kõige sagedamini põhjustab äikest soe õhuvool lõunast või kagust, samuti madalrõhukeskme asumine uurimisala kohal. Kõige harvemini on äikest juhul kui Baltimaade piirkonnas asub kõrgrõhukese või valitseb põhjavool. Perioodil 1950-2004 on äikese sagedus Baltimaades langenud, kusjuures suurim langus on toimunud ajavahemikus 1960-1990. Äikese sageduse vähenemine on seostatav pikaajaliste muutustega Põhja-Euroopa suvises atmosfääri tsirkulatsioonis. Perioodil 1960-1990 suurenes äikese tekkeks ebasoodsa põhjavoolu esinemissagedus ning vähenes äikest soodustava lõuna- ja kaguvoolu sagedus. Viimase 20 aasta jooksul on vaadeldavad vastupidised trendid ning äikese esinemissagedus on taas tõsunud. Tulemused näitavad, et Põhja-Euroopa ja Baltimaade äikesekliima on sarnane naabermaade äikesekliimaga. Esitatud andmete põhjal on võimalik hinnata välgu poolt põhjustatud riske erinevates Põhja-Euroopa piirkondades.