Sirvi Märksõna "ärevus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 93

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
11-14 aastaste Eesti poiste suhtlemisärevus, -valmidus ja suhtlemiskompetentsus
(Tartu Ülikool, 2014) Lulla, Reet; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti koolide 11-14 aastaste poiste hinnanguid oma suhtlemisärevusele, -valmidusele ja suhtlemiskompetentsusele ning võrrelda tulemusi varem läbi viidud uurimustega Eestis (Polt 2005, Meldo 2004). Lisaks vaadeldi, kas tajutud edukus mõnes õppeaines on seotud uuringus osalejate suhtlemiskäitumisega. Uuringus osales kokku 215 poissi, kes täitsid kolm küsimustikku: PRCA-24, WTC, SPCC ja lisaküsimused õppeainete kohta. Leiti, et tänapäeval on poiste suhtlemisärevus pigem langenud, kuid samas on poiste suhtlemisvalmidus madalam, võrreldes nende eakaaslastega aastal 2005. Madal suhtlemisärevus, keskmiselt kõrgem suhtlemisvalmidus ning kõrge tajutud suhtlemiskompetentsuse iseloomustab neid poisse, kes tunnevad ennast koolis tugevalt oma emakeeles ning erinevates võõrkeeltes. Kõrge suhtlemisärevus on aga poistel, kes peavad oma tugevaimaks õppeaineks koolis kunstiõpetust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
9-11-aastaste koolilaste suhtlemisärevus
(Tartu Ülikool, 2015) Truus, Maria; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kas 9–11-aastastel Eesti koolilastel on suhtlemisärevuse vahel soolisi erinevusi ning kas suhtlemisärevusel on seoseid eesti keele hinde ja kõnevoolavusega. Uuringu valimisse kuulub 110 last (50 poissi ja 60 tüdrukut), kes on täitnud testi, mille hulka kuulus ka PRCA-24 suhtlemisärevuse küsimustiku lühendatud ja eesti keelde tõlgitud versioon. Leiti, et 110 lapsest 30 tüdrukut arvavad, et neil on pigem madal suhtlemisärevus, samas grupis on 22 poissi. 30 tüdrukut ja 28 poissi arvavad, et neil on mõnevõrra kõrgem suhtlemisärevus. Eesti keele hinne ei olene suhtlemisärevusest, kõige rohkem oli mõlemas grupis neid lapsi, kelle hinne on viis. Tulemustest selgus ka, et ärevus ja kõnevoolavus ei ole omavahel seotud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A complex phenotype in mice with partial or complete deficiency of the NCAM protein
(2012-10-01) Jürgenson, Monika
Sünaptiline plastilisus on aju plastilisuse üks oluline osa, mis võimaldab ajul pidevalt luua ja eemaldada rakkudevahelisi kontakte. Aju plastilisus, mis hõlmab närvikoe erinevaid morfoloogilisi muutusi, on oluline faktor nii kognitiivsetele võimetele nagu õppimine, mälu, aistingud ja teadvus kui ka meeleoluseisunditele. Neuronaalsete rakkude adhesioonimolekul (NCAM) ja tema polüsialüülitud vorm (PSA-NCAM) on valgud, mis on üheks peamisteks sünaptilise plastilisuse kujundajateks. Eelnevad uuringud kinnitavad, et NCAM molekulid on võimelised seostuma nii omavahel kui ka teiste erinevate rakupinna valkudega. Sel moel osaleb NCAM/PSA-NCAM erinevate signaalradade käivitamises ja regulatsioonis. Üheks olulisemaks NCAMi interaktsioonipartneriks on fibroblastide kasvufaktori retseptor 1 (FGFR1). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas osaline (NCAM+/-) või täielik (NCAM-/-) NCAM/PSA-NCAMi puudumine hiirtel mõjutab nende loomade fenotüüpi; vaadeldi, kas NCAM-/- hiirte ärevuskäitumine võib olla mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Selgitamaks, milline signaalrada vastutab kognitiivsete ja milline depressioonisarnase käitumise eest, uuriti nendel hiirtel NCAM-vahendatud signaalradu, peamisi interaktsioonipartnereid ning serotonergilist süsteemi. Antud töö tulemused kinnitasid, et NCAM-/- hiirtel esines depressioonisarnane käitumine ning olid vähenenud kognitiivsed võimed. NCAM+/- hiirtel esines samuti depressioonisarnane käitumine, kuid nende kognitiivsed võimed ei olnud kontrollhiirtega võrreldes muutunud. Selgus ka, et NCAM-/- hiirte käitumine ärevuskatsetes on mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Leiti, et nii NCAM+/- kui NCAM-/- hiirtel esinesid muutused FGFR1 aktivatsioonis, kuid erinevalt NCAM-/- hiirtest ei kaasnenud NCAM+/- hiirtel FGFR1 aktivatsiooni langusega kaltsium-kalmoduliinist sõltuvate kinaaside II ja IV (CaMKII ja IV) ning transkriptsioonifaktori CREB aktivatsiooni muutust, mis võibki olla nende loomade käitumusliku fenotüübi põhjus. Ühtlasi leiti, et NCAM puudulikkus mõjutab serotoniini transporteri ekspressiooni ning oletatavalt just vähenenud serotoniini transporteri ekspressioon võib olla nendel loomadel ilmnenud depressioonisarnase käitumise põhjuseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos koolirahulolu, depressiivsuse ja ärevusega teismelise eas olevatel koolilastel
(Tartu Ülikool, 2014) Randmäe, Delia; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The objective of this research is to identify which symptoms have more impact on school satisfaction: inattention/concentration difficulties or hyperactivity/impulsivity, and are there any differences between boys and girls on this point. The representative sample is used in this research – younger cohort children on age 15 from the Research of Estonian Children Personality, Behavior and Health (2004). The measurement instrument is hyperactivity scale (af Klitenberg, 1998), SNAP-IV scale (Swanson, 1995), BDI scale (Beck, 1961), STAI scale (Spielbert et al, 1983) and School Questionnaire (University of Tartu, 1998). Boys suffer more on motor anxiety, inattention and concentration difficulties than girls. The girls reported more symptoms of depression and anxiety which had impact on relations with teachers and peers and marked less general satisfaction. Inattention/concentration difficulties and hyperactivity/impulsivity had significant impact on children´s general satisfaction and relations with teachers, but had no significant impact on relations with peers.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents and concomitants of adult psychological distress
(2011-07-21) Luuk, Kersti
Dissertatsioonis käsitletakse psühholoogilise distressi (ärevuse ja depressiooni) seotust demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike näitajatega, eluga rahulolu ning muude sotsiaalset kohanemist mõjutavate faktoritega Eesti elanikkonnas. Kuna naiste hulgas on distressi näitajad keskmiselt kaks korda kõrgemad kui meestel, pööratakse uurimuses erilist tähelepanu sugudevahelistele erinevustele ärevuse ja depressioonisümptomite ning eluga rahulolu ja oma elu üle kontrolli tajumise vahel. Uurimuse põhiandmestik pärineb kahest üleriigilisest terviseintervjuust: Eesti Terviseküsitlus 1996 ja 2006. 1996. a. Eestis läbi viidud terviseküsitluse tulemustest ilmnes kindel seos majandusliku olukorra ja psühholoogilise distressi, eluga rahulolu ning muude sotsiaalse kohanemise tunnuste vahel. Enim kannatasid ja ei olnud oma eluga rahul eakamad, üksikud, mitte eesti rahvusest ning majanduslikult mitteaktiivsed ja ilma tööta inimesed. 2006. a. terviseküsitlusest selgus, et distressinäitajad Eesti elanikkonnas olid 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks olulist depressioonisümptomaatikat viimase nelja nädala jooksul arvas endal olevat esinenud ainult 3,3 % küsitletud majanduslikult aktiivsetest meestest vanuses 18-65, võrreldes 6,7 % 1996 aasta terviseuuringust. Naiste vastavad näitajad olid 6,8% 2006. a. ja 14,9% 1996. a. Edasine vaimse tervise kolme olulise komponendi – kontrolliveendumuste, eluga rahulolu ja negatiivsete emotsioonide – omavaheliste seoste uurimine näitas, et naiste ja meeste heaolu ja vaimse tervise struktuur on üldiselt võrreldav, aga sisaldab ka olulisi erinevusi. Naiste eluga rahulolu mõjutas oluliselt rahulolu pereelu ja majandusliku olukorraga. Meestele omakorda olid oluliseks rahulolu allikaks ja stressi reguleerimise vahendiks vabaajategevused ning nendega rahulolu. Oluliselt erinesid ärevuse- ja depresssioonisümptomite ja eluga rahulolu omavahelised seosed meeste ja naiste vahel. Leitud erinevused võimaldavad seletada naistele iseloomulikku kõrgemat distressi meestega võrreldes ja kinnitavad „stressi taastootmise“ hüpoteesi passiivse ja emotsioonile suunatud toimetuleku kaudu. Nii meestel kui naistel olid isikliku kontrolli alahindamisega seotud uskumused mehhanismiks, mille kaudu lapsepõlve kahjustavad faktorid soodustasid ärevust ja depressiooni täiskasvanueas. Veelkord leidis kinnitust naiste tugevam haavatavus. Mitteturvaliseks peetud lapsepõlvekeskkond seostus isikliku kontrolli alahindamisega oluliselt rohkem naistel kui meestel. Naiste ebasoodsamat olukorda peegeldab ka nende suurem väljalangevus kõrge stressimääraga lennujuhi elukutsest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevuse intensiivsuse ja hetkeärevuse põhjuste hinnangute seosed
(Tartu Ülikool, 2016) Reile, Liis; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ärevust võib kirjeldada kontiinumina, mille üks äärmus esindab madalat ja teine kõrget ärevuse taset. Vähesel määral on ärevus vajalik, kuid püsivalt kõrge ärevuse tase iseloomustab ärevushäired. (Edelman, 1992) Levinuimad vahendid ärevuse taseme mõõtmiseks ja ka ärevushäirete hindamiseks on enesekohased küsimustikud (Aluoja et al., 1999). Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, kas osalejate valitud hetkeärevuse võimalikud põhjused annavad kasulikku lisainfot nende ärevuse intepreteerimisel. Töö käigus võrreldi põhjuste arve ja ärevuse taset. Üldvalimi (N = 1736) suhtes kontrastse valimi moodustasid ärevushäirega patsiendid (n = 58). Tulemused näitasid, et kõrge ärevuse intensiivsuse korral oli märgitud rohkem hetkeärevuse põhjuseid. See seos oli kõige tugevam ärevushäirega patsientide grupis (r = .3–.4, p < .01; kogu valimis r = .2–.3, p < .01). Lisaks oli põhjuste arv positiivses korrelatsioonis teiste ärevuse mõõteskaaladega, kusjuures kõrgemad korralatsioonid leiti hetkeärevuse ja ärevuse episoodide sageduse skaalaga. Samuti on ärevuse intensiivsus ja põhjuste arv tugevamas seoses naissoost isikutel. Seega võib väita, et hetkeärevuse põhjuste hinnangud annavad kasulikku lisainfot ja aitavad mõnevõrra kindlamat mõõta inimese ärevuse taset.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevuse ja depressiooni testide tulemused 1997-2000 kaitstud üliõpilastööde andmetel
(Tartu Ülikool, 2013) Vool, Karmen; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti ärevus- ja depressioonitestide tulemusi aastatel 1997-2000 Tartu Ülikoolis kaitstud üliõpilastööde andmetel. Tähelepanu all oli Üldine Terviseküsimustik, Becki Depressiooniküsimustik ning Püsi- ja seisundiärevuse küsimustik. Koondvalimisse kuulusid 339 psühhiaatrilist patsienti, 119 somaatilise haigusega patsienti, 52 sclerosis multiplex patsienti, 126 ajateenijat ning 1382 normpopulatsiooni esindajat. Kasutatud testide skooride erinevuste olulisuste välja selgitamiseks leiti tulemuste vahelised efektisuurused ning statistilise olulisuse määrad. Märkimisväärsed erinevused esinesid üksnes Kantsi (1998) ning Sema (1999) somaatiliste patsientide vahel. Selle arvatavaks põhjuseks on nende valimite erinevus. Kantsi töös osalesid seljavaludega patsiendid enne ja pärast operatsiooni, Sema somaatilise valimi moodustasid aga erinevate, peamiselt südame-veresoonkonna haigustega, patsiendid. Töö üheks eesmärgiks oli lisaks uurida, kas ajateenijate ärevus- ja depressioonitase erineb normpopulatsiooni omast. Analüüsi tulemusena selgus, et ajateenistuses ilmnes üksnes kõrgem seisundiärevuse tase.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ärevusseisundi mõju mängu tulemuslikkusele saali- ja rannavõrkpallis : magistritöö liikumis- ja sporditeaduste erialal
(Tartu : Tartu Ülikool, 2001) Kais, Kristjan; Raudsepp, Lennart, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevustundlikkuse roll ärevuse, depressiooni ja söömishäire sümptomite püsimisel
(Tartu Ülikool, 2023) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Argtus, kohmetus, tahtmata ärewus : Nende põhjused ja põhjalik parandamine
(1911) Berndt, G. H.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autobiograafiliste mälestuste seos enesehinnangu, ärevuse ja eluga rahuloluga
(Tartu Ülikool, 2017) Sarapuu, Elis; Kööts-Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöös uuriti, kuidas on identiteedi suhtes oluliste autobiograafiliste mälestuste valents ja intensiivsus seotud inimeste enesehinnangu, eluga rahulolu ning ärevustasemega. Tulemustest ilmnes positiivne seos enesehinnangu ja selle vahel, kui positiivseks peeti mälestust käesoleval hetkel. Lisaks olid kõrgema enesehinnanguga inimesed oma eluga rohkem rahul. Kõrgema ärevustasemega inimesed meenutasid negatiivsemaid autobiograafilisi mälestusi ning olid oma eluga vähem rahul. Oma eluga rahulolevamad inimesed meenutasid positiivsemaid mälestusi ning pidasid oma mälestust ka käesoleval hetkel positiivsemaks ja intensiivsemaks. Regressioonanalüüsist ilmnes, et autobiograafiliste mälestuste valents oli eluga rahuloluga seotud ka juhul, kui enesehinnang ning ärevus kontrolli alla võeti. Ärevushäirete ravis võiks seega pöörata tähelepanu, missuguseid mälestusi indiviidid alal hoiavad, kuna mälestustel on mõju indiviidi eluga rahulolule.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bariaatriliste patsientide psühholoogilised profiilid lähtuvalt söömishäirete, depressiooni ja ärevuse sümptomitest
(Tartu Ülikool, 2025) Rästa, Lisbeth; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Reintam, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk oli tuvastada bariaatriliste patsientide seas psühholoogilised klassid lähtuvalt söömishäirete, depressiooni ja üldise ärevuse sümptomitest. Teiseks eesmärgiks oli võrrelda leitud klasse söömishäirete sümptomite, emotsionaalse enesetunde ja emotsioonide regulatsiooni raskuste osas. Valim koosnes 393 bariaatrilisest patsiendist (302 naist ja 91 meest), kes täitsid operatsioonieelse psühhiaatrilise hindamise käigus Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS), Emotsionaalse Enesetunde Küsimustiku (EEK-2) ja Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaala (DERS). Klasside leidmiseks viidi läbi latentsete profiilide analüüs (LPA), mis toetas nii nelja- kui viieklassilist mudelit. Neljaklassilises mudelis jaotusid klassid söömishäirete, depressiooni ja üldise ärevuse sümptomite raskusastme alusel vastavalt: kõrged, mõõdukad, vähesed ja puuduvad sümptomid. Viieklassilises mudelis jagunes mõõdukate sümptomitega klass kaheks klassiks, kus ühes ilmnesid kõrgemad depressiooni ja üldise ärevuse sümptomid ja teises madalamad depressiooni ja üldise ärevuse sümptomid, kuid rohkem söömise piiramist. Neljaklassilise mudelis ilmnes kõige rohkem emotsioonide regulatsiooni raskusi kõrgete sümptomitega klassis ning viieklassilises mudelis lisaks kõrgete sümptomitega klassile ka mõõdukate söömishäirete ja kõrgete depressiooni ning ärevuse sümptomitega klassis. Nii nelja kui viieklassilise mudeli puhul kuulus rohkem naisi kõrgete sümptomitega klassi ja rohkem mehi klassi, kus sümptomid puudusid. Tulemused kinnitavad seda, et bariaatrilistel patsientidel on heterogeenne psühholoogiline profiil ning rõhutavad vajadust kõrgete sümptomite profiilile vastavate patsientide varajaseks tuvastamiseks ja preoperatiivseks psühholoogiliseks ja/või psühhiaatriliseks sekkumiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Behavioural and genetic comparison of B6 and 129Sv mouse lines focusing on the anxiety profile and the expression of Lsamp gene
(2016-06-05) Heinla, Indrek; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Kaasaegne neuroteadus vajab hiiri nii baasteaduses haiguste ja häirete mudeldamiseks kui ravimiarenduse valdkonnas ohutuse testimisel, enne kui ravimikandidaati tohib hakata inimeste peal katsetama. Tänapäevased näriliste mudelid püüdlevad etoloogilisema lähenemise poole. Loomade elutingimused ja ka katsed peavad toimuma võimalikult loomuomases keskkonnas. Surve selliseks lähenemiseks kasvab nii teadlaste kogukonnast, kes tahavad, et nende tulemused oleksid võimalikult valiidsed ja kõrge translatsioonilise väärtusega, kui ka seadusloome tasandilt (direktiiv 2010/63/EU), mis tuleb vastu heaoluühiskonna eeldustele loomade heaolu kohta. See, kuidas närilisi laborites kasvatatakse ja milliseid käitumiskatseid nendega tehakse, mõjutab katsetest saadud tulemusi. Käesolev doktoritöö hindab erinevates keskkonnatingimustes, see tähendab individuaalselt, tavapuuris või rikastatud keskkonnas üles kasvamise mõju klassikalistele hiireliinidele B6 ja 129Sv. Lisaks keskendub töö eelmainitud taustaliinidesse loodud Lsamp-puudulikkusega hiire iseloomustamisele. B6 hiired kasutavad varasemalt teadaolevalt keskkonnas toime tulemiseks ja kohanemiseks aktiivset toimetulekustrateegiat; samades tingimustes käituvad 129 liini hiired alalhoidlikult ja passiivselt. Tuvastasime uuringutega, et rikastatud keskkonnas elamine mõjub aktiivsetele B6 loomadele paremini kui ärevatele 129Sv liini hiirtele. Farmakoloogilised ja käitumiskatsete andmed viitavad, et 129Sv hiirte monoamiinsüsteem on rikastatud keskkonnas üle stimuleeritud, mis tingib ebaadekvaatse kohanemisreaktsiooni. Lsamp geen juhib närvisüsteemi kujunemisel neuronite ühenduste kujunemist. Mutatsioone selles geenis seostatakse ärevus- ja meeleoluhäiretega. Lsamp-puudulikkusega hiirtel, kellel see geen on välja lülitatud, esineb kõrvalekaldeid sotsiaalses käitumises ning uudses ja ärevas olukorras kohanemisel. Lsamp geenil on kaks promootorit: 1a ja 1b. Käesolevas töös näitasime esmakordselt nende erinevaid ekspressioonimustreid hiire ajus. 1b on transkriptsiooniliselt aktiivne sensoorsetes juhteteedes alates tuumadest ajutüves ja taalamuses kuni primaarsete sensoorsete aladeni ajukoores. 1a promootor ekspresseerub klassikalistes limbilistes struktuurides nagu hippokampus ja hüpotaalamus. Lsamp promootorite ekspressiooni tasemed hippokampuses käitumiskatsete järgselt viitavad, et koos Bdnfiga mängib lsamp olulist rolli aju plastilisuses ja kohanemiskäitumise reguleerimisel. Nii geneetiline taust kui kasvukeskkond mõjutavad Lsamp geeni ekspressiooni. Käesolevas töös näitame, et rikastatud keskkond suurendab Lsamp 1b transkripti ekspressiooni taset B6 hiirte hippokampuses; sama tendents ilmneb ka teise uuritud 129Sv liini juures ja mõlemal liinil 1a promootori puhul. Ka liinide vahel esineb märkimisväärseid erinevusi. Ärevate 129Sv loomade ajus on Lsamp 1a transkripti ekspressioon hippokampuses oluliselt kõrgem (hoolimata kasvukeskkonnast) kui B6 hiirtel. Samas Lsamp 1b transkript ekspresseerub kõrgemal tasemel B6 liini taalamuses ja ajukoores, mis võiks aidata seletada liinidevahelisi erinevusi füüsilises aktiivsuses, ruumilises mälus ja peenmotoorikas. Edasistes uuringutes tuleb vaadelda Lsampi ekspressiooni muutumist erinevates ajapunktides. Viimaste põlvkondade jooksul on läänemaailmas inimeste kasvukeskkond dramaatiliselt muutunud. Teisel viisil, kuid samaväärselt muutub ka laborinäriliste kasvukeskkond. Lisaks ebamugavustele, mis selliste muutustega kaasnevad, saab seda vaadelda kui võimalust avastamaks uusi fenotüüpe, mis varem ei saanud avalduda. Geenide ja keskkonna vahelised interaktsioonid väärivad süvitsi edasi uurimist nii transgeensetes loommudelites kui ühiskonnas laiemalt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Behavioural and neurogenetic study of mechanisms related to cat odour induced anxiety in rodents
(2006) Areda, Tarmo; Asser, Toomas, juhendaja; Karis, Alar, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cholecystokinin (CCK) - induced anxiety in rats: influence of environmental stimuli and involvement of endopioid mechanisms and serotonin
(Tartu : Tartu University Press, 1999) Kõks, Sulev
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Core negative self-evaluations discriminating accepted and rejected candidates to main aviation specializations
(Tartu Ülikool, 2014) Kujanpää, Mikko Matias; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study was the preliminary validation of a new questionnaire set, which is planned to measure coherently negative aspects of individual‘s personality. The core negative self-evaluations questionnaire set is comprised of five different types of questionnaires with 16 subscales of measures of Attention (internal and external hindrances of attention and attention control), Control (external control and planning-type of control), Self-esteem (negative self-esteem, responsibility, psychopathy and narcissism), a longer measure of Narcissism (in 4 subscales), visual analogue scale for anxiety and state-trait anxiety questionnaires. To estimate the validity and usefulness of the core negative self evaluations measures we attempted to differentiate between accepted and rejected applicants to the Estonian Aviation Academy using the scales and subscales described. These categories of applicants could be differentiated by their score on all three attention scales, external locus of control, negative self-esteem, responsibility, psychopathy, three narcissism subscales and state- trait anxiety scales. The proposed core negative self-evaluations construct showed higher potential in differentiating between accepted and rejected candidates than all cognitive tests and had comparable differentiation power of a five factor personality trait questionnaire.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour, light and moderate to vigorous physical activity, and depressive and anxiety symptoms: a population-based multiwave cohort study
(Tartu Ülikool, 2024) Ojala, Helis; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Physical (in)activity has been cross-sectionally and longitudinally associated with mental health problems, depression and anxiety. So far, physical activity’s (PA) objective measures remain underutilized compared to subjective measures. In the current thesis, cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour (SB), light PA (LPA), moderate to vigorous PA (MVPA), and both depressive and anxiety symptoms were investigated using the data from the younger cohort of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS). Physical activity and mental health data were measured when participants were 18, 25, and 33 years old. Objective PA was measured by ActiGraph (first and second wave) and GENEActive (third wave) accelerometers. Associations were investigated by cross-lagged panel analysis. Associations between SB and MVPA, but not between LPA and depressive and anxiety symptoms, were found. Both SB and MVPA predicted cross-sectional and longitudinal depressive symptoms, and MVPA predicted cross-sectional anxiety symptoms. According to our findings, to keep anxiety and depressive symptoms low and prevent depression in the future, it is recommended to use interventions that decrease SB levels and increase MVPA levels. Due to inconsistent results, future studies are warranted to investigate the objectively measured PA and mental health associations both cross-sectionally and longitudinally.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni ja ärevuse automaatne tuvastamine spontaansest kirjalikust keelest: andmete kogumise pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2019) Sirts, Kairit; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada meetod tekstilise andmestiku kogumiseks, mille alusel saaks hiljem arendada masinõppel põhinevaid meetodeid depressiooni ja ärevuse riski automaatseks hindamiseks. Töö käigus koostati ankeet, mille abil koguti tekstilist materjali ligi 300-st vabatahtlikust koosnevalt mugavusvalimilt. Kogutud tekstid sisaldasid nii etteantud pildi kirjeldust kui ka vabalt valitud sündmuse või mälestuse kirjeldust. Valimis osalenute emotsionaalset seisundit mõõdeti EEK-2 skriiningtesti abil. Ligi 42% isikutest ületas depressiooni ning ligi 30% isikutest ärevuse alaskaala riskilävendi. Esialgsed eksperimendid masinõppe mudelitega, mis püüdsid ennustada, kas inimese EEK-2 skoor ületab depressiooni ja/või ärevuse riskilävendi, edukaid tulemusi ei andnud. Kokkuvõttes tundub, et etteantud pildi kirjeldamine ei ole sobivaim viis soovitud andmestiku kogumiseks ja pigem peaks kasutama selliseid kirjutamise ülesandeid, mis oleks inimese endaga rohkem seotud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dopamiin-β-hüdroksülaasi geeni rs1611115 polümorfismi seos depressiivsuse ja ärevuse sümptomaatikaga ning stressirikaste elusündmustega longituudsel populatsioonipõhisel valimil
(Tartu Ülikool, 2020) Vilk, Ann-Marii; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö käsitleb depressiivsuse ja ärevuse sümptomaatika seost dopamiin-β-hüdroksülaasi geeni rs1611115 polümorfismiga ning stressirikaste elusündmuste rolli genotüübi mõju võimendamisel. Töö läbiviimiseks kasutatakse Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudset populatsioonipõhist valimit, analüüsitakse genotüübiinfot, enesekohaste küsimustike ning kliinilise intervjuu käigus kogutud andmeid depressiivsuse ja ärevuse kohta ning infot stressirikaste elusündmuste kogemise kohta. Hüpotees, et T alleeli kandjatel on kõrgem risk depressiivsusele ja ärevusele, ei pidanud paika. Selgus, et heterosügootse CT genotüübiga inimestel on suurem haavatavus depressiivsusele ning ärevusele, kuid genotüübi mõju ei olnud ajas püsiv ja stressirikaste elusündmuste kogemine ei võimendanud genotüübi efekti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste vaimse tervise näitajad seoses sõltuvusainete tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2025) Pajuri, Eva-Maria; Tuvi, Iiris, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Eesti laste vaimse tervise näitajaid seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Uurimistöös on kasutatud Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS koostatud Eesti laste vaimse tervise uuringu andmeid. Antud uurimistöö valimisse kuulus 499 vastajat vanusevahemikus 11-19 aastased. Uuringus selgus, et kõrgem ärevuse, depressiooni ja ärevuse ning depressiooni koguskoori tase on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Lisaks selgus, et sugu, kooli piirkond, perekonna rahaline seis ja sõltuvusainete tarvitamine ennustavad ärevuse sümptomite esinemist 12,3%, depressiooni sümptomite esinemist 15,0% ja ärevuse ning depressiooni esinemist 14,7%. Lisaks leiti, et tüdrukud võivad olla vastuvõtlikumad vaimse tervise probleemidele. Uuringu käigus selgus ka, et ärevuse ja depressiooni vahel esineb tugev positiivne seos. Käesolev uuring annab võimalust seirata noorte vaimse tervise olukorda ja sõltuvusainete tarvitamise trendi Eestis.