Sirvi Märksõna "äriettevõtted" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Accounting and performance management perspectives in business and public sector organizations : conference proceedings : September 29-30 2005, Tartu
(Tartu Ülikool, 2005) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Accounting and performance management perspectives in business and public sector organizations : conference proceedings May 8-9 2009, Tartu
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009) Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äriettevõtete fusioon
(Tartu Ülikool, 1924) Kask, Alfred
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äriklientide rahulolu suurendamise võimalused Kaupmees & KO AS-i näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2015) Jurkov, Anatoli; Elbra, Elen, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Ühiskonnateaduste lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsionaalse disaini ja irratsionaalsete pakkumiste mõju ärikliendi ostuotsusele suure osalusega toodete puhul
(Tartu Ülikool, 2019) Raudsepp, Pille-Riin; Kuusik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommunikatsioonimagistrite roll, positsioon ja töö sisu organisatsioonis
(Tartu Ülikool, 2010) Vanatoa, Mari; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Linkage between organizational culture and organizational performance based on Estonian business organizations
(Tartu Ülikool, 2016) Müürsepp, Merily; Reino, Anne, juhendaja; Rõigas, Kärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Management accounting change in a dynamic economic environment based on examples from business and public sector organizations
(2011-10-31) Lääts, Kertu
Organisatsioonide ellujäämise ja edukuse tagamise üheks kriitiliseks aspektiks loetakse juhtimisotsuste kvaliteeti ja sobivust muutuvate tegevustingimustega. Doktoritöö eesmärgiks on selgitada lähemalt juhtimisarvestuse arengu võimalikke eripärasid ja arenguprotsessi mõjutavaid tegureid dünaamilises majanduskeskkonnas. Erinevalt stabiilse turumajandusega riikidest, kus juhtimisarvestus ja selle areng on viimasel kahel aastakümnel kujunenud laialdast huvi äratanud valdkonnaks, on dünaamilises kekskonnas olulisi majanduslikke ümberkorraldusi läbivates riikides juhtimisarvestuse arengut väga tagasihoidlikult käsitletud. Juhtimisarvestuse arengu detailsem mõistmine aitab organisatsioonides arendada nende süsteemide tõhusamat toimimist, mis omakorda toetab ratsionaalse vaate arendamist juhtimises. Välja töötatud juhtimisarvestuse arengu kontseptuaalse raamistiku alusel analüüsiti doktoritöös juhtimisarvestuse arengu eripära muutlikus majanduskontekstis tegutsevate Eesti äri- ja avaliku sektori organisatsioonide näitel. Doktoritöö tulemustest selgus, et nii äri- kui ka avaliku sektori organisatsioonide juhtimisarvestuse arengule avaldasid soodsat mõju arvestuse seadusandluse reformid ja valdkonnas konkurentsi loomine või tugevnemine. Peamiste takistustena nähti eelkõige arvestusalase kompetentsiga inimeste puudumist ja pidevaid organisatsiooni struktuuri ümberkorraldusi. Doktoritööst järeldub, et dünaamilises majanduskeskkonnas leiavad aset juhtimisarvestuse põhimõttelised muutused, mis ei hõlma juhtimisarvestuse süsteemi tervikuna, vaid selle üksikuid elemente. Seega on enamikes uuritud organisatsioonides olemas oluline arenguruum juhtimisarvestuse funktsiooni parema toimimise suurendamisel. Dünaamilisest majanduskeskkonnast tuleneva ebakindluse tasandamisele aitab kaasa lisaks kulupõhistele rahalistele näitajatele ka mitterahalist tulemuslikkuse jälgimine. Juhtimisarvestuse arendamine mitmekülgse informatsiooni pakkujaks eeldab aga keerukamate süsteemide rakendamist, hõlmates tulemuslikkuse erinevaid vaateid läbi organisatsiooni klientide, sisemiste protsesside, kasvu ja innovatsiooni ning finantsaspektide omavaheliste seoste mõistmise. Ilma muutuvast kontekstist tingitud juhtimisarvestuse süsteemi kohanduste ja uuendusteta jääb majanduslikult ratsionaalse juhtimise ja kogu organisatsiooni edukas toimimine küsitavaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Saneerimine kui alternatiiv ettevõtte likvideerimisele pankrotimenetluses
(2003) Tross, Urmas; Varul, Paul, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiotehniline lähenemine tehnoloogilistes juurutustes OÜ Monier lahenduste näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Iher, Rita; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on konkreetse juhtumianalüüsi põhjal hinnata, kuidas sobitub ettevõttesisese infotehnoloogilise rakenduse arendus ja disain sotsiaalinformaatika teooria ning kitsamalt sotsiotehnilise lähenemise konteksti, kui rakenduse arendamisel ei ole nimetatud paradigmasid arvestatud. Sotsiotehnilise lähenemismudeli kohaselt tuleb IT-rakenduse arenduse puhul asetada süsteemi tehniline ja sotsiaalne kontekst võrdsetele positsioonidele. Sotsiotehniline lähenemine ei ole tehnoloogiakeskne vaid arvestab ka keskkonnaga, kuhu süsteem asetub, nt süsteemi lõppkasutaja ja muude sidusgruppidega, tööpraktikate ja organisatsiooni strateegiatega. Töö uurimisobjektiks on katusekive ning –paigaldustarvikuid tootvas ettevõttes OÜ Monier juurutatud materjalide tuvastamiseks ja laotoimingute registreerimiseks mõeldud laolahenduse pilootprojekt. Lisaks OÜ Monierile on juurutusprotsessiga seotud osapooled AS ID-Balti, kui laolahenduse tarkvara ja kasutajaliidese arendaja ning seadmete tarnija ja BT Consult GmbH, kui lahenduse majandustarkvara tugi ja liidestaja. OÜ Monier on osa Monier Grupi seitsmest riigist koosnevast Põhjamaade ja Baltikumi äriüksusest. Lahenduse pilootprojekt juurutati OÜ Monieri Kiiul asuvas laos. Organisatsiooni strateegiline plaan nägi ette, et pilootprojekti õnnestumise korral väetakse lahendus kasutusele kõikides regiooni ladudes. Töö uurimustulemuste eesmärgiks ei ole hinnangute andmine uurimisobjektile ning selle projektikäsitlusele, vaid analüüsida seda, kas ja millisel määral ettevõttesisese infotehnoloogilise lahenduse arendusprotsess antud juhtumi põhjal kattub sotsiaalinformaatika lähenemismudeliga. Töö põhilisteks uurimisküsimusteks olid lahenduse juurutusprotsessi ning juhtumi sotsiotehnilise konstruktsiooni vaheliste peamiste sarnasuste ning erinevuste leidmine ning nende mõjude hindamine projekti lõpptulemusele. Juhtumianalüüsiks oli töö autoril kasutada lahenduse arenduse projektdokumentatsioon. Täiendavate uurimisandmete kogumiseks kasutas autor semistruktureeritud intervjuusid ning kirjalikke avatud küsimustega ankeete. Uurimisandmete kogumiseks on küsitletud kõiki projekti seotud osapooli ja võtmeisikuid. Projekti analüüsi tulemuste võrdlemise aluseks sotsiotehnilise lähenemismudeliga oli autori poolt projektile loodud sotsiotehniline konstruktsioon. Lõppjärelduse objektiivsuse tagamiseks on leitud erinevustele küsitud kommentaarid Monieri laolahenduse arenduse projektijuhilt. Uurimistulemusest selgus, et töös vaadeldud IT-rakenduse arendusprotsess pigem kattus sotsiaalinformaatika ning sotsiotehnilise paradigmadega. Kuigi püstitatud eesmärgis olid ärilised, siis uue laolahenduse kaardistamisel ja disainimisel lähtuti peamiselt organisatsiooni standardsetest tööprotsessidest ning sellest, et uus laolahendus oleks kasutaja jaoks võimalikult kergesti omandatav, lihtne ja mugav kasutada ning, et selle kasutamine häiriks võimalikult vähe tema põhitööd. Projekti arendusse olid kaasatud kasutajad, mitte küll päris laotöötajate vaid laojuhatajate tasemel, kuid Monieri töökorraldus on ülesehitatud sellisena, et laojuhatajad teostavad samuti vajadusel kõiki jooksvaid laotoiminguid. Seetõttu käsitles Monier neid antud projekti raames lõppkasutajana. Peamised erinevused ilmnesid uue lahenduse arendusprotsessi arvestamisel organisatsiooni olemasoleva tehnoloogilise infrastruktuuriga. Arenduse käigus tekkis mitmeid probleeme uue lahenduse liidestamisel olemasoleva majandustarkvaraga ning projektimeeskond ei olnud informeeritud kõikidest Monieri projektiga seotud IT-otsustest. Antud asjaolude tõttu tekkis projekti arenduse käigus väiksemaid tõrkeid, mis põhjustasid seisakuid projekti ajagraafikus ning lükkasid edasi lahenduse lõplikku kasutuselevõttu. Lisaks ei ole Monieril välja töötatud lahenduse lõplik tugistruktuur. Autor on juhtumi analüüsi tulemusena toonud välja ka mõned soovitused analoogsete arenduste juurutusprotsessi edukaks planeerimiseks ja läbiviimiseks, mis on esitatud käesoleva töö järelduste ja diskussiooni osas. Töö kokkuvõttena võib öelda, et Monieril laolahenduse arenduse projektijuhtimine kattus mitmetes olulistes punktides sotsiotehnilise paradigma vaadetega IT-arendustele. Suuri põhimõttelisi erinevusi lähenemiste vahel autor ei tuvastanud. Leitud erinevused olid eeskätt väiksemates detailides. Uurimustulemused ei andnud ühest vastust sellele, palju nendest erinevustest oleks olnud võimalik juurutusprotsessi täpsema planeerimisega ära hoida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suhtekorraldus Eesti äriettevõtetes
(Tartu Ülikool, 2005) Kuusik, Kristi; Tampere, Kaja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Talendijuhtimine Eesti küberturbe ettevõtete strateegilisel juhtimisel CYBERTECH Eesti OÜ näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Puistaja, Reio; Tamberg, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tasuta lehe kontseptsioon ja ärimudel. Tasuta lehe ärimudeli toimimine Eestis
(Tartu Ülikool, 2003) Nuust, Vallo; Harro, Halliki, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Väärtuspakkumuse kujundamise võimalusi Holmen Mets AS näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Pettai, Maarja-Liisa; Kaldaru, Helje, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut