Sotsiotehniline lähenemine tehnoloogilistes juurutustes OÜ Monier lahenduste näitel

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on konkreetse juhtumianalüüsi põhjal hinnata, kuidas sobitub ettevõttesisese infotehnoloogilise rakenduse arendus ja disain sotsiaalinformaatika teooria ning kitsamalt sotsiotehnilise lähenemise konteksti, kui rakenduse arendamisel ei ole nimetatud paradigmasid arvestatud. Sotsiotehnilise lähenemismudeli kohaselt tuleb IT-rakenduse arenduse puhul asetada süsteemi tehniline ja sotsiaalne kontekst võrdsetele positsioonidele. Sotsiotehniline lähenemine ei ole tehnoloogiakeskne vaid arvestab ka keskkonnaga, kuhu süsteem asetub, nt süsteemi lõppkasutaja ja muude sidusgruppidega, tööpraktikate ja organisatsiooni strateegiatega. Töö uurimisobjektiks on katusekive ning –paigaldustarvikuid tootvas ettevõttes OÜ Monier juurutatud materjalide tuvastamiseks ja laotoimingute registreerimiseks mõeldud laolahenduse pilootprojekt. Lisaks OÜ Monierile on juurutusprotsessiga seotud osapooled AS ID-Balti, kui laolahenduse tarkvara ja kasutajaliidese arendaja ning seadmete tarnija ja BT Consult GmbH, kui lahenduse majandustarkvara tugi ja liidestaja. OÜ Monier on osa Monier Grupi seitsmest riigist koosnevast Põhjamaade ja Baltikumi äriüksusest. Lahenduse pilootprojekt juurutati OÜ Monieri Kiiul asuvas laos. Organisatsiooni strateegiline plaan nägi ette, et pilootprojekti õnnestumise korral väetakse lahendus kasutusele kõikides regiooni ladudes. Töö uurimustulemuste eesmärgiks ei ole hinnangute andmine uurimisobjektile ning selle projektikäsitlusele, vaid analüüsida seda, kas ja millisel määral ettevõttesisese infotehnoloogilise lahenduse arendusprotsess antud juhtumi põhjal kattub sotsiaalinformaatika lähenemismudeliga. Töö põhilisteks uurimisküsimusteks olid lahenduse juurutusprotsessi ning juhtumi sotsiotehnilise konstruktsiooni vaheliste peamiste sarnasuste ning erinevuste leidmine ning nende mõjude hindamine projekti lõpptulemusele. Juhtumianalüüsiks oli töö autoril kasutada lahenduse arenduse projektdokumentatsioon. Täiendavate uurimisandmete kogumiseks kasutas autor semistruktureeritud intervjuusid ning kirjalikke avatud küsimustega ankeete. Uurimisandmete kogumiseks on küsitletud kõiki projekti seotud osapooli ja võtmeisikuid. Projekti analüüsi tulemuste võrdlemise aluseks sotsiotehnilise lähenemismudeliga oli autori poolt projektile loodud sotsiotehniline konstruktsioon. Lõppjärelduse objektiivsuse tagamiseks on leitud erinevustele küsitud kommentaarid Monieri laolahenduse arenduse projektijuhilt. Uurimistulemusest selgus, et töös vaadeldud IT-rakenduse arendusprotsess pigem kattus sotsiaalinformaatika ning sotsiotehnilise paradigmadega. Kuigi püstitatud eesmärgis olid ärilised, siis uue laolahenduse kaardistamisel ja disainimisel lähtuti peamiselt organisatsiooni standardsetest tööprotsessidest ning sellest, et uus laolahendus oleks kasutaja jaoks võimalikult kergesti omandatav, lihtne ja mugav kasutada ning, et selle kasutamine häiriks võimalikult vähe tema põhitööd. Projekti arendusse olid kaasatud kasutajad, mitte küll päris laotöötajate vaid laojuhatajate tasemel, kuid Monieri töökorraldus on ülesehitatud sellisena, et laojuhatajad teostavad samuti vajadusel kõiki jooksvaid laotoiminguid. Seetõttu käsitles Monier neid antud projekti raames lõppkasutajana. Peamised erinevused ilmnesid uue lahenduse arendusprotsessi arvestamisel organisatsiooni olemasoleva tehnoloogilise infrastruktuuriga. Arenduse käigus tekkis mitmeid probleeme uue lahenduse liidestamisel olemasoleva majandustarkvaraga ning projektimeeskond ei olnud informeeritud kõikidest Monieri projektiga seotud IT-otsustest. Antud asjaolude tõttu tekkis projekti arenduse käigus väiksemaid tõrkeid, mis põhjustasid seisakuid projekti ajagraafikus ning lükkasid edasi lahenduse lõplikku kasutuselevõttu. Lisaks ei ole Monieril välja töötatud lahenduse lõplik tugistruktuur. Autor on juhtumi analüüsi tulemusena toonud välja ka mõned soovitused analoogsete arenduste juurutusprotsessi edukaks planeerimiseks ja läbiviimiseks, mis on esitatud käesoleva töö järelduste ja diskussiooni osas. Töö kokkuvõttena võib öelda, et Monieril laolahenduse arenduse projektijuhtimine kattus mitmetes olulistes punktides sotsiotehnilise paradigma vaadetega IT-arendustele. Suuri põhimõttelisi erinevusi lähenemiste vahel autor ei tuvastanud. Leitud erinevused olid eeskätt väiksemates detailides. Uurimustulemused ei andnud ühest vastust sellele, palju nendest erinevustest oleks olnud võimalik juurutusprotsessi täpsema planeerimisega ära hoida.